Koolilapsed istutasid Raasiku 780. aastapäeva tähistamiseks õunapuu

53
Vallavalitsuse ja Raasiku Kodukandi Seltsi juhatuse liikme ANTS KIVIMÄE ülevaadet ajaloost olid kuulamas ligi 200 kooliõpilast. Fotod Raul Siem

Esmaspäeval, 13. juunil tähistati Raasiku kooli ja rahvamaja lähedal rahvasuus Mägise mäeks kutsutud kohas asula 780. aastapäeva. Kohal olid vallavolikogu esimees Maarja Sikut, vallavanem Raul Siem, Raasiku kooli paarsada õpilast koos õpetajate ja kooli direktori Reelika Turiga ning kohalikke vanemaid elanikke.

Kokkutulnuid tervitas Raasiku rahvamaja juhataja Helle Vaga. Kivi juures kõnelesid Raasiku juubeli tähistamise idee algataja, vallavalitsuse ja Raasiku Kodukandi Seltsi juhatuse liige Ants Kivimäe ning Harju-Jaani koguduse õpetaja Jaan Nuga. Raasiku kooli noorimad, samal päeval 1. klassi lõpetanud õpilased istutasid Mägise mäele 30 aastat tagasi Raasiku esmamainimiseks 750. aastapäevaks paigaldatud mälestuskivi lähedale õunapuu. Raasiku koolimajas pakuti kõigile torti.

Esimese klassi õpilased istutasid õunapuu ühiselt.

Ants Kivimäe sõnas, et 1992. aastal tähistati suurejooneliselt Raasiku 750. aastapäeva ning asula sünnipäeva peeti ka viis aastat hiljem, pärast seda jäi soiku. Veerandsada aastat hiljem tegi ta vallavalitsusele ettepaneku Raasiku sünnipäev taas ausse tõsta: „Pakkusin, et nagu varasematel kordadel, võiksime seda tähistada meie võidupühal 23. juunil kirikuaias Vabadussõja mälestussamba juures. Kuid vallavanem Raul Siemil oli hoopis uus ja värske idee – kuna asula kivi on kooli kõrval, võiks Raasiku aastapäeva siduda kooliga. Sellepärast toimuski see nüüd õppeaasta viimasel päeval.“

Oma kõnes jutustas ta, kuidas 780 aastat varem käisid Taani rändmungad mööda põhjarannikut ja kaardistasid asulakohti.

„Tegelikult on teada, et juba paarkümmend aastat tagasi pidasid eestlased ja taanlased Peningi ja Raasiku vahel lahingut. See tähendab, et asustus oli siin juba enne kui 1242. aastal,“ ütles ta.

Kodukandi seltsi juht lisas, tänavu võiks seega sama hästi pidada ka Raasiku 800. aastapäeva: „Kui uurida-puurida, võibolla leiame jälgi, et siin on asustus olnud isegi 900 aastat.“

Ka asula nimi oli alguses teine. Taani hindamisraamatus nimetati Mäggise külaks, sest asus künkal soode keskel. Raasiku nimi tekkis umbes 15. sajandil, kui sinna rajati mõis ning seda ümbritsenud pisikesed külakesed liideti nii-öelda raasukestest üheks.

„Need on spekulatsioonid, mille tõele vastavust tuleks hakata põhjalikult uurima. Seda võiksid hakata tegema meie kooli ajaloohuvilised õpilased. Loodan, et järgmisel aastal ei räägi Raasiku ajaloost enam mina, vaid mõni ajaloohuviline õpilane, kes jutustab, mida on suutnud aasta jooksul välja selgitada,“ rääkis Ants Kivimäe.

Ta avaldas lootust, et Raasiku aastapäeva hakatakse nüüd puu istutamisega tähistama igal aastal.

Eelmine artikkelKüsitlus Kuusalu valla hoolduskoormusega inimestele
Järgmine artikkelSõnumitoojas 15. juunil