Kuns­tia­ka­dee­mia kon­ser­vee­ri­mi­se eria­la tu­den­gid taas­ta­vad Kol­ga mõi­sa väi­kest saa­li

168
Pro­fes­sor HILK­KA HIIOP kii­dab saa­li eri­li­si sei­na­maa­lin­guid, mis kau­gelt vaa­da­tes tun­du­vad rel­jeef­se­te­na.

PARANDUSED: Täpsustused 14. juuli paberlehe veebiversioonis: „…uusi kipsist stukke valatakse silikoonvormidesse.“, „…lagi on tsementeeritud.“  Uuendatud on kogu lõik: „Kui Hilkka Hiiop uuris koos tudengitega …“

Ala­tes juu­nist töö­ta­vad Kol­ga mõi­sa pea­hoo­nes õp­pep­rak­ti­kal Ees­ti Kuns­tia­ka­dee­mia (EKA) muin­sus­kait­se ja kon­ser­vee­ri­mi­se eria­la üliõ­pi­la­sed. Neid ju­hen­dab EKA pro­fes­sor Hilk­ka Hiiop.

Kon­ser­vaa­to­rid te­gut­se­vad pea­ma­ja põh­ja­pool­ses väi­ke­ses saa­lis, mis on li­gi 40 aas­tat ol­nud tel­lin­gu­tes – 1985. aas­tast. Kol­ga sov­hoo­sist oli siis saanud Ki­ro­vi ka­lu­ri­kol­hoosi osakond. Kon­ser­vee­ri­mis­töö­deks tu­gev­da­ti nüüd nõu­ko­gu­deaeg­seid tel­lin­guid ja ehi­ta­ti osa juur­de.

Tu­den­gid ja õp­pe­jõud pu­has­ta­vad saa­lis väi­kes­te pints­li­te abil ruut­sen­ti­meet­ri haa­val sei­na­maa­lin­guid, mis asu­vad alu­mis­test us­test kõr­ge­mal ja kau­gelt vaa­da­tes tun­du­vad ot­se­kui rel­jeef­sed. Hilk­ka Hiiop kom­men­tee­rib, et si­deai­ne on maa­li­delt ka­du­nud, vär­vai­net hoiab kin­ni vaid tolm. Te­gut­se­da tu­leb kii­relt ja täp­selt, pu­has­ta­tud osa kae­tak­se kin­ni­ti­ga.

Sa­mas saa­lis te­gut­ses aas­ta­küm­neid ta­ga­si Ki­ro­vi kol­hoo­si pal­ga­tud res­tau­raa­tor Cor­ne­lius Tamm. Te­ma va­la­tud stukk­de­koo­ri kol­lekt­sioon on väi­ke­sest saa­list üm­ber ko­li­tud, tu­den­gid te­gid kõr­val­tup­pa stu­ki­töö­ko­ja, uu­si kipsist stuk­ke va­la­tak­se silikoonvor­mi­des­se.

1990nda­te al­gu­ses sai Ki­ro­vi kol­hoo­sist OÜ Es­mar, sep­temb­ris 1993 ta­gas­ta­ti mõis Sten­boc­ki Pe­re­kon­na Fon­di­le, mi­da juh­tis Soo­mes ela­nud Jarl Sten­bock. Cor­ne­lius Tam­me res­tau­ree­ri­mis­tööd jäid mõne aja pärast poo­le­li.

Res­tau­raa­to­rid tu­lid maj­ja taas siis, kui aas­tal 2014 os­tis Anu Kop­pel pe­re­kon­na fon­dilt ko­gu mõi­sa­komp­lek­si. Anu Kop­pel õp­pis too­kord EKAs muin­sus­kait­se ja kon­ser­vee­ri­mi­se eria­lal ning pak­kus kur­su­se­le prak­ti­ka­koh­ta.

Mõi­sa väi­ke­se saa­li pilt aas­tast 1940. Fo­to Bil­darc­hiv Fo­to Mar­burg/Ot­to Kletzl

Kui Hilk­ka Hiiop uuris koos tudengitega seitse aastat tagasi Kolga mõisa peahoone ajaloolisi interjööre, oletati leidude põhjal, et väikese saali võis kujundada Kolga kuulus boheemlik krahv Eric Stenbock. Tänavuste uuringute tulemused aga muutsid varasemaid oletusi. Professor kommenteerib, et saal on olnud suure tõenäosusega alguses madalam, ehitatud tõenäoliselt barokiperioodil 18. sajandil. Alles hiljem, klassitsismi ajajärgul 19. sajandi alguses on ruum korruse võrra kõrgemaks muudetud ning saanud oma erakordse kujuduse.

Te­gu on väi­ke­se bal­li- ja kont­ser­di­saa­li­ga, mi­da tal­vel ei köe­tud. Kui su­ri Eric Sten­boc­ki va­nai­sa Mag­nus Sten­bock, kel­le hüüd­mi­ni oli Apa, hoi­ti te­da ma­tus­te ajal sa­mas ruu­mis, võib-ol­la sel­lest ha­ka­ti ruu­mi kut­su­ma ka­be­liks, ole­ta­tak­se nüüd.

Hilk­ka Hiiop loo­dab, et sügiseks jõuab väi­ke­ses saa­lis olu­li­se­mad kon­ser­vee­ri­mis­tööd teh­tud ja tel­lin­gud ma­ha võe­tud. Ta ka­het­seb, et sel­le ruu­mi lae­maa­ling po­le säi­li­nud, la­gi on tsementeeritud. Tel­lin­gu­te ehi­ta­mi­se­ga kah­jus­ta­ti nõu­ko­gu­de ajal osa­li­selt sei­nu ning us­te ko­hal ol­nud eri­li­sed maa­lid po­le säi­li­nud.

Muin­sus­kaits­ja RIIN ALA­TA­LU ja Kol­ga mõi­sa oma­nik ANU KOP­PEL re­no­vee­ri­ta­vas saa­lis.

Res­tau­ree­ri­mis­töid te­hak­se tä­nu ke­va­del saa­dud toe­tu­se­le. Muin­sus­kait­sea­met an­dis mõi­sa oma­ni­ku­le Anu Kop­pe­li­le pea­hoo­ne re­konst­ruee­ri­mis­töö­de pro­jek­ti ja eel­töö­de jaoks 25 400 eu­rot ning ka­tu­se ja va­he­la­ge­de, maa­lin­gu­te ja stukk­de­koo­ri­de res­tau­ree­ri­mi­seks 113 948 eu­rot. Tööd pea­vad ole­ma teh­tud hil­je­malt jaa­nua­riks 2023.

Riin Alatalu ja Hooand­ja abi

Muin­sus­kait­selt saa­dud toe­tu­sest jääb ra­ha puu­du, et va­he­ta­da väi­ke­se saa­li ko­hal asuv roos­tes plekk-ka­tus, mis sa­jab lä­bi.

Ap­pi asus EKA muin­sus­kait­se ja kon­ser­vee­ri­mi­se osa­kon­na õp­pe­jõud, üle­maailm­se muin­sus­kait­seor­ga­ni­sat­sioo­ni ICO­MOS asep­re­si­dent Riin Ala­ta­lu.

Te­ma al­ga­tu­sel osa­les sih­t-asu­tus Kol­ga Mõis tä­na­vu tal­vel in­ter­ne­tip­lat­vor­mi Hooand­ja an­ne­ta­mis­tal­gu­tel ning ko­gus ka­tu­se jaoks 10 005 eu­rot, töö­de ko­gu­mak­su­mus on 39 500 eu­rot. An­ne­ta­jaid oli kok­ku 196.

Riin Ala­ta­lu kut­sus an­ne­ta­ma sõp­ru ja muin­sus­kait­se kaa­sa­mõt­le­jaid. Tä­nu­tä­heks toe­tu­se eest te­gi ta juu­nis-juu­lis an­ne­ta­ja­te­le Kol­gas kok­ku ka­hek­sa mõi­sa­tuu­ri. Te­ma­ga koos tut­vus­ta­sid mõi­sa ja seal teh­ta­vaid töid Kol­ga muu­seu­mi ja Kol­ga Ga­le­rii töö­ta­jad, EKAst pro­fes­sor Hilk­ka Hiiop ja ar­heo­loo­gia õp­pe­jõud Vil­lu Ka­da­kas. Juu­nis käi­sid Vil­lu Ka­da­ka ju­hen­da­mi­sel tu­den­gid ehi­tu­sar­heo­loo­gia prak­ti­ka raa­mes ot­si­mas mõi­sa pea­hoo­ne või­ma­lik­ku suu­re­mat keld­rit, kuid se­da ei lei­tud.

Kol­ga mõi­sa pat­rioot ja mõi­sao­ma­ni­ku abi­li­ne Mee­lis Ron­do rõ­hu­tab, et Riin Ala­ta­lu suur tu­gi ja ak­tiiv­ne sel­gi­tus­töö ta­gas an­ne­ta­mis­tal­gu­te edu­ku­se.

Kolga mõisa peahoone.

Riin Ala­ta­lu kir­jel­das tä­nu-tuu­ri­del, et Ees­tis ei kva­li­fit­see­ru erao­ma­ni­kest mõi­sao­ma­ni­kud rii­gi suur­te­le toe­tu­se­le. Erao­ma­nik­ke saab ai­da­ta muin­sus­kait­sea­met, aas­tas on ja­ga­da kait­sea­lus­te­le ob­jek­ti­de­le kok­ku 3,5 mil­jo­nit eu­rot, kuid se­da on vä­he.

„Ot­sus­ta­sin Kol­ga mõi­sa toe­ta­da, et näi­da­ta ava­lik­ku­se­le, mä­les­tis­te oma­nik­ke tu­leb ai­da­ta. La­he­maal jõu­ti nõu­ko­gu­de ajal kor­ras­ta­da Palm­se, Vi­hu­la ja Sa­ga­di mõis, Kol­ga mõi­sa pea­hoo­ne jäi re­no­vee­ri­ma­ta. See on eri­li­ne mõi­sa­komp­leks, Ees­ti suu­rim ja va­nim ning tu­leb pääs­ta täie­li­kust la­gu­ne­mi­sest. Mõis lä­heb ühis­kon­na ka­su­tus­se, oleks äär­mi­selt tä­nu­väär­ne, kui erai­si­kud ja et­te­võt­ted on nõus re­no­vee­ri­mist toe­ta­ma. Alus­ta­si­me tä­nu-tuu­ri mõi­sa pea­hoo­ne fua­jees, kus on ra­ha­pa­da, kes soo­vib, saab an­ne­ta­da. Ka on või­ma­lik an­ne­tus kan­da SA Kol­ga Mõis kon­to­le,“ üt­les Riin Ala­ta­lu.