Kuidas Arukülas põletati kuuskedest tuleskulptuure

1500

Laupäeval, 9. jaanuaril oli Aruküla rahvamaja taga tuleskulptuuride ja kuuskede põletamispidu.
 Nii põles kuuskedest valmistatud kurb mask.
Tuleskulptuuride ettevalmistus peaks esialgsete plaanide kohaselt algama kell 11, seega kardan, et jõuan liiga täpselt kohale. Vallamajas ei ole aga peale lahke valvuritädi veel kedagi.

Kogu ettevõtmise eestvedaja Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Tomingas jõuab majja pool tundi hiljem, kaasas suur kangarull. Lähen temaga koos maja tagaukse juurde – skulptuure hakatakse valmistama maja taga. Uks on kõvasti kinni külmunud. Garina Tomingas lükkab mitu korda jõuga, kuid see ei aita – klaasist uks jääb suletuks. Läheb proovib väljast. Üritan seest võimalikult palju kaasa aidata ning lõpuks õnnestub uks avada.
Et saada kuuski skulptuuriks kokku siduda, tuli oksi maha raiuda.
Selleks hetkeks jõuab kohale kultuuriseltsi juhatuse esimees Alari Kruusvall, kuusk auto järel lohisemas. Oma aja ära elanud puukene visatakse teiste samasuguste hulka. Maja taga hanges seisab ühest küljest uhkelt, teisalt nukralt kümmekond kuuske. Garina Tomingas ja Alari Kruusvall arutavad omavahel, et mõni puudest näeb välja veel liiga ilus, et  põletada.

Skulptuuridega tähistatakse rahvamaja juubelit
Üsna pea saabuvad esimesed huvilised – Annika Teino oma väikese tütrega ning õde-venda Janne ja Janek Soorsk. Eelmisel õhtul olid nad koos juhendajate ja abilistega tulegrupist Flameous koostanud kavandeid, mida täna hakatakse ellu viima. Kuna kuuskede põletamispidu on pühendatud Aruküla rahvamaja 35. aastapäevale, tulevad skulptuurid kultuuriteemalised.

Janek ja Janne Soorsk, kellega hiljem liitub sõbranna Sanna Sahkai, teevad rõõmsa näoga teatrimaski. Annika Teino oma grupiga valmistab kurva näoga teatrimaski. Kultuuriselts meisterdab numbri 35, mille valmimisse andis ka Sõnumitooja oma tagasihoidliku panuse, ja numbri 70. Need  tähistavad vastavalt uue ja vana rahvamaja juubelit.

Keskpäevaks on kohale jõudnud Flameousi seltskond, kellel on plaanis tänasega valmis saada teistest kujudest vähemalt kaks korda suurem saksofoniskulptuur. Kujude loomine ei ole võistlus ning suurused ei loe. Oluline on teha tööd hingega, et õhtust vaatemängu oleks tõeliselt hea nautida.

Tulegrupi juht Ilmi Laur-Paist on väga rõõmsameelne ja abivalmis ning näitab meelsasti kõikidele gruppidele, millise tehnikaga just nemad peaksid oma skulptuuri valmistama. Nagu ta ise hiljem selgitab, tuleb igale kujundile läheneda eraldiseisvalt ning arvestada, millises suunas hakkab hiljem tuli liikuma. Sellisel juhul on lõpptulemus maksimaalselt efektne.

Teatrimaskid, numbrid ja saksofon
Kõiki kujundeid alustatakse ühtemoodi – alusraami tegemisega. Raam kaetakse võrega, mille külge kinnitatakse hiljem süttiv osa. Ilmi Laur-Paist näitab, millist tehnikat maskide valmistamiseks kasutada. Esmalt tuleb mitmete kuuseokste külge kerida võimalikult tihedalt kangaribasid. Mõlemal maskigrupil kulub selleks tunde. Annika Teino grupp leiutab tehnika, mis kiirendab trelli abil tublisti tööprotsessi.

Kui kõigil okstel on kangaribad küljes, tuleb need võrestikule seada õiges asendis. Nukra näoga teatrimask hakkab ilmet võtma.

Number 35 sünnib mõnevõrra lihtsamalt kui maskid. Kuuseoksad tuleb traadiga suurte kimpudena raami ümber kinnitada. Minu tehtud number viis saab natuke vildakas, kuid näeb viie moodi välja küll. Alari Kruusvalli number kolm on mõnevõrra ilusam. 35 on aga vaja katta 70-ga, mis on juba suurem ettevõtmine.

Saksofon saab hoolimata oma suurusest kõige rutem valmis. Tegijad on ikkagi asjatundjad. Pilli tegemine nõuab skulptuuridest kõige rohkem näputööd. Kuuseoksad tuleb tihedalt painutada traatvõre külge, seejärel kaetakse oksakiht põhuga, mis aitab hiljem skulptuuril paremini süttida.

Nafta on toomata
Sel ajal, kui kõik hoolega oma skulptuuride kallal töötavad, vaatavad pisemad osalised rahvamajas lastesaateid. Aruküla rahvamaja perenaine Garina Tomingas käib poes ja toob supimaterjali, et meisterdajatele hiljem kõhukinnitust pakkuda. Kohvi ja teed on tegutsejad saanud juba sellest hetkest alates, kui veel tööd ei olnud alustatud.

Väljas ollakse üha vähem, kõigil on hakanud tasapisi külm. Skulptuurid valmis, on aeg asuda neid diiselkütusega kastma. Firma Flameous tulegrupi juht selgitab, et see aitab kujudel süttida ning bensiini kasutamine ei tule kõne alla, kuna plahvataks. Ootamatult selgub, et diislit ei olegi veel toodud. Alari Kruusvall jätab numbrite tegemise pooleli ja läheb Jürisse süüteainet tooma.

Väljas on juba päris pime ning kell läheneb kuuele. Selleks ajaks peab kõik valmis olema, kuna siis oodatakse pealtvaatajaid, kes tahavad tulemängu näha. Supp on saanud valmis, süüakse hoolega. Garina Tomingas lööb ka ise käed külge, et skulptuuride tegemisega õigeks ajaks valmis saada. Pealtvaatajad juba kogunevad, kui lõpetatakse viimaseid ettevalmistustöid.

Vaatamas paarsada inimest
Esimesena süüdatakse number 70, mille tagant ilmub välja  Aruküla rahvamaja juubelinumber 35. Järgmisena põlevad teatrimaskid, rõõmus ja kurb ühtemoodi. Vaatemäng lõpeb kõige suurema skulptuuri – saksofoniga. Seejärel teeb oma etteaste tule­grupp Flameous, tantsitakse tulega.

Kohaletulnud paarsada inimest on silmnähtavalt rahul, neile meeldis. Hiljem helistab paar inimest Garina Tomingale, tänatakse, et taas kord on näidatud Arukülas midagi uut ja huvitavat.

Aruküla Kultuuriseltsi tegevjuht Garina Tomingas ütleb, et on õnnelik, tema ammune unistus on lõpuks täitunud.

Eelmine artikkelMARIA VALDMAA kontserdid Kuusalus ja Loksal
Järgmine artikkelKehrasse ehitati lumehooned