Küladelt oodatakse ettepanekuid Lahemaa kaitsekorralduskavasse

1837
Koosolekul olid arutlusel ENNU TŠERNJAVSKI ja JAAN VELSTRÖMI esitatud ettepanekud. Paremal Kuusalu valla esindaja MARGUS SOOM.

Rahvuspargi kaitsekorralduskava täpsustamiseks tulevad Vihula ja Kuusalu vallas piirkondlikud koosolekud alates novembrist kuni jaanuarini.

Eelmisel  reedel  olid  Lahemaa rahvuspargi külastuskeskusesse Palmsesse kutsutud koostöökogu kultuuripärandi sektsiooni liikmed ja ka kõik teised asjasthuvitatud.
Keskkonnaameti Viru regiooni kultuuripärandi spetsialist, Lahemaa kultuuripärandi sektsiooni juht Ave Paulus tutvustas koostatavasse kaitsekorralduskavasse esitatud ettepanekuid kultuuripärandi kaitse valdkonnast. Eelmine samateemaline kohtumine leidis aset juuni lõpus Pärispea rahvamajas.
Ave Pauluse sõnul oli seekord ettepanekuid kolmelt esitajalt: Virve küla nimel Jaan Velströmilt, Vanakülast Ennu Tšernjavskilt ning Lahemaa giidilt Maie Itselt. Viimati laekunud ettepanekuid ei jõudnud ta läbi vaadata, need puudutavad Mohni saare objekte.
Virve küla ettepanekud
Virve küla ettepanekute kohta teatas Ave Paulus, et ehitustingimuste osas kattuvad need osaliselt kaitsekorralduskavasse tehtud muudatustega.
„Ühe olulise uuendusena on kava eelnõusse sisse viidud võimalus, et kaitstavasse külaosasse on võimalik luua uusi talukohti, kui need vastavad kaitse-eesmärkidele. Uusi krunte on võimalik moodustada, kui on kooskõlas küla traditsioonilise asustusstruktuuriga. See on eelnõus kõigi kaitstavate külade kohta, ka Virve küla kohta,“ teatas kultuuripärandi spetsialist.
Virve küla soovis elumaja ehitusaluse pinna maksimumsuuruseks 130 ruutmeetrit, praegu on kavas 120. Ave Pauluse sõnul on see veel arutelude teema, arhitektuurikonkursi raames tehtud analüüsis toodi eluhoone maksimaalseks ehitusaluseks pinnaks 135 ruutmeetrit, kõrguseks 7,5. Hoone katuseharja maksimumkõrguseks on Virve küla pakkunud 8 meetrit maapinnast. Ave Paulus märkis, et Virve külas võiks olla 7,5 meetrit, 8 meetrit ei ole tema hinnangul tavapärase rannaküla puhul põhjendatud.
Veel pakkus Virve küla, et ei eristataks elamutüüpe ning kaotataks juurdeehituse mahupiirang. Ave Paulus kommenteeris, et ranna- ja maakülades on talud eri tüüpi, piirkondlikes aruteludes võiks sellest küsimusest rääkida.
Jaan Velström tuletas meelde, kuidas Lahemaa rahvuspark sai alguse – 1971. aastal ei pidanud keegi sel teemal rahvaga nõu: „Miks külad võeti kaitse alla, on mõistatus. Looduskaitse ja külad ei lähe kokku, sest külades käib elutegevus. Seni ei ole saanud vastust, mida tahetakse saavutada külade kaitse alla võtmisega, kas vabaõhumuuseumi? Ent areng on läinud edasi, külad ei ole muinsuskaitse all. Samas ei hakkaks keegi tont teab mida küladesse ehitama, kui olemas on vallad ja külakogukonnad. Milleks peab ehitusteemaga tegelema meil keskkonna­amet? Ja mis on ajalooline asustusstruktuur?“
Ave Paulus vastas, et Lahemaa rahvuspargis on sätestatud seadusega keskkonna ja kultuuripärandi kaitse: „Kultuurmaastikke kaitstakse Itaalias, Šotimaal, Lõuna-Prantsusmaal, Inglismaal – see on kogu Euroopas tavapärane. Kultuurmaastike kaitse on tagatud rahvusvaheliste    konventsioonidega,  millega  on  liitunud  ka  Eesti.“
Jaan Velström palus külale vastata kirjalikult, et saaks koos arutada ja seisukohad kujundada.
Aaviku talu ettepanekud
Ennu Tsernjavski saadetud ettepanekud puudutasid hobuse kasutamis traditsiooni looduskasutusega seotud töödel, näiteks metsa kokkuveol hoburakendiga.
Aaviku Talu Halduse OÜ kasvatab Vanakülas Eesti raskeveohobuseid, neid ostetakse praegu Soome ja Rootsi, kus on matkaradade juures nõutud kasutada metsaraie puhul puude väljaveoks hobuseid, et ei kahjustaks loodust.
Ennu Tšernjavski kõneles, et Harjumaal on väikeseid metsatükke, metsa kokkuvedu on nende puhul raske tellida, ka lõhuvad suured masinad metsa-alust. Hoburakendit kasutades oleksid kahjustused palju väiksemad, kuigi töö kujuneb kallimaks.
Ave Paulus märkis, et kaitsekorralduskavaga ei saa kohustada Lahemaa metsaomanikke kasutama metsatöödes hoburakendeid, kuid võimalik on soovitada: „Hobune oleks ka looduslike rohumaade hoidja, toetust saaks taotleda samuti hobuse põlistõugude kaitsmiseks. Saame kaitsekorralduskavasse lisada teavitustöö hobusega metsaveo propageerimiseks. Hobuse kasutamine on seotud Lahemaa töötraditsioonidega, võiks teha koolituspäevi, õpetada töövõtteid. Samamoodi on plaanis hakata propageerima rannakalandust, paadiehitust.“
Aaviku talus on tulekul koolituspäev, see on kavandatud 7. märtsile, ütles Ennu Tšernjavski.
Arutelude ajakava
Ave Pauluse rääkis, et plaanis on  saata märtsis 2015 Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava eelnõu kooskõlastusringile. Hiljemalt veebruariks peavad olema piirkondlikud koosolekud läbi viidud ja külade esindajatega läbi arutatud, milliseid kultuuripärandiga seotud objekte külades kaitsta, milliseid tegevusi kavandada, kuidas kehtestada ehitusnõuded.
„Läheme aruteludes külakeskseteks. Lahemaa 68 küla esindajatel ei ole mõtet tulla kokku ühele suurele koosolekule, arutelud tuleb teha piirkondlikud. Ootame ettepanekuid külade ajaloolis-kultuurilistest objektidest kuni ehitustingimusteni. Oleks hea, kui enne piirkondlikke koosolekuid toimuksid külades omad koosolekud, kus arutatakse enda külaga seotud küsimused põhjalikult läbi,“ rääkis ta.
Lepiti kokku, et Vihula vallas tehakse alates novembrist kuni jaanuarini neli koosolekut. Kuusalu vallas on samuti tulekul neli koosolekut, täpsed ajad lepitakse kokku edaspidi: eraldi Pärispea ja Juminda poolsaarel, Kolga ümbruse ja Muuksi piirkonnas ning Kõnnu piirkonnas.
Ave Paulus: „Lahemaa rahvuspargi eelarvesse kultuuripärandi kaitsega seotud tegevusteks raha ei anta, tuleb taotleda KIKist ja ERFist. Rahastust saab tegevustele, mis on kaitsekorralduskavas kirjas. Tegevused peavad toetama Lahemaa kaitse-eeskirja eesmärke. Eriti pooldame, kui tegevusteks  taotleksid  rahastust  Lahemaal  tegutsevad  MTÜd  ja  seltsid.“

Eelmine artikkelINDREK LILLSOO peab oluliseks Kehra staadioniala väljaarendamist
Järgmine artikkelRaasiku mänguväljak sai võrkpüramiidi