Anija vallavolikogu liige, spordimees INDREK LILLSOO püüab hea seista selle eest, et kehralastel oleks rohkem võimalusi teha sporti ja harrastada tervislikke eluviise.
Indrek Lillsoo on Anija vallavolikogu liige kolmandat koosseisu. Esimest korda tuli volikokku 2007. aastal asendusliikmena, pärast 2009. ja 2013. aasta kohalikke valimisi pääses otse volikogusse. Ta ütleb, et enne valimisi vaatavad nimekirjade koostajad selle pilguga ringi, kes on piirkonnas aktiivsemad inimesed, võtavad ühendust ja kutsuvad kandideerima.
„Minul töötas isa (endine Kehra linnapea ja Anija vallavanem Jüri Lillsoo – toim) aastaid kohalikus omavalitsuses ning viis ka mind tasapisi selle tööga kurssi. Valimisnimekirja tal mind „moosida“ ei olnud vaja, mul oli endal huvi lähemalt näha, kuidas see töö käib ning tunnistan, et olen nende aastatega saanud selles vallas palju targemaks ja kogenumaks,“ räägib ta.
Kõik kolm korda on Indrek Lillsoo kandideerinud Keskerakonna nimekirjas, kuigi ise parteisse ei kuulu: „Esimesel korral oli isa soovitus üks põhjus, miks sinna läksin, kuid ega hiljem ole olnud ka otsest põhjust, miks peaksin seltskonda vahetama. Valimiste tulemused on näidanud, et meie nimekirja usaldatakse.“
Iga volikogu on omanäoline
„Iga volikogu on oma nägu. See on üsna loogiline, sest volikogu liikmed ja volikogu esimehed vahetuvad. Igal liikmel on oma prioriteedid,“ sõnab mitmendat koosseisu volikogu liige.
Indrek Lillsoo märgib, et mõnikord on volikogus läinud päris tuliseks. Ta leiab, et erimeelsused ongi edasiviiv jõud, sest vaidlustes sünnib tõde. See, kuidas probleemid võimalikult valutult lahendada, on omaette küsimus: „Riik on pannud omavalitsused küllaltki keerulisse seisu. Meie põhiline ülesanne on tagada kohalikule kogukonnale kõik vajalikud teenused ja võimalikult soodsatel tingimustel. Selleks on vaja teha palju tööd, kuid kõik sõltub lõpuks valla rahalistest võimalustest. Seetõttu peame tegema häid ja õigeid otsuseid, kuhu investeerime, mida ehitame.“
Praegu on Anija vallas tema hinnangul kõige aktuaalsem teema, et ei jätkuks kogukonna vähenemine. „Peame töötama selle nimel, et inimesed tahaksid tulla Anija valda elama. Looduskeskkond on siin väga hea – mine vaid toast välja, kohe on mets ja jõgi,“ ütleb Indrek Lillsoo ning lisab, et vaja on mõelda, kuidas meelitada valda investoreid: neid, kes tahaksid arendada elamuehitust ja ettevõtlust.
Läbi ja lõhki spordiinimesena on tema jaoks üks suur prioriteet Kehra staadionialale kaasaegsete sportimis- ja puhkevõimaluste väljaehitamine: „See on suur ja kulukas projekt, aga kui pingutame kas või samm-sammult ja üks plats korraga, saame kindlasti tehtud. Arvan, et omavalitsuse kohus on seista oma inimeste tervise ja heaolu eest ning pakkuda neile rohkem võimalusi sportimiseks ja muude tervislike eluviiside harrastamiseks. Anija vallas on päris palju sportlasi ning aktiivseid tervisespordiga tegelejaid.“
Käsipalluriks 14aastaselt
Sport on olnud Indrek Lillsoo elu lahutamatu osa juba lapsepõlvest. Kuid endale tuntust toonud käsipalli juurde sattus ta alles 14aastaselt ja täiesti juhuslikult. Kuigi ta õppis Kehra keskkoolis, siis Kehras 1980ndate teises pooles käsipallitreeninguid ei toimunud, oli paus.
„Alustasin käsipalliga Viimsis, sealt läksin Enno Karrisoo juurde Oktoobri rajooni spordikooli, millest kasvas välja käsipalliklubi Oskar,“ meenutab ta.
1991. aastal, kui Indrek Lillsoo lõpetas Kehra keskkooli, lõid Jüri Lepp, Evi Lauer, Tõnis Turmann, Urmas Laanem ja Tarmo Tiidemaa Kehra käsipalliklubi. Kehra meeskond hakkas kohe osalema Eesti meistriliigas ja Indrek Lillsoo kutsuti kodukandi meeskonda.
„Läksin pärast keskkooli kaitseväkke. Eesti kaitsevägi loodi 1991 detsembris. Olin nende esimeste Harjumaa noorte hulgas, kes suunati ajateenistusse. Kuulusin sel ajal Eesti juunioride käsipallikoondisesse, sain kaitseväest käia ka treeningutel ja võistlustel,“ jutustab Indrek Lillsoo.
Pärast ajateenistust läks ta tööle Kehra päästekomandosse, kus tuli päästa nii põlevatest majadest inimesi kui anda kannatanuile avariipaikades esmaabi.
„See oli huvitav aeg, olin komando loomise juures. Päästja töö kõrvalt läbisin kõik tööks vajalikud koolitused, sealhulgas näiteks suitsusukeldumise kursused, õppisin ka parameedikuks,“ kirjeldab ta.
Päästja-tööle jäi Indrek Lillsoo1997. aastani, mil protestiks Harjumaa päästeteenistuse toonase juhi juhtimisstiili vastu lahkus kogu Kehra komando meeskond. Osa neist naasis hiljem tööle, kuid Indrek Lillsool olid siis juba uued valikud: „Olin ka Eesti rahvusmeeskonnas ning pühendusin tõsisemalt käsipallitreeningutele.“
Leiba teenis ta ühes eraettevõttes kullassepana, tegi peamiselt ehteid. Õppis seda töö käigus, sest kusagil koolis ei õpetatud: „Eks see ole iseloomus kinni, et tahan proovida erinevaid asju. Ja kui oled hakkaja, lööd kõiges läbi.“
Treenib ka ise noori
2003. aastal astus Indrek Lillsoo Tallinna Ülikooli kehakultuuriteaduskonda ning läks Kehra keskkooli kehalise kasvatuse õpetajaks. Kui 2004. aasta lõpus valmis Kehras uus spordihoone, sai temast selle, ametliku nimega Anija valla spordikeskus, juhataja. Õpetaja-ametit pidas selle kõrvalt 2008. aastani, kuid spordikeskuse tegevust juhib siiani.
„Päeval on spordihoone Kehra kooli kasutuses, õhtuti on siin erinevate spordialade treeningud. Ning ka jõusaalis käib vilgas tegevus,“ kinnitab Indrek Lillsoo, kes on ka käsipallitreener.
Koduklubi noortetreener sai temast muude tööde kõrval 1990ndate teises pooles. Praegu on Kehra käsipalliklubi juures 10 noortegruppi. Indrek Lillsoo juhendab neist 2000. ja 2002. aastal sündinud poisse ning kureerib klubi noortetegevust.
„See on poolenisti ühiskondlik töö, pigem emotsionaalset rahuldust pakkuv,“ ütleb ta ja selgitab, et laste treenimine algab lasteaias, mudilastega tegeleb Kehras Maire Normak.
„Kuna käsipall on päris raske ala, ei hakka me pisemate lastega kohe palli mängima, pigem on need üldkehalise ettevalmistuse treeningud. Teeme erinevaid alasid, palju on mängulisust, peamine, et neil oleks huvitav. Mida vanemaks lapsed saavad, seda rohkem hakkavad spetsialiseeruma.“
Indrek Lillsoo rõõmustab, et ka tüdrukute huvi käsipalli vastu on aina kasvanud ning loodab, et ehk on tulevikus Kehral Eesti meistrivõistlustele välja panna ka oma naiskond. Poistel on esindusmeeskonna näol siht silme ees: „On selge, et kõigist meie trennide lastest ei tule käsipallureid, kuid tugeva üldkehalise baasi saavad nad kindlasti. Ja meie kasvandike seas on ka neid, kes mängivad juba proffidena välismaal.“
Sport on elustiil
Indrek Lillsoo enda käsipallurikarjääri statistikasse jäi rohkem kui 100 mängu Eesti rahvuskoondises. HC Kehra koosseisus on ta tulnud 8kordseks Eesti meistriks, treenerina on meistritiitleid lisandunud veelgi. Ühe hooaja maitses ta ka päris profimängija leiba. See oli 2002-2003 hooajal, kui ta treenis ja võistles Soomes Riihimäe Cocksi ridades.
„Sport on minu elustiil,“ ütleb mees, kes pärast tipptasemel võistlemisest loobumist 2010. aastal on jätkanud meistermeeskonna abitreeneri ja esiliigas võistleva duubelmeeskonna treeneri ning mängijana.
Kuid käsipall pole Indrek Lillsoo ainuke hobi. Tänavu kevadel kirjutas Sõnumitooja, et ta käis suusamaratonidel USAs ja Kanadas ning eesmärk on läbi sõita 10 World Loppeti sarja kuuluvat suusamaratoni. Peale käsipalli ja suusatamise tegeleb ta veel seiklusspordi, orienteerumise ja rattaspordiga.
„Kui oled teinud sporti kõrgel tasemel, on füüsiline baas väga hea, et ka teiste aladega tegelda. Kuigi käsipallurina treenisin iga päev, teen praegu sporti ajaliselt isegi rohkem kui siis,“ nendib Indrek Lillsoo.
Spordialad, millega ta praegu tegeleb, on väga erinevad, seetõttu pole treeningud kunagi ühekülgsed. Aastas osaleb Indrek Lillsoo erinevatel aladel kokku keskmiselt 20-25 võistlusel: „Võistlused on hea võimalus end teistega võrrelda. Minu vanuses enam Eesti meistritiitli eest ei võistle, või kui, siis juba veteranide seas. Aga senise treeningbaasi pealt tuleb aegajalt ka auhinnalisi kohti.“
Teised hobid on individuaalalad, ent seiklussport on võistkonnavõistlus 3liikmeliste meeskondade vahel. Indrek Lillsoo on ühes tiimis kahe tartlasega. Tegu on enamasti 4-12 tundi kestva vastupidavusalaga, kus ühe võistluse jooksul võisteldakse loodusmaastikul erinevatel spordialadel, peamiselt on need jooks, ratta- ja kanuusõit.
Sportlikke eluviise on Indrek Lillsoo püüdnud süstida ka 7aastasele pojale Hendrikule, kes käib nii käsipalli- kui ujumistreeningutes.
