Palusime vallavanematel nimetada suuremad õnnestumised ja ebaõnnestumised aastal 2010 nende vallas.
Anija vallavanem TIIT TAMMARU: „Anija valla jaoks oli aasta 2010 hea. Varakevadine kokkuhoiupoliitika ja kulutuste minimiseerimine esimeste kuude tulude alalaekumise tõttu realiseerus aasta lõpuks tulude kasvu ja kokku ligi 2protsendiliste positiivsete lisaeelarvetena. ÜVK projektid Kehra linna torustike osas said lõpplahenduse ja uute trasside rajamise konkurss võis alata.
Korraldati mitu projekti töötuse vähendamiseks koolituste ja informatsiooni andmise kaudu: kolme valla töötute ühisprojekt, ettevõtlusmess. Mitmel eri viisil korraldasime vähekindlustatud elanikkonna toetamist: toidupakid, sotsiaalabi, erinevad teenused nagu pesupesemise võimalus, saunapäevad.
Valla juhtimisel tegime korrektuurid personali optimeerimise ja töötasude ühtlustamise osas – vähetegusad ametikohad liideti, kolm uut spetsialisti on konkursikorras tööle võetud. Käivitatud on Kehra linna arendamise ideekonkurss raudteejaama piirkonna ja F.R.Kreutzwaldi tänava ümbruse kohta.
Aga on ka mõned sündmused ja tegevused, mida ei õnnestunud loodetud viisil realiseerida. ÜVK hange vaidlustati ja ehitustööde algus venis 2011. aasta algusesse. Loksa linn vaidlustas KOIT kava rahaeralduse ja vajalik ettevalmistustöö Kehra gümnaasiumi remondiks on hakanud venima. Korraldatud jäätmeveo konkursi tulemusi ei saanud rakendada, kuna võitja ei sõlminud lepingut ja sellega vedas valda alt. Selle viguriga saab firma nüüd kallima hinnaga edasi vedada kuni järgmise konkursi otsuseni. Anija mõis ei saanud tugirahastust kogu maja renoveerimisele, vaid ainult köögi väljaehitamisele.
Lumekoristus kujunes oodatust kulukamaks ja viib tulevased kevadsuvised remonditööd löögi alla.”
Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI: „Valmisid Viinistu ja Salmistu veetrassid, Pärispeal paranes vee kvaliteet, remontisime Kolga lasteaias ühe rühma ruumid, esitasime Keskkonnainvesteeringute Keskusele projekti Kuusalu, Kiiu ja Kolga vee-ja kanalisatsioonitrasside uuendamiseks, tegime eeltööd Kuusalu-Kiiu kergliiklustee projekteerimiseks, hankisime rahastuse Vihasoo külas pumbamaja ja reovee puhastusseadme rekonstrueerimiseks ning Kuusalu tervisekeskuse remondiks.
Pärast aastaid kestnud remonti on külaseltside eestvedamisel ja PRIA rahastusel korrastatud Leesi ja Pärispea rahvamajad. Vald kattis investeeringuks vajaliku omaosaluse.
Heameel on eelmisel aastal loodud uute lasteaiakohtade üle. Uusi kohti on 37, neist 20 Kolgas ja 17 Kuusalus.
Ebaõnnestumiseks võiks nimetada seda, et seni ei ole me riigilt saanud lubatud raha Kiiu lasteaia ehitamiseks. Loksa linna ja Eesti riigi vahelise kohtuvaidluse tõttu on Harjumaal saamata 2009. aasta lõpus eraldatud investeeringurahad. Kuusalu vallal on sealt saamata 30 miljonit krooni ehk 1,91 miljonit eurot Kiiu lasteaia rajamiseks. Loodetavasti lähevad needki rahad käesoleval aastal liikvele ja saame alustada lasteaia projekteerimistöödega.
Kõigi omavalitsuste ühine mure on lumerohkus ja teede korrashoiu kulud. Need rahad, mida me nüüd kulutame teede lumest puhastamiseks, oleks varasematel aastatel kulutatud investeeringuteks. Paraku tundub, et jutud globaalsest soojenemisest pole vastanud tõele ja tuleb uuesti harjuda mõttega, et Eesti on põhjamaa ning lumerohked talved on meil tavaline nähtus. Kui palju veel lund tuleb ja lumetõrjeks raha kulub, on võimatu öelda ja seetõttu ei oska ka prognoosida, kui palju alanud aastal investeeringuteks eelarvesse raha jätkub.
Usun, et volikogu ei kiirusta 2011 aasta eelarve kinnitamisega, vaid ootab seaduses ettenähtud tähtajani, seega märtsikuuni. Selleks ajaks on loodetavate laekumiste ja lumetõrjekulude suurus enam-vähem teada.”
Raasiku vallavanem ANDRE SEPP: „Raasiku valla suurim õnnestumine on Aruküla põhikooli valmimine suve alguses. Peale selle, et maja on ilus, on see ka Raasiku vallale suur ime. Ehitasime majanduse madalseisu ajal, vallale läks see omaosalusena maksma 10,5 miljoni krooni, laenukoormus on väike. Riik toetas ehitust 16 miljoni krooniga.
Pikaveres jätkas senine põhikool tööd lasteaia-algkoolina, avasime seal lasteaiarühma. Sügisel käivitus Raasiku jalgpallistaadioni ehitus. Hinnatav on ka see, et valla kõik allasutused pingutavad kärbitud eelarvetega.
Kindlasti on Raasiku vallale positiivne ja märkimist väärt, et 2010. aastal kasvas sündivus, uuema aja rekordarv on nüüd üle 70 uue vallakodaniku aastas.
Suur rõõm on ka see, et töötute arv on vähenenud, niiöelda rekord oli 240 töötut, praeguseks on neid ligi 150. Iga kuuga on see arv natuke vähenenud.
Negatiivseks tuleb märkida seda, et pidime 1. aprillist vähendama valla töötajate palka 12 protsenti.”