Küsisime meie koolijuhtidelt, kuidas on kool uueks õppeaastaks valmis, mis on sel aastal uut või teisiti, kas ja mida tehakse koroonaviiruse leviku vältimiseks.
Aegviidu kooli direktor TIINA STEINBERG: „Meil on kaks uut õpetajat. Vene keelt hakkab andma Andrei Kuzichkin ning muusikaõpetust Ülle Ulman.
Koroonaviiruse leviku tõkestamiseks püüame järgida erinevaid reegleid: desinfitseerime käsi, söögivahetunnid on jaotatud kellaajaliselt osadeks, vahetundides oleme võimalusel õues, spordisaalis, ka klassiruumis, mida küll vahetunnis peame kindlasti õhutama. Meie koolis on üsna vähe ruumi koridorides, seetõttu on paras väljakutse leida koolimajas mõni õdus nurgake, kus klassikaaslastega olla, kuid oleme ka selle peale mõelnud. Kuna koolimaja ümber on park, siis on see hea võimalus olla ikkagi väljas.
Väikeses koolis on ilmselt suurtega võrreldes kordades lihtsam toimetada paindlikult. Ka meie õpetajad on valmis paindlikult üle minema või paralleelselt juhtima õppetööd erinevatel viisidel. Kindlasti tõuseb fookusesse õuesõpe.“
Alavere põhikooli direktor RENNA REISI: „Kõik õpetajad on olemas, on rõõmustav, et õpilaste arv kasvab. Uue töötajana alustab meil käsitöö ja kodunduse õpetaja Kerly Heero.
Käesolev õppeaasta saab meile olema mitmekordselt eriline: teeme juba praegu ettevalmistusi koolihoone täielikuks kapitaalremondiks, uuest aastast viiakse õppetegevus üle valla teistesse ruumidesse. Hindame kriitiliselt olemasolevat õppevara ja inventari, uurime kolimisvõimalusi. Analüüsisime õppenõukogus eelmise õppeaasta tulemusi, eriti keskendusime toimunud distants-õppele. Et edaspidi oleks vajadusel distantsilt õpetamine kõikidele osapooltele võimalikult ühtviisi arusaadav, koostasime kooli õppekava lisana dokumendi, mis peaks selgust looma.
Covid-19 viiruse tõkestamiseks teeme kõike, mida terviseamet ja ministeerium soovitavad, mõistuspäraselt. Kindlasti ei tohiks ärevust tekitavas olukorras muutuda õppetöö eriliselt korraldamine omaette eesmärgiks. Oleme valmis tegema kõik endapoolse, et kontaktõpe jätkuks.“
Aruküla põhikooli direktor AVO MÖLS: „Kool on uueks aastaks valmis. Kõik õpetajad on olemas. Õppealajuhatajaks hakkas inglise keele õpetaja Ivika Jegis, vene keele õpetajana alustab meie majas tööd Raasiku kooli õpetaja Linda Wrobel, lapsehoolduspuhkuselt naaseb Anneli Pajuri.
Koolil on desovahendid olemas ja paigaldatud. Kevadel osalesid enamus õpetajaid Digikiirendi koolitusel, kui on vaja, saab õpitut kasutada reaalses elus.“
Aruküla vaba waldorfkooli juhataja KRISTIN MEIGAS: „Maja on tuulutatud ja läikima löödud. Meie õppeaasta jätkub traditsiooniliselt, töötades aastaaegade vaheldumise rütmis.
Viiruse vältimise meetmetest esikohal on käte pesu ja desinfitseerimise jälgimine. Lapsed on meil kõikide vahetundide ajal õues, nagu on alati olnud, väljaarvatud söögivahetund. Haiged õpilased ja õpetajad kooli ei tule. Võimalikuks distantsõppeks valmistume sellega, et arutleme võimaluste üle võtta kasutusele ühtne e-platvorm.“
Kehra gümnaasiumi direktor KAIDO KREINTAAL: „Oleme valmis. Meil on juubeliaasta, kool saab 170aastaseks. Vilistlaste kokkutulekut küll ei tule, aga isekeskis tähistame seda 7. novembril perepäevana. Ei saa märkimata jätta, et esimestel kuudel saadab meid akendest ehitusmüra, kuna koolimaja esine muutub atraktiivseks linnaväljakuks. Ehk on kooli sünnipäeval juba midagi näidata.
Loodetavasti laseb koroona meil seda teha. Oleme ka mõelnud, kuidas lapsi hajutada ja suuremaid kogunemisi sel aastal pole planeerinud. Kooliaastat alustasime staadionil ja pärast tervitussõnu sammusime rongkäigus koolimajja. Esimene ja kaheteistkümnes klass alustasid kooli aulas. Distantsõpe läks meil kevadel üpris normaalselt ja vajadusel oleme valmis uuesti jätkama, kuigi seda väga ei oota. On lapsi, kellele see üldse ei sobi ja neil on raske. Samuti on eestikeelne koolikeskkond keelekümblusõpilastele väga oluline.“
Kolga kooli direktor TÕNU VALDMA: „Meil on kaks uut töötajat, huvijuht Liina Talts ja assistent-projektijuht Brigitta Vaikre.
Kõige suurem muutus sel õppeaastal on, et lapsed söövad koolilõunat neljal eri ajal ning selle tõttu venib koolipäev veidi pikemaks. Muus osas korraldame koolielu vastavalt haridusministeerium soovitustele – püüame hoida distantsi, vahetundide ajal liikuda klasside kaupa ja olla võimalikult palju õues, koolimajas sees ei jookse ega lärma. Koolis soovitame kanda maske, sisse- ja väljapääsude juures on käte desinfitseerimiseks desopunktid, lapsevanematel soovitame lapsi oodata väljaspool koolimaja. Lisaks fikseerime väga korrektselt nii tundides kui pikapäevarühmas viibivad õpilased, et võimaliku haigestumise korral oleks lihtsam jälgida, kellega olid haigel lähikontaktid. Täpsed juhised kooli töökorraldusest koroonaviiruse leviku tingimustes on kirjas meie kooli kodulehel.“
Kuusalu keskkooli direktor VELLO SATS: „Oleme leidnud kõik õpetajad, keda algavaks kooliaastaks vajasime – meil alustavad tööd viis uut õpetajat. Need on: Kadi Talpsepp, Rainer Loik, Geitrud Kursk, Kaja Asmer ja Kaidi Kuur. Oleme nende kõikide üle väga rõõmsad – õpetajaid ei ole kogu Eestis koolidesse lihtne leida.
Meil on alates käesolevast aastast kasutusel koolivorm. Oleme koolivormiga alles alguses, käesolev õppeaasta on harjumiseks ja õppimiseks. Üle mitme aasta on meil taas kaks 10. klassi.
Möödunud õppeaasta kujunes kõikidele Eesti koolidele alates märtsi keskpaigast täiesti teistsuguseks võrreldes varasematega. Tuli üle minna distantsõppele. See aeg õpetas kindlasti kõikidele midagi, muude kogemuste kõrval saime ka ettekujutuse, kuidas õppida ja õpetada siis, kui ei olda igapäevaselt ja harjumuspäraselt koolis. Vajadusel oleme suutelised distantsõpet jätkama, aga loodame, et seda senisel kujul ja täismahus enam vaja ei ole. Küll aga kavatseme osa vanemate õpilaste kursusi õpetada distantsõppena. Oleme kaardistanud õpetajate, õpilaste ja lastevanemate kogemused ja mõtted distantsõppe ajast, septembri alguses toimub ka õpetajate koosolek distantsõppe teemal. Alustame üleminekut uuele e-õppe keskkonnale Microsoft 365, jätkame ka õpetajate digipädevuse arendamist. Käesoleva õppeaasta üld-eesmärgid on paika pandud ja õppenõukogu koosolekul läbi arutatud, nüüd jätkub töö nendega. Arengukava koostamise alal on ära tehtud juba suur töö, loodame arengukavaga sel aastal valmis saada. Oleme paika pannud lähemate aastate kooli arengu võtme-eesmärgid.
Algavaks kooliaastaks oleme kooliperele koostanud soovitused, kuidas käituda koolis koroonaviiruse tingimustes.
Aastatepikkuse töö tulemusena oleme jõudnud nii kaugele, et on olemas koolimaja täielik renoveerimisplaan. Vaatame kõik positiivselt tulevikku – pärast algklasside maja valmimist peab kindlasti toimuma ka ülejäänud maja kaasajastamine vastavalt projektile „Reede“.
Kooli ootab käesoleval õppeaastal ees ka suur ruumiline muudatus – kooli laiendamisega seoses tuleb lammutada õpilaskodu tiib ja see toob endaga kaasa palju muudatusi igapäevases õppetöös. Oleme otsustanud, et kogu kool jääb koolimajja. Meil on olemas ka plaan, kuidas tööd korraldada. See teeb küll töökorralduse pingelisemaks, aga annab kooliperele võimaluse kokku jääda. Koos elame kitsad ajad üle – teame, et 2021. aasta lõpuks on uus koolimaja valmis.“
Loksa gümnaasiumi direktor ÕNNELA TEDREKIN: „Meil on 4 uut õpetajat. Uuesti tuli meile Marika Lahe, kes õpetab eesti keelt teise keelena, kooli vilistlane Sille Hermann on eesti keele õpetaja, Margaret Latt 1. klassi keelekümblusõpetaja ning Anastasia Jaškina hakkab 4. klassile õpetama eesti keelt teise keelena.
Sel aastal õpivad algklassid ainult oma majas, suurde koolimajja nad käima ei hakka. Et oleks võimalik algklassid hoida ka viiruse leviku korral võimalikult kaua kontaktõppel. Haridustehnoloog plaanib 1. klasside lastega harjutada iseseisva õppimise jaoks arvutite kasutamist. Õpetajad rakendavad koolis ka neid õppevorme, mida distantsõppe ajal hakkasid kasutama.“
Pikavere mõisakooli direktor HELJU KADAKAS: „Uuel õppeaastal hakkavad meil lisaks juba olemasolevatele ringidele tööle 1.-3. klassi lastele mõeldud ettevõtlusring ning spordiring 1.-4. klassi õpilastele.
Püüame sel õppeaastal ära kasutada distantsõppelt saadud kogemusi. Kui laps haigestub ja jääb koju ning on võimeline õppetööd kaasa tegema, siis püüame teda distantsilt kaasata õppetöösse, toome ta läbi interneti klassiruumi.“
Raasiku kooli direktor REELIKA TURI: „Kõige suurem muutus meie jaoks on, et Raasiku põhikoolist saab Raasiku kool, mis ühendab endas lasteaeda ja kooli. Kõik õpetajad on olemas. Õppekavalised muudatused on, et 1. ja 2. klassis on üks tund nädalas suuline inglise keel, kus lauldakse, tantsitakse ja mängitakse. 5. klassis jätkame eelmisel aastal alustatud projektiga suuline vene keel. 3. klassis on üks tund nädalas ettevõtlusõpet ning 8. klassis ettevõtlusõpet ja minifirmade tegemist.
Suur eesmärk sellel aastal on digipädevuste arendamine ja digitaliseerumine. Kõik õpetajad on saanud Google Classroomi esimese tutvustuse ja hakkavad seda nii-öelda õppevahendit võimalikult tihti kasutama. Uuendasime tahvelarvutite klassi. Kõige olulisem on see, et mõtestame endi jaoks õpetamist ümber, kuidas seda teha nii, et toetada õpilaste autonoomset motivatsiooni ja seda, et õppimine päriselt toimuks.
Sellel õppeaastal läheme üle koolivormile ning hakkame väikeste sammudega liikuma käitumisoskuste mängu VEPA ja kiusamisvastase kooli ehk KIVA programmide poole, et meist saaks KIPA kool.“
Vihasoo lasteaed-algkooli direktor MARIKA ASTOR: „Püüame jätkata tavapäraselt. Meil on majas oma laste jaoks piisavalt ruumi, et saame neid hajutatult õpetada ning järgida kõiki soovitusi, mida on jaganud haridusministeerium ja terviseamet, kui just ei teki riigis või vallas muud olukorda.
Oleme mõelnud kokkuleppel vanematega teha lastele iseõppimise ja kodusõppe päevi.“