Kui omavalitsused kokku lepiksid, saaks Ida-Harjusse riigigümnaasiumi

1362
Kuusalu kooli hoolekogu kokkukutsutud haridusseminaril Kolga koolis: Kuusalu kooli hoolekogu aseesimees HEIDI EDELA, Jõelähtme vallavanem ANDRUS UMBOJA, Kuusalu vallavanem URMAS KIRTSI, HTMi koolivõrgu juht KALLE KÜTTIS, riigikogu liige LAINE RANDJÄRV, Kuusalu kooli hoolekogu juht HEIGO VIJA.

Kuusalu kooli hoolekogu korraldatud haridusseminaril osalesid HTMi koolivõrgu juht KALLE KÜTTIS ja riigikogu liige LAINE RANDJÄRV.

Haridus- ja teadusministeeriumi (HTM) koolivõrgu juht Kalle Küttis teatas Kolga koolis laupäeval, 9. aprillil toimunud haridusseminaril: „Kui suudame tagada olukorra, kus neli omavalitsust lepivad kokku, kuidas kulgeks Ida-Harju riigigümnaasiumisse tulevate õpilaste elukohajärgne piir, võiks kas või homme hommikul lepingule alla kirjutada. Olen sügavalt veendunud, et Ida-Harjusse peaks tulema riigigümnaasium, aga seda tuleks teha mõistlikult.“
Haridusseminari „Kuusalu riigigümnaasium 2018“ peakorraldaja, Kuusalu kooli hoolekogu juht Heigo Vija küsis seminari lõpus räägitust kokkuvõtet tehes: „Millal te, omavalitsusjuhid, kokku saate, üksteisele otsa vaatate ja läbirääkimisi jätkate? Koolivõrgu korrastamine ei pea sõltuma omavalitsuste liitumisest. Ka Ida-Harju koolide hoolekogud võiksid omavahel kokku saada ja arutada, kuidas püüda mõjutada, et otsus oleks positiivne. Küsimus on selles, kas saadame tulevikus oma lapsed Tallinnasse riigigümnaasiumi või lähemale, Ida-Harju riigigümnaasiumi.“
Kalle Küttis selgitas: haridusökonoomikud on rehkendanud – et riigigümnaasiumis oleks vähemalt 3 õppesuunda ja õpetajad saaksid väärikat palka, on vaja 250 õpilast. Samas tuleb arvestada regionaalpoliitilist aspekti, see laieneks Ida-Harjule. Ida-Harju riigigümnaasiumi tagala peaks ökonomistide hinnangul olema lisaks Kuusalu vallale ja Loksa linnale veel Anija vald ning osa Jõelähtme vallast.
Riigikogus haridusküsimustega tegeleva kultuurikomisjoni juht Laine Randjärv rõhutas: „Otsuse taga peaksid olema neli omavalitsust. Mõelge, kui ühise gümnaasiumi otsust ei tule, mis siis tuleb? Kui palju sel juhul õpilaste gümnaasiumihariduse eest maksma hakkate, mida sellega kaotate, kui suured summad riigigümnaasiumi puhul omavalitsustel vabanevad?“
Lepiti kokku, et veel sel  keva­del korraldatakse Loksa, Anija ja Jõelähtme omavalitsuste esindajatele, koolijuhtidele, koolide hoolekogude liikmetele bussisõit Jõhvi tutvuma Ida-Viru riigigümnaasiumiga, mis on lähim ja Kuusalu oludele sarnane.

Meie haridus  
Haridusseminaril osalesid Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi ja volikogu esimees Enn Kirsman, Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja ning Anija abivallavanem Marge Raja. Loksa linnavalitsusest ega -volikogust esindajat polnud, kuna samal päeval olid Loksa koolis Keskerakonna Harjumaa piirkonna juhi kordusvalimised.
Seminari esimeses osas „Meie haridus“ kõneles Kuusalu vallavanem  Urmas  Kirtsi  valla  haridu­sest. Hiljuti vastu võetud Kuusalu valla hariduse arengukavas on ühe olulise eesmärgina kirjas saada 2018. aastaks Kuusallu riigigümnaasium. Logistiliselt oleks Kuusalu selleks parim koht, Ida-Harju kui tõmbepiirkond on oma suuruselt võrreldav väiksemate maakondadega.
Heigo Vija luges ette Loksa linnapealt Värner Lootsmannilt saadetud kirja: „Kuusalu valla soov riigigümnaasiumi rajamiseks Kuusallu ei ole tänaste riigilt antud kriteeriumite alusel võimalik teoreetiliselt ega praktiliselt. Kui tahame Ida-Harjus/Lääne-Virus näha riigigümnaasiumi, siis võiks see olla keskkonnakallakuga, üle-eestilise teeninduspiirkonnaga Lahemaa riigigümnaasium.“
Kuusalu vallavolikogu haridus- ja noorsookomisjoni liige Janne Kerdo tegi ülevaate valla 2010. ja 2014. aasta haridusfoorumitel räägitust. Mõlemal korral oli üks peamisi märksõnu „koostöö“ – koostöö valla haridusasutuste ja, naaberomavalitsuste vahel.

Meie kool – tutvustus ja visioon
Teises osas „Meie kool – tutvustus ja visioon“ esinesid Vihasoo lasteaia-algkooli direktor Marika Astor, Kolga kooli direktor Tõnu Valdma, Kuusalu keskkooli direktor Vello Sats ning Loksa gümnaasiumi füüsika õpetaja Arvi Soolind.
Vihasoo algkooli 34 lapsest on kolmandik erivajadustega, töötavad väikeklassid. Marika Astor lausus, et kooli üks eesmärk ja suund on kaasav koolikultuur – erivajadustega lapsed kaasatakse tegevusse koos tavaõpilastega.
Kolgas on põhikool, kus  käesoleval õppeaastal on 134 õpilast. 2013. aasta sügisest pole koolis enam avatud 10. klassi. Keskhariduse kadumine ei ole vähendanud põhikooli õpilaste arvu, teatas Tõnu Valdma. Hea koolitranspordi-süsteem on toetanud Kolga kooli jätkusuutlikkust. Suund on digiajastu võimaluste kasutamisele õppetöös.
Loksa gümnaasiumis on 313 õpilast, neist 150 eesti- ja 163 venekeelsetest peredest. Tendents on venekeelsete õpilaste arvu kasvule. Kuni põhikooli lõpuni käib õppetöö eesti ja vene klassides. Gümnaasiumi osas on ühised 10., 11. ja 12. klass, vene keeles õpitakse emakeelt ja kirjandust, matemaatikat, füüsikat, keemiat ja bioloogiat. Arvi Soolind sõnas, et kaugem visioon on tugev, kahes keeles õpetav Loksa põhikool, kus venekeelsetele õpilastele on antud eesti keele oskus nii, et suudavad jätkata õpinguid eestikeelses gümnaasiumis.
Kuusalu keskkool on Ida-Harju suurim maakool 595 õpilasega, klassikomplekte on 31. Viimastel aastatel on alustanud kooliteed neli 1. klassi, koolis on suur ruumipuudus. „Kui Kuusallu tuleks 2018. aastal riigigümnaasium, jätkaksime põhikoolina, ruumi oleks piisavalt,“ lausus Vello Sats.

Riigigümnaasium
Kolmandas osas „Riigigümnaasium“ esinesid HTMi koolivõrgu juht Kalle Küttis ja riigikogu kultuurikomisjoni esimees Laine Randjärv. Järgnes diskussioon. Kokku kestis seminar ligi kuus tundi, osalejaid oli 40.
Nii kaugemalt tulnud külalised kui ka naabervaldade juhid tõdesid, et Ida-Harju gümnaasium kõlab uhkelt, aga kui läheb vaidluseks, kus see peaks asuma, on seisukohad erinevad.
Jõelähtme vallavanem Andrus Umboja: „Kuusalu, Loksa, Anija ja Jõelähtme pole valmis ütlema, et paneme oma gümnaasiumi kinni. Jõelähtme vallast sõidavad paljud lapsed koos vanematega pealinna kooli. Praegu ollakse valmis Tallinnasse sõitma kas või pea peal, et saada heasse gümnaasiumisse. Kas hakataks Kuusallu või Loksale sõitma, kui seal on hea riigigümnaasium – võib-olla.“
Anija abivallavanem Marge Raja: „Anija ja Raasiku vallast sõidetakse Tallinna koolidesse rongiga. Kuigi õpilaste arv on me vallas aastatega vähenenud, on kogu aeg keskmiselt 150 õpilast Anija vallas õppinud Tallinnas. Kui riigigümnaasium tuleb Ida-Harjusse, peaks see olema mõistlikult kättesaadav kõigile võrdselt, õpilasel ei tohiks koju ja tagasi sõiduks kuluda päevas kokku üle 1,5-2 tunni. Kuni meie lastel ei ole lähedal riigigümnaasiumi, peame oma gümnaasiumi edasi.“
Kalle Küttis toetas ideed minna ühiselt tutvuma tegutsevate riigigümnaasiumitega: „Koos on ühevanuselised lapsed, haridus on seal rohkem akadeemiline.“

(Kuusalu keskkool on Ida-Harju suurim maakool 595 õpilasega, klassikomplekte on 31. Viimastel aastatel on alustanud kooliteed neli 1. klassi, koolis on suur ruumipuudus. „Kui Kuusallu tuleks 2018. aastal riigigümnaasium, jätkaksime põhikoolina, ruumi oleks piisavalt,“ lausus Vello Sats.)