Kaitsekorralduskavas on kultuuripärandi eelarve erinev sellest, mida tutvustati avalikustamisel.
Keskkonnaameti kinnitas aprilli lõpus Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava aastateks 2016-2025. Sellega kavandatakse maastike, koosluste ja liikide taastamis- ning hooldustöid, inventuure, külastustaristu rekonstrueerimistöid, keskkonnahariduslikke tegevusi ja kultuuripärandi kaitset, koolitusi, uuringuid.
Koos kavandatavate tegevuste loeteluga on kaitsekorralduskavas eelarve, mille alusel saab hakata fondidest raha taotlema. Tegevusi rahastatakse projektipõhiselt.
Kaitsekorralduskava avalikustamine toimus 2015. aasta mais, esitati ligi 300 ettepanekut. Keskkonnaameti Viru regiooni looduskaitse juhtivspetsialisti Maret Vildaku sõnul enamikku neist arvestati kava täiendamisel.
Kaitsekorralduskava koostamise käigus toimus kokku 22 avalikku koosolekut. Kaasatud oli Lahemaa rahvuspargi koostöökogu. Planeeritavaid tegevusi arutati koos kogukondade esindajatega kultuuripärandi, külastuskorralduse, keskkonnahariduse ja pärandkoosluste töörühmades.
Nüüdseks on selgunud, et tegevuste eelarve ei ole päris selline, nagu oli mais 2015, kui toimus avalikustamine. Näiteks oli esialgu planeeritud Lahemaa maakülade mälumaastike uuringuks 100 000 eurot ning hinnatud II taseme prioriteediga. Nüüd on summa langenud 30 000 eurole, prioriteediks on märgitud III.
Lahemaa rannakülade mälumaastike projekt juba käib, selle maht on 80 000 eurot, projektile taotles rahastuse Juminda Poolsaare Selts.
Keskkonnaameti kaitse planeerimise peaspetsialist Riina Kotter vastas Sõnumitooja küsimustele kaitsekorralduskavas tehtud muudatuste kohta, et 2015. aasta augustis Lahemaa rahvuspargis avaldatud tööversioonis olid juba kultuuripärandi tegevustele planeeritavad summad muudetud, sama varianti tutvustati ka veebruaris 2016.
Riina Kotter: „Kaitsekorralduskava eelarves antud summad on indikatiivsed. Lõplikud summad selguvad konkreetsete projektide läbiviimiseks välja kuulutatud hangete käigus. Kaitsekorralduskava on koostatud kümneks aastaks, perioodi keskel toimub vahehindamine, ka eelarvet korrigeeritakse vastavalt vajadusele.“
Kuna vabariigi valitsus langetas põlevkivisektori probleemide lahendamiseks keskkonna- ja ressursitasusid, on KIKil vähenenud ka kultuuripärandi valdkonda suunatavad toetused.