Küladelt oodatakse ettepanekuid Lahemaa ehitustingimuste kohta

3339
Lahemaa kultuuripärandi mõttekoda juhtis kultuuripärandi spetsialist AVE PAULUS, protokollis MAREILE MICHELSON. Koosoleku protokolliga saab tutvuda Lahemaa kodulehel.

Pärispea rahvamajas oli laupäeval, 28. juunil Lahemaa kaitsekorralduskava kultuuripärandi mõttekoda.

Kui Pärispea mõttekojas jõudis jutt Lahemaa rahvuspargi külade asustusstruktuuri ja taluarhitektuuri säilitamise ning uue kaitsekorralduskava lisana kavandatavate ehitustingimusteni, võttis sõna Virve küla esindaja Jaan Velström.

Ta luges ette Virve küla 21. juunil toimunud koosolekul kooskõlastatud seisukohad. Neist peamine oli ettepanek mitte võtta uue kaitsekorralduskava koostamise lähtekohaks uuringut „Lahemaa rahvuspargi külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri analüüs“, kuna see on pealiskaudne, üldistused ja järeldused on ebaobjektiivsed, arvnäitajad ehituspiirangute osas ei ole põhjendatud ja seletuskirjast ei nähtu, millistest piirangutest on kavandamisel lähtutud. Virve küla on seisukohal, et elutingimused külas peavad rahuldama püsielanike tänapäevaseid vajadusi. Seni pole selgitatud, mis on rahvuspargis kehtestatavate piirangute eesmärk praeguses külas ja millega riik neid kompenseerib.

Mõttekoda juhatanud kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus keskkonnaameti Viru regioonist vastas, et see alusuuring on üldistav ja niisuguse üldistusastme juures korrektne: „Erinevalt teistest rahvusparkidest on Lahemaal lubatud ehitamine mitte ainult vanadesse talukohtadesse, vaid ka mujale. Kuidas seda teha ajaloolist keskkonda hävitamata, on põhiküsimus. Lahemaa külade kaardi­analüüs on tehtud teatud kaartide põhjal.  See on üks paljudest koostatava kaitsekorralduskava alustest ja uuringutest, mis peaks garanteerima ajalooliste külamaastike säilimise. On olemas ka esiajalooliste maastike ja maakasutuse uuring.“

Ehituspeatükki tuleb tema sõnul täiendada  uusarhitektuurikonkursi raames läbi arutatuga ning külade vajadustega: „Ka keskkonnaameti senine halduspraktika on sinna integreerimata. Juba praegu antakse ehitustingimusi, kus uue elamu ehitusalune pind on 120-130 ruutmeetrit. Kõik parandused ja ettepanekud koostatavasse kaitsekorralduskavasse on teretulnud, käivad arutelud, tulevad ka läbirääkimised lubatud ehitusmahtude osas.“

Ta toonitas, tähtis on, et ajalooline jälg jääks rahvuspargi küladesse alles ja uus sobituks külamiljöösse: „Lahemaal läbiviidud külade arhitektuuri ja asustusstruktuuri inventuuri tulemused on praegu mehhaaniliselt lülitatud koostatavasse kaitsekorralduskavasse, praegu on just see aeg, kui me hakkame koos sinna parandusi ja täiendusi sisse viima.  Esimesed ettepanekud peaks laekuma septembri lõpuks. Alates oktoobrist hakkame iga kuu koos käima, ettepanekuid arutama ja kaitsekorralduskava sisuliselt koostama. Valmis peaks see saama märtsiks 2015.“

Ta kutsus üles tutvuma Lahemaa rahvuspargi kodulehele pandud materjalidega, kus on külade kaupa kaardid. Eri värvidega on külades eraldatud alad, kuhu  uute taluõuede rajamine saab toimuda erandjuhtudel (roosa) ja tihendatavad külaosad (kollane). Läbi peab arutama ka külade laiendusvõimalused.

„Nüüd on see aeg, kus saab öelda, missugused oleksid need viisid, et Lahemaa rahvuspargi kaitse-eesmärk oleks täidetud. Korraldage külakoosolekuid, arutage oma piirkonna võimalused ja vajadused läbi. Kaitsekorralduskava ei või minna liiga konkreetseks ega olla kinnistupõhine, olulised on põhiprintsiibid: külade tihendus- või laiendustingimused, hoonete kõrgused ja mahud. Igal üksikul juhul saab nende põhjal eraldi analüüsida ja kokku leppida,“ selgitas ta.

Külade ettepanekuid oodatakse septembriks. Järgnevad piirkondlikud arutelud, kaitsekorralduskava tööversioon peaks lõplikult valmima märtsiks 2015, seda kavatse­takse tutvustada aprillis-mais ning  2015.  aasta  teises  pooles  algaks kinnitamismenetlus.
Kas Lahemaa kaitsmine on projektipõhine?

Keskkonnaamet on algatanud Lahemaa kaitsekorralduskava koostamise aastateks 2016-2025. Kava tööversiooni tutvustati esmalt Palmses 30. mail toimunud koosolekul, kuhu oli kutsutud rahvuspargi koostöökogu juhtgrupp, koostöökogu liikmed, külavanemad.
Kaitsekorralduskava sisaldab kaitstavate ala mõjutavate keskkonnategurite kirjeldust, kaitse-eesmärkide täitmiseks vajalike tööde plaani ning nende elluviimise ajakava. Kaitsekorralduskava kinnitab keskkonnaameti peadirektor pärast seda, kui Lahemaa uus kaitse-eeskiri on kinnitatud. Praegu käib keskkonnaministeeriumis kaitse-eeskirja kinnitamiseks menetlusprotsess.

Pärispea mõttekojas käsitleti kultuuripärandi valdkonda: Lahemaa ajalooline maakasutus, ajaloo- ja arhitektuurimälestised,  asustusmuster, taluarhitektuur, külade ajaloolis- ja kultuurilised paigad ning objektid, nõukogude militaarobjektid, looduslikud pühapaigad, traditsiooniline elulaad, rahvapärimus ja folkloor. Iga valdkonna puhul tuleb kirjeldada uurimiseks, säilitamiseks ning tutvustamiseks tarvilikke tegevusi ning nende eelarvet. Kui kultuuripärandi kaitseks vajalikud tegevused on kaitsekorralduskavas, saab nende elluviimiseks taotleda rahastust.

Ave Paulus tutvustas Lahemaal kultuuripärandi kaitseks seni tehtut, tegi ülevaate projektitoetuste abil läbi viidud uuringutest, säilitus- ja tutvustustegevustest, kõigi nendega saab tutvuda rahvuspargi veebilehel. Lahemaa traditsioonilise elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoskuste kohta ei ole seni uuringuid tehtud, tõdes ta ja avaldas lootust, et edaspidi saab seegi tehtud.

Marti Hääl Tammistult toonitas, kui lähema viie aasta jooksul elulaadi, töötraditsioonide ja käsitööoskuste uuringuid prioriteediks ei seata, pole enam midagi uurida ega säilitada.

„Samas on ka mõttetu näiteks rannakalanduse traditsioone pelgalt üles kirjutada, kui pole loodud mõistlikke ja praktikas toimivaid tingimusi neile, kes neid traditsioone elus hoiaks. Üldiste harrastuskalapüügi reeglite järgi Lahemaa ajaloolist rannakalandust kaitsta ei ole võimalik ja seetõttu ongi see hääbumas,“ märkis ta.

Saalist esitatud küsimusele, millised on tulemused Leesi rahvamajas toimunud kohtumisest keskkonnaministriga, vastas ta, et minister lubas muuhulgas tegeleda kalapüügitraditsioonide säilitamise teemaga. Tundub, et lahenema hakkab ka ühe noore pere ehitusprobleem, millest kohtumisel räägiti ministriga  – keskkonnaamet on teatanud, et Juminda kes-kele on ikkagi võimalik teha miljöösse sobiv täiendav hoone, lubati algatada detailplaneering.

Jaan Velström sõnas, et kultuuripärandi säilitamiseks peaksid olema rahvuspargi jaoks eraldatud eelarvelised summad. Praegu taotletakse kõigiks selle valdkonna tegevusteks toetusi projektipõhiselt.

Marti Hääl: „Küsimus on selles, kas kaitseme Lahemaad projektipõhiselt, kui mingis taotlusvoorus oldi juhuslikult edukad, või Lahemaa pärandit tuleb kaitsta sõltumata keskkonnainvesteeringute projektirahastuse hetkeseisust.“

Jaan Velstöm lausus mõttekoja juhtidele viidates: „Teie vahel peaks istuma ministeeriumi esindaja virtuaalse rahakotiga ja küsima, mida on vaja teha kultuuripärandi säilitamiseks, me rahastame.“

Ave Paulus kommenteeris pärast mõttekoda: „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskava peaks koostöös kohaliku kogukonnaga valmima järgmise aasta esimeses pooles. Pärandkultuurmaastikke kaitstakse ligi 30 000 hektaril ja see on kodu tuhandetele inimestele. Mõttekojas käsitlesime päeva esimeses pooles vaimse ja materiaalse pärandi uurimise, säilitamise ja tutvustamisega seotud teemasid – seni tehtut ja vajadusi  järgmise kümne aasta lõikes. Teises pooles keskendusime ehitusküsimustele. Lahemaal on 68 asulat ja ligi 10 000 hoonet. Ühelt poolt on oluline säilitada väärtuslik asustusmuster ja hoonestus, teisalt võimaldada külade säästvat arengut.“