KRIS­TEL SITS loob mi­nia­tuur­se­te ku­ju­de­ga olus­ti­ku­pil­te 1950nda­te aas­ta­te ko­dan­li­kust Kuu­sa­lust

235
Lä­hi­vaa­tes üles võe­tud la­vas­tus. Nii oleks või­nud 1950nda­tel töö­ta­da Nõm­me Kõrt­si vii­ne­ri­put­ka Kuu­sa­lus. Meeste kujud on 5 cm pikkused. Fo­to Kris­tel Sits

Ko­roo­na-aeg tõi KRIS­TEL SIT­SI­LE uue ho­bi – ta meis­ter­dab, pa­neb ku­ju­dest kok­ku st­see­nid, pil­dis­tab ja li­sab väl­ja­mõel­dud lood elust, kui oku­pat­sioo­ni po­leks Ees­tis ol­nud.

Eel­mi­sest su­vest on Kol­ga muu­seu­mi kü­la­li­sed saa­nud pü­sieks­po­sit­sioo­ni osa­na vaa­da­ta koo­pia­mu­de­li­te ja mi­nia­tuu­ri­de väl­ja­pa­ne­kut „Al­ter­na­tiiv­sed viie­küm­nen­dad“. Esial­gu mah­tus see suu­re klaas­vit­rii­ni ühe­le riiu­li­le. Poo­le aas­ta­ga on laie­ne­nud mit­me­le riiu­li­le ning au­tor Kris­tel Sits täien­dab se­da pi­de­valt.

Ta tut­vus­tab näi­tust kui pil­di­ke­si, mil­li­ne või­nuks ol­la elu, kui oma­riik­lus jät­ku­nuks pä­rast 1940. aas­tat ning po­leks ol­nud sõ­da ega oku­pat­sioo­ni. Koo­pia­mu­de­lid 1940-1950nda­te aas­ta­te au­to­dest ja trak­to­ri­test on mõõt­ka­vas 1:35, 1:25 või 1:24. Li­sa­tud on mi­nia­tuur­sed fi­guu­rid tol ajal ela­nud või ela­da või­nud ko­da­ni­kest ja loo­ma­dest. Juu­res on ajas­tut­ruud must­val­gep­ruu­nid ja vär­vi­li­sed fo­tod sa­ma­dest ku­ju­dest ning nen­de­ga loo­dud olu­kor­da­dest – te­ki­ta­vad mul­je, na­gu oleks 70-80 aas­tat ta­ga­si pä­ri­se­lust üles võe­tud.

Sel­le pa­ral­leel­maail­ma teeb veel­gi eri­li­se­maks as­jao­lu, et aja­lu­gu ja pä­ri­se­lu on se­ga­tud väl­ja­mõel­du­ga. Te­ge­vus toi­mub ära­tun­ta­valt Kuu­sa­lu val­las: veoau­to kir­ja­ga „Hirv­li laua­vab­rik“, Kol­ga va­ba­taht­li­ke prit­si­mees­te pu­na­ne ma­sin, Kiiu meie­rei pii­ma­tün­ni­de ve­da­mi­se au­to, lii­ni­buss siht­ko­ha­sil­di­ga „Vii­nis­tu“, Kuusalu kaup­mehe It­ha­li fur­goo­nau­to.

Au­to­ril on ku­ju­ta­tud si­tuat­sioo­ni­de koh­ta omaet­te lood, fi­guu­ri­de­le on an­tud ni­med ja osa­de­le ka põh­ja­li­kum lu­gu, mil­les sa­ma­moo­di nii pä­ri­selt juh­tu­nut kui fan­taa­siat. Ta kom­men­tee­rib, et ka­su­tab oma va­nae­malt ja Kuu­sa­lus Nõm­me kaup­lust pi­da­nud va­na­tä­dilt kuul­dud jut­te ning uu­rib aja­looal­li­ka­test juur­de. Nõm­me kaup­lus asus Kuu­sa­lu rah­va­ma­ja vas­tas, sa­mas ma­jas oli ka pa­ga­ri­töös­tus, seal küp­se­ta­tud lei­ba vee­ti veoau­to­ga piir­kon­na poo­di­des­se ku­ni Kol­ga­kü­la­ni.

Kol­ga muu­seu­mi fon­di­hoid­ja Ne­le Reial: „Kris­tel rää­gib uu­si mu­de­leid näi­tu­se­le üles sea­des mei­le nen­de­ga seo­tud lu­gu­sid – ta on na­tu­ke na­gu inim­-Wi­ki­pe­dia. Tal on head üt­le­mi­sed ja ime­ta­ba­ne huu­mor, nii et pub­li­kust on tun­da oo­tust, et mis sealt nüüd tu­leb. Ta on ku­ju­de meis­ter­da­mi­sest ja ko­gu sel­lest maail­mast ise ka vai­mus­tu­ses ja see ka­jas­tub te­ma ins­pi­ree­ri­vas loo­min­gus. Muu­seu­mi kroo­ni­ka tar­beks olen ha­ka­nud te­ma jut­te te­le­fo­ni­ga fil­mi­ma. Ma ei tund­nud te­da va­rem, aga see, kes ta on ja kui­das te­gut­seb ning su­hes­tub, vää­rib do­ku­men­taal­fil­mi.“

Ne­le Reial li­sab, et on koos Kris­tel Sit­si­ga aru­ta­nud, edas­pi­di võ­tab ehk kee­gi need mu­de­lid ja ko­gu sel­le mi­nia­tuur­maail­ma, pa­neb ela­ma ja teeb nu­ku­fil­mi: „Ole­me ka mõel­nud, et tu­leks pro­jek­ti raa­mes lei­da toe­tust ja luua eral­di väl­ja­pa­nek, mis saaks möö­da Ees­tit rin­gi rän­na­ta, sest ju­ba on kü­si­jaid.“

Pil­did koos lu­gu­de­ga Fa­ce­boo­kis
Kris­tel Sits hak­kas mu­de­leid ja ku­ju­sid te­ge­ma kaks aas­tat ta­ga­si. Ta kir­jel­dab, kui­das kõn­dis ko­roo­naa­ja al­gu­ses, kait­se­mask ees, inim­tüh­jas Üle­mis­te kes­ku­ses, ning mär­kas kaup­lust Ho­bi­maailm: „As­tu­sin sis­se, ost­sin kok­ku­pan­da­va va­naaeg­se sõ­ja­väe-veoau­to. Pa­nin aja­vii­teks kok­ku, aga ot­sus­ta­sin, et ei jä­ta mi­li­taar­vär­vi­des­se, vaid vär­vin ka­bii­ni pu­na­seks ja kas­ti hal­liks. Siis nä­gin in­ter­ne­tis amee­rik­la­se Mic­hael Paul Smit­hi fo­to­sid te­ma loo­dud mi­nia­tuur­sest lin­nast El­gin Park, mi­da pil­dis­tas nii lä­he­dalt, et mõ­jub eht­sa­na. Kom­men­taa­ri­des kir­ju­ta­sid osad ini­me­sed, et ta­hak­sid sin­na min­na, nad ei saa­nud aru, et po­le pä­ris linn. Smith su­ri paar aas­tat ta­ga­si, te­mast jäi sel­li­ne mi­nia­tuur­maailm.“

Amee­rik­la­se fo­tod and­sid idee ja tõu­ke. Kris­tel Sits hak­kas ost­ma ja kok­ku pa­ne­ma ma­si­na­te mu­de­leid ning neid lä­he­dalt pil­dis­ta­ma. Siis lõi en­da mi­nia­tuur­maail­ma – pa­pist kin­ga­kar­bist teh­tud ga­raaži, mil­le mõõt­med on 23×32 sen­ti­meet­rit, kõr­gus 12 sen­ti­meet­rit. Seal toi­me­ta­vad ga­raažime­hi­ke­sed Ats, Pets ja Ha­ra-Ju­ku, sa­ge­li jäl­gib nen­de te­ge­mi­si koer Põs­sa. Sel­li­seid viie sen­ti­meet­ri pik­ku­seid inim­fi­guu­re müüak­se Ho­bi­maail­mas sõ­du­ri­te­na. Te­ma on need üle vär­vi­nud, va­ja­du­sel va­he­ta­nud päid ja muid ke­hao­sa­sid või 3D-prin­ti­nud uu­si.

Ga­raaži-maail­mas 1950nda­tel aas­ta­tel toi­mu­vat saab jäl­gi­da Kris­tel R. Sit­zi Fa­ce­boo­ki-le­hel. Au­tor kir­jel­dab kõr­valt­vaa­ta­ja­na, mil­list ma­si­nat ga­raažime­hi­ke­sed pa­ras­ja­gu kok­ku pa­ne­vad ja kui­das see lõ­puks väl­ja näeb. Esi­mes­tel kuu­del li­sas ta pro­port­sioo­ni­de mõist­mi­seks tei­ne­kord pil­di­le ti­ku­too­si. Ga­raažis töö­ta­tak­se ja vee­de­tak­se va­ba ae­ga – te­hak­se an­samb­lit, tä­his­ta­tak­se jõu­le, aeg-ajalt as­tu­vad sealt lä­bi muud te­ge­la­sed, ka här­ra val­la­va­nem ja Hirv­li Ha­rald, moo­tor­rat­ta­ga saa­bub tun­tud po­lit­sei­nik Ülo.

Ga­raaži sein­tel näeb rek­laamp­la­ka­teid, ka need on Kristel Sitsil en­da val­mis­ta­tud – ku­jun­dab ar­vu­tis, la­seb tee­nus­töö­na prin­ti­da ve­si­pil­di­pa­be­ri­le, siis klee­bib alus­pa­be­ri­le. Sa­ma­moo­di on tei­nud sil­te mu­de­li­te­le ja muu­de­le ese­me­te­le.

Üks näi­de ga­raažime­hi­kes­te jär­je­kord­se et­te­võt­mi­se tut­vus­tu­sest. 13. märt­sil 2021 on Fa­ce­boo­ki pos­ti­ta­tud pilt ja tekst: „Ke­vad­su­vi­seks maa­pa­ran­dus­hooa­jaks val­mib Kuu­sa­lu maa­pa­ran­dus­meh­ha­ni­saa­to­ri­te Ca­ter­pil­la­ri D7 lintt­rak­tor.“ Au­tor sel­gi­tab eda­si, et Nõu­ko­gu­de Liit oman­das nen­de val­mis­ta­mi­seks lit­sent­si, Tšel­ja­bins­ki trak­to­ri­te­ha­sest väl­ju­sid S-65, S-80 ja S-100 „Sta­li­nets“ ni­me all, Ees­tis kut­su­ti ni­me­ga „Joss“. Aga „ga­raažime­hi­ke­si see siis­ki ei puu­du­ta, ku­na ne­mad ela­vad maail­mas, kus min­gist nõu­kao­ku­pat­sioo­nist po­le kee­gi mi­da­gi kuul­nud.“

Kui ko­du­loo uu­ri­ja Sven-Olav Paa­vel Kuu­sa­lust avas au­gus­tis 2020 Kol­ga muu­seu­mis män­guas­ja­de näi­tu­se „Pois­te maailm“, te­gi ta Kris­tel Sit­si­le et­te­pa­ne­ku osa­le­da en­da meis­ter­da­tud mu­de­li­te­ga. Sel­lest ajast al­gas Kol­ga muu­seu­mi töö­ta­ja­te­ga koos­töö, mis jõu­dis jär­jest täie­ne­va pü­sieks­po­sit­sioo­ni­ni. Es­malt saab ga­raažime­hi­kes­te uu­si te­ge­vu­si jäl­gi­da Fa­ce­boo­kis, kus an­tak­se tea­da, mil­lal uus stseen või masin jõuab muu­seu­mi.

Kris­tel Sits: „Mõt­len es­malt st­see­ni, siis eda­si, et kui­das se­da te­ha. Mi­da saab os­ta, se­da os­tan. Mi­da ei saa os­ta, teen ise kõik­või­ma­li­kust pra­hist. Ämb­rid on näi­teks tee­küü­nal­de alus­test. Suh­tun loo­min­gu­li­selt, ka­su­tan ka­mi­na­tik­ke, vi­ta­mii­ni­top­se, joo­gi­kõr­si, va­ja­du­sel voo­lin sa­vist. Vä­ga olu­li­ne on vär­vi­mi­ne, see pe­tab ära, na­gu oleks­ki teh­tud pui­dust, na­hast, me­tal­list. Vär­vi­ga saab muu­ta või­ma­li­kult eht­saks ja elu­lä­he­da­seks, otsekui oleks ku­lu­nud või po­ri­ne, roos­tes. Fi­guu­rid po­le pain­du­vad, sa­ma­dest ga­raažime­hi­kes­test on vär­vi­tud pal­ju va­rian­te.“

Pea­mi­ne ees­märk on te­ha käe­pä­ras­test va­hen­di­test ja la­vas­ta­da al­ter­na­tiiv­se maail­ma al­ter­na­tiiv­se mi­ne­vi­ku­ga mi­nia­tuu­rid ning neid pil­dis­ta­da, too­ni­tab ta.

Häi­re­kes­ku­ses töö­tav Kris­tel Sits, kes tööl vas­tab te­le­fo­ni­numb­ri­le 1247, tõ­deb, et uus ho­bi on tõr­ju­nud muud hu­vi-a­lad kõr­va­le. Är­kab hom­mi­kul kell 5, meis­ter­dab-vär­vib se­ni, ku­ni ole­ne­valt graa­fi­kust tu­leb min­na töö­le.

Ta lau­sub, et edas­pi­di plaa­nib mi­nia­tuur­se­te­na meis­ter­da­da ka Kuu­sa­lu aja­loo­li­si ehi­ti­si, mi­da enam po­le. Üks kin­del soov on val­mis­ta­da Kuu­sa­lu ku­na­gi­ne val­ge ei­ne­laua­ma­ja, mis asus maan­tee ää­res. Ka te­ma käis seal koos isa­ga, nõu­kaa­jal võis sealt mõ­ni­kord saa­da ise­gi vii­ne­reid. Sel­lest ei­ne­lauast on säi­li­nud va­nu fo­to­sid ja loo­dab, et neid on veel ning hea oleks, kui teh­tud eri koh­ta­dest, et saaks üle­vaa­te kõi­gist kül­ge­dest.

Eelmine artikkelSõnumitoojas 2. veebruaril
Järgmine artikkelPolitseiuudised