
Koroona-aeg tõi KRISTEL SITSILE uue hobi – ta meisterdab, paneb kujudest kokku stseenid, pildistab ja lisab väljamõeldud lood elust, kui okupatsiooni poleks Eestis olnud.
Eelmisest suvest on Kolga muuseumi külalised saanud püsiekspositsiooni osana vaadata koopiamudelite ja miniatuuride väljapanekut „Alternatiivsed viiekümnendad“. Esialgu mahtus see suure klaasvitriini ühele riiulile. Poole aastaga on laienenud mitmele riiulile ning autor Kristel Sits täiendab seda pidevalt.
Ta tutvustab näitust kui pildikesi, milline võinuks olla elu, kui omariiklus jätkunuks pärast 1940. aastat ning poleks olnud sõda ega okupatsiooni. Koopiamudelid 1940-1950ndate aastate autodest ja traktoritest on mõõtkavas 1:35, 1:25 või 1:24. Lisatud on miniatuursed figuurid tol ajal elanud või elada võinud kodanikest ja loomadest. Juures on ajastutruud mustvalgepruunid ja värvilised fotod samadest kujudest ning nendega loodud olukordadest – tekitavad mulje, nagu oleks 70-80 aastat tagasi päriselust üles võetud.
Selle paralleelmaailma teeb veelgi erilisemaks asjaolu, et ajalugu ja päriselu on segatud väljamõelduga. Tegevus toimub äratuntavalt Kuusalu vallas: veoauto kirjaga „Hirvli lauavabrik“, Kolga vabatahtlike pritsimeeste punane masin, Kiiu meierei piimatünnide vedamise auto, liinibuss sihtkohasildiga „Viinistu“, Kuusalu kaupmehe Ithali furgoonauto.
Autoril on kujutatud situatsioonide kohta omaette lood, figuuridele on antud nimed ja osadele ka põhjalikum lugu, milles samamoodi nii päriselt juhtunut kui fantaasiat. Ta kommenteerib, et kasutab oma vanaemalt ja Kuusalus Nõmme kauplust pidanud vanatädilt kuuldud jutte ning uurib ajalooallikatest juurde. Nõmme kauplus asus Kuusalu rahvamaja vastas, samas majas oli ka pagaritööstus, seal küpsetatud leiba veeti veoautoga piirkonna poodidesse kuni Kolgakülani.
Kolga muuseumi fondihoidja Nele Reial: „Kristel räägib uusi mudeleid näitusele üles seades meile nendega seotud lugusid – ta on natuke nagu inim-Wikipedia. Tal on head ütlemised ja imetabane huumor, nii et publikust on tunda ootust, et mis sealt nüüd tuleb. Ta on kujude meisterdamisest ja kogu sellest maailmast ise ka vaimustuses ja see kajastub tema inspireerivas loomingus. Muuseumi kroonika tarbeks olen hakanud tema jutte telefoniga filmima. Ma ei tundnud teda varem, aga see, kes ta on ja kuidas tegutseb ning suhestub, väärib dokumentaalfilmi.“
Nele Reial lisab, et on koos Kristel Sitsiga arutanud, edaspidi võtab ehk keegi need mudelid ja kogu selle miniatuurmaailma, paneb elama ja teeb nukufilmi: „Oleme ka mõelnud, et tuleks projekti raames leida toetust ja luua eraldi väljapanek, mis saaks mööda Eestit ringi rännata, sest juba on küsijaid.“
Pildid koos lugudega Facebookis
Kristel Sits hakkas mudeleid ja kujusid tegema kaks aastat tagasi. Ta kirjeldab, kuidas kõndis koroonaaja alguses, kaitsemask ees, inimtühjas Ülemiste keskuses, ning märkas kauplust Hobimaailm: „Astusin sisse, ostsin kokkupandava vanaaegse sõjaväe-veoauto. Panin ajaviiteks kokku, aga otsustasin, et ei jäta militaarvärvidesse, vaid värvin kabiini punaseks ja kasti halliks. Siis nägin internetis ameeriklase Michael Paul Smithi fotosid tema loodud miniatuursest linnast Elgin Park, mida pildistas nii lähedalt, et mõjub ehtsana. Kommentaarides kirjutasid osad inimesed, et tahaksid sinna minna, nad ei saanud aru, et pole päris linn. Smith suri paar aastat tagasi, temast jäi selline miniatuurmaailm.“
Ameeriklase fotod andsid idee ja tõuke. Kristel Sits hakkas ostma ja kokku panema masinate mudeleid ning neid lähedalt pildistama. Siis lõi enda miniatuurmaailma – papist kingakarbist tehtud garaaži, mille mõõtmed on 23×32 sentimeetrit, kõrgus 12 sentimeetrit. Seal toimetavad garaažimehikesed Ats, Pets ja Hara-Juku, sageli jälgib nende tegemisi koer Põssa. Selliseid viie sentimeetri pikkuseid inimfiguure müüakse Hobimaailmas sõduritena. Tema on need üle värvinud, vajadusel vahetanud päid ja muid kehaosasid või 3D-printinud uusi.
Garaaži-maailmas 1950ndatel aastatel toimuvat saab jälgida Kristel R. Sitzi Facebooki-lehel. Autor kirjeldab kõrvaltvaatajana, millist masinat garaažimehikesed parasjagu kokku panevad ja kuidas see lõpuks välja näeb. Esimestel kuudel lisas ta proportsioonide mõistmiseks teinekord pildile tikutoosi. Garaažis töötatakse ja veedetakse vaba aega – tehakse ansamblit, tähistatakse jõule, aeg-ajalt astuvad sealt läbi muud tegelased, ka härra vallavanem ja Hirvli Harald, mootorrattaga saabub tuntud politseinik Ülo.
Garaaži seintel näeb reklaamplakateid, ka need on Kristel Sitsil enda valmistatud – kujundab arvutis, laseb teenustööna printida vesipildipaberile, siis kleebib aluspaberile. Samamoodi on teinud silte mudelitele ja muudele esemetele.
Üks näide garaažimehikeste järjekordse ettevõtmise tutvustusest. 13. märtsil 2021 on Facebooki postitatud pilt ja tekst: „Kevadsuviseks maaparandushooajaks valmib Kuusalu maaparandusmehhanisaatorite Caterpillari D7 linttraktor.“ Autor selgitab edasi, et Nõukogude Liit omandas nende valmistamiseks litsentsi, Tšeljabinski traktoritehasest väljusid S-65, S-80 ja S-100 „Stalinets“ nime all, Eestis kutsuti nimega „Joss“. Aga „garaažimehikesi see siiski ei puuduta, kuna nemad elavad maailmas, kus mingist nõukaokupatsioonist pole keegi midagi kuulnud.“
Kui koduloo uurija Sven-Olav Paavel Kuusalust avas augustis 2020 Kolga muuseumis mänguasjade näituse „Poiste maailm“, tegi ta Kristel Sitsile ettepaneku osaleda enda meisterdatud mudelitega. Sellest ajast algas Kolga muuseumi töötajatega koostöö, mis jõudis järjest täieneva püsiekspositsioonini. Esmalt saab garaažimehikeste uusi tegevusi jälgida Facebookis, kus antakse teada, millal uus stseen või masin jõuab muuseumi.
Kristel Sits: „Mõtlen esmalt stseeni, siis edasi, et kuidas seda teha. Mida saab osta, seda ostan. Mida ei saa osta, teen ise kõikvõimalikust prahist. Ämbrid on näiteks teeküünalde alustest. Suhtun loominguliselt, kasutan kaminatikke, vitamiinitopse, joogikõrsi, vajadusel voolin savist. Väga oluline on värvimine, see petab ära, nagu olekski tehtud puidust, nahast, metallist. Värviga saab muuta võimalikult ehtsaks ja elulähedaseks, otsekui oleks kulunud või porine, roostes. Figuurid pole painduvad, samadest garaažimehikestest on värvitud palju variante.“
Peamine eesmärk on teha käepärastest vahenditest ja lavastada alternatiivse maailma alternatiivse minevikuga miniatuurid ning neid pildistada, toonitab ta.
Häirekeskuses töötav Kristel Sits, kes tööl vastab telefoninumbrile 1247, tõdeb, et uus hobi on tõrjunud muud huvi-alad kõrvale. Ärkab hommikul kell 5, meisterdab-värvib seni, kuni olenevalt graafikust tuleb minna tööle.
Ta lausub, et edaspidi plaanib miniatuursetena meisterdada ka Kuusalu ajaloolisi ehitisi, mida enam pole. Üks kindel soov on valmistada Kuusalu kunagine valge einelauamaja, mis asus maantee ääres. Ka tema käis seal koos isaga, nõukaajal võis sealt mõnikord saada isegi viinereid. Sellest einelauast on säilinud vanu fotosid ja loodab, et neid on veel ning hea oleks, kui tehtud eri kohtadest, et saaks ülevaate kõigist külgedest.