Raasiku vastus komisjonile: liitumisettepanekut Anijale ei tule

1284

Raasiku vallavolikogu otsustas jääda senisele seisukohale, et soov on jätkata iseseisvalt ning kampaania abil kokku saada 5000 kodanikku.

02_st_1511uusMöödunud nädala lehes kirjutasime, et Raasiku vald sai kirja Põhja-Eesti piirkondlikult komisjonilt  – kui vabatahtlikus voorus liitumiseks partnerit ei leita, tuleb sundliitmine Anija ja Aegviidu vallaga. Komisjoni eelmises, suvises kirjas oli, et Raasiku võiks liituda mõne naabriga, eelistatult Raega.
Vallavanem Raivo Uukkivi meenutas 8. novembri volikogu istungil, et volikogu on juba augustis otsuse teinud – siis otsustati, et soov on jätkata iseseisvalt, kuid liitumisläbirääkimiste ettepaneku võiks teha Rae või Anija vallale. Volikogu otsustas Anija valla eelnõust välja võtta ning teha ettepanek vaid Raele – sealt tuli vastus, et läbirääkimisi alustada ei soovita. Raasiku vald on endale küsinud ka Anija ja Jõelähtme valla piiriäärseid külasid, mis on ajalooliselt kuulunud Raasiku valla piiridesse. Nende andmisega naabervolikogud ei nõustunud.
Volikogu otsustas, et vastab komisjonile, kirjeldab vahepeal toimunut ja hetkeseisu ning kinnitab, et soov iseseisvana jätkata pole muutunud.
Vallavanem lausus, et on piirkondliku komisjoni otsusest nördinud, kuna Raega liitumine tundus veel loomulik, Anija vallaga aga vastuvoolu sõudmine: „Maavanem küsis minult veel infot valla kohta, millele toetudes saaks näidata, et Raasiku on pidevalt kasvav ja arenev vald, ning  lubas, et teeb   kõik   selleks,  et  Raasiku  saaks  jääda iseseisvaks.  Paar  päeva  hiljem  tuli  aga  hoopis  teistsugune  otsus.”
Raivo Uukkivi lausus, et varasemate Geomedia võimekuse edetabelite järgi on Raasiku Anijast küll veidi tagapoolt, kuid 2013. aastal juba tunduvalt kõrgemal: „Veel annab infot piirkondliku potentsiaali koondnäitaja, mis näitab, et Raasiku on kasvava potentsiaaliga, Anija langevaga.”
Ta lisas, et tulumaksu laekumine oli Raasiku vallas 10 kuu seisuga ühe maksumaksja kohta 1445 eurot, Anijal 1172: „Anijal on üle 300 maksumaksja enam, kuid maksuraha on esimese 10 kuuga Raasikul absoluutnumbris laekunud rohkem. Raasiku vald eeldab, et saab oma kogukonna vahendeid ka edaspidi ise käsutada, mitte olla doonoriks suure territooriumiga naabrile.”
Vallavanem lausus, et ajaloolise Harju-Jaani kihelkonna argument ei päde: „Sel juhul tuleks anda tagasi meile Anija ja Jõelähtme piirikülad ja asi korras. Lisaks on Aruküla üldse ajalooliselt Jüri kihelkonna osa.”
Vallavanem märkis, et komisjon juhib tähelepanu, nagu oleks Kehra tugevama tasandi keskus, kui Aruküla ja Raasiku: „See on otsitud põhjendus. Taseme vahet määrab see, et meie vallas polevat gümnaasiumi. Samas on riik võtnud ette gümnaasiumivõrgu korrastamise ja suund on  riigigümnaasiumid. Meie piirkonna gümnaasium tuleb Jürisse, kuhu hakkaksid käima meie õpilased. Kui vaja, eelistame sundliikumiseks suunda,  kuhu  meie  rahvas  igapäevaselt  liigub  tööle  või  õppima.”
Volikogu esimees Ants Kivimäe lausus, et volikogul on eelistus olemas ning iseseisvuse nimel on tööd tehtud: „Ei saa lasta komisjonil endale pähe istuda.”
9. novembril, päev pärast istungit, saatis vallavanem volikogu nimel kirja Põhja-Eesti komisjonile. Ta tegi kokkuvõtte istungil räägitust ja lisas: „Raasiku vallavolikogu ei tee ettepanekut algatamaks Anija vallaga ühinemisläbirääkimisi ja kui vastav ettepanek tuleb Anija suunalt, siis see lükatakse suure tõenäosusega viisakalt, kuid resoluutselt tagasi. Haldusreformi seaduses on kirjeldatud haldusreformi eesmärgina, et kohalikud omavalitsused peavad olema võimelised iseseisvalt korraldama ja juhtima kohalikku elu ning täitma seadusest tulenevaid ülesandeid. Kinnitame, et Raasiku vald kui kohaliku omavalitsuse üksus on võimeline seda ülesannet täitma ka täna. Kindlasti ei muuda tänase seisuga 5000 registreeritud kodanikust puudolevad 182 inimest valda ei võimekamaks ega võimetumaks. Töötav toimepiirkond on Raasiku ja Rae vald ning piir linnalise ja maapiirkonna vahel jookseb pigem Raasiku ja Anija praegusel piiril. Komisjoni pakutav lahendus lõhub praeguseks loomulikult kujunenud ja töötava lahenduse, mis kindlasti ei ühti haldusreformi eesmärkidega ja Raasiku vallavolikogu seda ei toeta ning soovib, et komisjon vaataks oma otsuse sisuliselt üle ja langetaks oma otsuseid reformi eesmärke, aga ka kohaliku kogukonna  soove  arvesse  võttes ja mitte pelgalt liitmistehte pinnalt.”
Teisipäeva, 15. novembri seisuga oli 5000 puudu 169 inimest.