Hiljemalt tulevast nädalast saab Anija vallas neljas, Raasiku vallas kahes ning Kuusalu, Kose ja Jõelähtme vallas ühes rendijaamas laenutada jalgrattaid.
Kontaktivabad rendijaamad asuvad Anija vallas Kehras raudteejaama juures, Aegviidus Tervisedepoo kõrval, Alaveres noortekeskuse ees ning Anija mõisa aida juures, Raasiku vallas Aruküla ja Raasiku raudteejaamade juures, Kuusalus tehase vastas parkla juures, kooli suunduva jalgtee ääres, Kosel ujula ja Jõelähtme vallas Kostivere lipuväljaku kõrval parklas. Rendijaamad on mehitamata, ratta rentimiseks on vajalik nutitelefon. Ratta võib laenutada ühest rendijaamast ja pärast kasutamist tagastada samasse või mõnda teise neist jaamadest. Jalgrattaid on võimalik laenutada või tagastada ööpäevaringselt edaspidi alates aprillist sõltuvalt ilmast kuni oktoobri lõpuni.
„Asulates, kus on raudteepeatused, on rendijaamad nende juures, et matkajail oleks võimalik sinna sõita rongiga, võtta sealtsamast rattad ja minna loodust või piirkonda avastama,“ ütles Kõrvemaa Rattaringi projekti eestvedaja, Anija valla arendusjuht Meeli Kuul.
Ta lisas, et rattaid ei pea rentima ainult matkamiseks, see on hea võimalus ka neile ühistranspordiga liiklejaile, kes soovivad raudteepeatusest eemal elavale lähedasele või sõbrale külla minna: „Sõidad rongiga näiteks Kehrasse või Raasikule ja sealt edasi saad liikuda rattaga.“
Kuidas laenutus toimib?
Kehra jaamas on 12, teistes jaamades 7 rendiratast, lisaks kõigis veel 3 vaba dokki, kuhu on võimalik laenutatud rattad tagastada, et rattaringlus saaks toimida.
Igas rendijaamas on infotahvel eesti- ja ingliskeelse juhendiga, kuidas on võimalik ratast laenutada. Selleks on vaja laadida nutitelefoni Bikeepi rakendus, rentimiseks skänneerida jalgratta juhtraualt telefoni QR-kood. Ühe telefoniga saab korraga rentida vaid ühe ratta. Bikeepi rakenduse kaudu saab ka eelnevalt kontrollida, kas ja kus on vabu rattaid ning kas jaamas, kuhu soovitakse ratas tagastada, on ikka parasjagu vabu dokke.
Eelmisest nädalast on Anija Valla Spordimaailmas tööl sporditegevuse korraldaja Klen Krünberg, kelle peamine töö suveperioodil on seotud just Kõrvemaa Rattaringi tegevusega. Tema hakkab jälgima, et igas rendijaamas oleks enam-vähem ühepalju rattaid ja ka mõned vabad dokid ning vajadusel rattaid ühest jaamast teise transportima. Tõenäoliselt hakatakse rattaid laenutama peamiselt päeva esimeses ja tagastama teises pooles, kuid see on Meeli Kuuli sõnul esialgne oletus, aja jooksul selgub täpsemalt, millised on rataste laenutamiseks ja tagastamiseks populaarsemad kohad ja kellaajad. Klen Krünbergi ülesanne on veel kontrollida, et rendirattad oleksid puhtad ja korras, rehvid täis, talle saab vajadusel anda teada, kui rendirattaga on probleeme. Rataste hoolduspunkt, kus neid puhastatakse ja tehakse pisiremonti, asub Kehras, sinna viiakse rattad hooaja lõppedes ka talvekorterisse.
Ratta rentimine maksab 1 euro tund, miinimumtasu on 2 eurot: „See tähendab, et nelja tunni kasutamise eest tuleb maksta neli eurot, aga kui rentida ratast tunniks-poolteiseks, tuleb maksta ikkagi 2 eurot.“
Rendiaega ja summat arvestatakse ratta parklast võtmise hetkest kuni tagastamiseni, kui ratas lukustatakse dokki. Ratta laenutamiseks on lisaks nutitelefonile vajalik pangakaart. Bikeepi rakenduses tuleb pangakaart registreerida ning pärast ratta tagastamist võetakse renditasu laenutaja pangakontolt automaatselt maha.
Kasutajatingimustes, millega tuleb enne ratta rentimist nõustuda, on kirjas, et kes soovib ratast kasutada üle kolme ööpäeva, peaks sellest eelnevalt teada andma. Kõrvemaa Rattaringi kontaktid on kirjas iga rendijaama juures infotahvlil, samuti iga rendiratta korvil.
„See on väga teretulnud, et matkajad võtavad ratta mitmeks päevaks. Tagastamisega ei pea kiirustama, need ongi mõeldud ka mitmepäevasteks matkadeks, kui soovitakse metsas või rabas ka üks-kaks ööd telgis veeta,“ lausus arendusjuht Meeli Kuul.
Kui ratast soovib laenutada suurem grupp, tuleks sellest samuti eelnevalt rattaringi telefoninumbril teada anda, et Anija Valla Spordimaailma töötaja saaks rendijaamas garanteerida vajaliku arvu rataste olemas-olu. Äpi kaudu on igaühel võimalus ratast ka 15 minutiks broneerida: „Äpist tuleb valida doki number ning siis ei saa seda ratast veerand tunni jooksul keegi teine rentida. Kui eelnev tellija ratast ei võta, vabaneb see 15 minuti pärast automaatselt broneeringust.“
Kuhu rendirattaga minna?
Loodusturist, kes Kõrvemaa Rattaringi piirkonnaga tuttav ei ole, saab selle matkaradade, vaatamisvääruste, sportimisvõimaluste, majutusasutuste ja muu kohta teavet Navicupi rakenduse kaudu. Kose, Raasiku ja Jõelähtme vald olid juba varem Navicupiga liitunud ja sisestanud sinna oma valla kohta infot Harjumaa sportliku vaba aja kaardile. Infot, mida neis ei ole, tuleb omavalitsustel hakata endil sinna lisama.
Meeli Kuul lausus, et Navicup paneb kaardile alustuseks erinevatest registritest info ning seda saab iga omavalitsus hakata täiustama: „Söögikohad, kergliiklusteed, matkarajad, näidismarsruudid. Üks võimalus on läbida kõik rendijaamade asukohapunktid, alustada näiteks Kuusalust, sõita sealt Aegviitu, edasi Alaverre, Kosele, Arukülla, Kostiverre, Raasikule, Anijale ja lõpetada Kehras. See on kokku ligi 130 kilomeetrit, olenevalt teede valikust. Ka selle marsruudi saame Navicupi äppi lisada. Loodame, et suvi on ilus ja rataste laenutamine saab popiks.“
Viie omavalitsuse ühisprojekti Kõrvemaa Rattaring eestvedaja on Anija vald, kes taotles riikliku MATA-meetme kaudu toetust. Projekti kogumaksumus on ligi 175 000 eurot, sellest 75 protsenti ehk 130 700 eurot saadi toetusena hasartmängumaksust, 25 protsendine omaosalus jaguneb viie omavalitsuse vahel vastavalt rendijaamade arvule.