Päi­ke­se­jaa­ma­dest Ani­ja, Kuu­sa­lu ja Raa­si­ku val­las

and
180
Esimene Kuusalu valda rajatud päikesejaam paikneb Allika külas. Foto Maris Matsi

Val­lad me­net­le­vad päi­ke­see­lekt­rit toot­va­te jaa­ma­de ehi­ta­mist eri­ne­valt.

Kuu­sa­lu val­las lõp­pes käe­so­le­va nä­da­la al­gu­ses ka­he päi­ke­see­lekt­ri­jaa­ma ra­ja­mi­se­ga seo­tud in­fo­ma­ter­ja­li­de ava­lik väl­ja­pa­nek – tut­vu­da sai val­la­ma­ja ehi­tuss­pet­sia­lis­ti­ koos­ta­tud pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te eelnõu­ga, kus ei olnud arvestatud ametkondade arvamuste ja märkustega.

Kuu­sa­lu koo­li juur­de üle tee soo­vib So­lar­park Kuu­sa­lu OÜ ehi­ta­da Al­li­ka kü­la Ku­re­põl­lu, Ku­re­nii­du, Va­na-Ku­re ja Uue-Ku­re kin­nis­tu­te­le päi­ke­se­par­gi li­gi 21 hek­ta­ri­le, ka­van­da­tav võim­sus aas­tas oleks 3 GWh.

Kuu­sa­lu kü­las asu­va­le Ma­re­põl­lu ja Kal­lea­va­ra kin­nis­tu­te­le, kok­ku li­gi 4 hek­ta­ri­le ta­hab päi­ke­se­par­ki te­ha OÜ Eve­con So­lar 421, jaa­ma võim­sus oleks aas­tas 15 000 MWh.

Val­la­rah­valt oo­da­ti Va­na-Nar­va maan­tee äär­de ka­van­da­ta­va päi­ke­se­jaa­ma­de pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­te koh­ta ar­va­mu­si. Es­mas­päe­va, 31. mai õh­tuks oli saa­de­tud kaks kir­ja, kus kri­ti­see­ri­ti par­ki­de ra­ja­mi­se ideed. Ühes kir­jas on kü­si­mu­sed, kas ja miks võib ka­van­da­da päi­ke­se­jaa­ma põl­lu­maa­le, ning tei­ses sei­su­koht, et päi­ke­se­jaam ei so­bi ko­du kõr­va­le. Saadeti veel kolmas kiri, mille saat­ja ta­hab päi­ke­se­par­ki ka en­da põl­lu­le.

Ava­lik väl­ja­pa­nek te­ki­tas dis­kus­sioo­ni Fa­ce­boo­ki võr­gus­ti­kes, kus Kuu­sa­lu val­la­vo­li­ko­gu opo­sit­sioo­ni­po­lii­ti­kud kri­ti­see­ri­sid, et val­lal puu­dub täp­sem keh­tiv re­gu­lat­sioon ana­loog­se­te juh­tu­mi­te me­net­le­mi­seks, po­le näi­nud val­la­va­lit­su­se init­sia­tii­vi sel­le te­maa­ti­ka­ga te­ge­le­da ning re­gu­lat­sioon väl­ja töö­ta­da. Val­la­rah­vast kut­su­ti üles ak­tiiv­selt kaa­sa rää­ki­ma ka­vat­su­se­le kat­ta suur osa põl­lu­maast päi­ke­se­pa­nee­li­de­ga.

„Leia­me, et päi­ke­se­jaa­ma­de laial­da­sem ka­su­tu­se­le­võtt on iga­ti ter­vi­ta­tav, aga ka sel­leks toot­mi­seks peaks leid­ma asu­ko­had eks­per­ti­de soo­vi­ta­tud kri­tee­riu­me ka­su­tu­se­le võt­tes ning ko­gu­kon­na­ga va­li­kuid lä­bi aru­ta­des,“ on va­li­mis­lii­du Üks Kuu­sa­lu Vald vee­bi­le­hel.

Ehi­tuss­pet­sia­list: me­net­le­mi­sest ei saa keel­du­da
Kuusalu valla ehitusspetsialist Enno Tammemäe tõdeb, et nii Allika kui ka Kuusalu küla päikeseelektrijaamade kohta esitatud projekteerimistingimuste taotlusi tuleb menetleda, sest keeldumiseks puudub seaduslik alus.

Valla kehtivale üldplaneeringule ei saa tugineda, sest see on kinnitatud 2000. aastal.
„Meile esitatavad arvamused rajatava päikeseenergia pargi osas arutatakse läbi ehitus ja planeerimiskomisjonis neljapäeval. Arvamuste esitajatele vastatakse kirjalikult. Ootame veel paar päeva, ehk tuleb arvamusi juurde,“ lausus ehitusspetsialist.

Kuu­sa­lu val­la pla­nee­rin­gu­te spet­sia­list Ka­di Raud­la üt­les, et val­la uus üldp­la­nee­ring on koos­ta­mi­sel, Co­vi­di tõt­tu on me­net­le­mi­ne ku­ju­ne­nud plaa­ni­tust pi­ke­maks. Üldp­la­nee­rin­gu es­kii­sis on mär­gi­tud väär­tus­li­kud põl­lu­mas­sii­vid, ku­hu ela­mua­ren­dust ega muid aren­du­si ei lu­ba­taks.

„Toe­ta­me ro­hee­ner­giat, kuid kavandame üldplaneeringus tingimused, kuhu ja millisel viisil võiks päikese- ja tuuleparke kavandada. Uue üldp­la­nee­rin­gu ava­li­kud aru­te­lud on ees, kehtestamiseni jõudmine võtab aega. Seni saab vallavalitsus valida menetluse vormi vastavalt asukohale ja päikesepargi võimsusele. Mida rohkem praegu avalikkus kaasa räägib, seda parem,“ sel­gi­tas planeeringute spetsialist.

Kind­laid alu­seid Kuu­sa­lu val­las ja ka riigis tervikuna po­le, päi­ke­se­jaa­ma­de ehi­ta­mi­se kü­si­mu­si on aru­ta­tud se­ni ko­mis­jo­ni­des. Ena­mas­ti on nõus­tu­tud, sest päi­ke­se­jaa­mu on soo­vi­tud ra­ja­da asu­la­test ee­ma­le.

Esi­me­ne Kuu­sa­lu val­da ra­ja­tud päi­ke­se­jaam paik­neb Al­li­ka kü­las Hin­nu sea­far­mi lä­he­dal. Päikesejaama ehitas Foo­ton­Volt Kuu­sa­lu OÜ. Li­gi 3 hek­ta­ri­le teh­tud päi­ke­se­jaa­ma võim­su­seks ka­van­da­ti 1 GWh aas­tas.

Val­la­va­lit­su­se kor­ral­du­se­ga on pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed väl­jas­ta­tud päi­ke­se­jaa­ma­de jaoks Suur­pea kü­las­se Kop­li­nõm­me kin­nis­tu­le, Mäe­pea kü­las­se Kaar­li­põl­lu kin­nis­tu­le, Sõit­me kü­las­se Aa­di kin­nis­tu­le, Al­li­ka kü­las­se Root­si ja Tu­le­vi­ku kin­nis­tu­te­le ning Kol­ga ale­vik­ku Mõi­sa­laa­ne kin­nis­tu­le. Li­saks on ava­li­kus me­net­lu­ses päi­ke­se­jaa­ma ra­ja­mi­se­ga seon­duv Saun­ja kü­la Ki­vi­sil­la kin­nis­tu­le. Te­gu on mõ­ne hek­ta­ri suu­rus­te päi­ke­se­jaa­ma­de­ga. Keeldutud on tingimuste väljastamisest metsa-aladele, kus päikesepargi rajamiseks on soovitud mets likvideerida.

Ehi­tus­lu­ba­sid on an­tud era­ma­ja­de ja -krun­ti­de väi­kes­te­le päi­ke­se­jaa­ma­de­le, kui pal­jud neist on val­mis, ehi­tuss­pet­sia­lis­til in­fo puu­dub.

Väär­tus­li­ku põl­lu­maa kait­se sea­du­se­ va­ja­lik­ku­sest on rää­gi­tud aas­taid. Seaduse eelnõu on aru­ta­tud rii­gi­ko­gu ko­mis­jo­ni­des ning nüüd on jõu­tud nii­ kau­ge­le, et mai al­gu­ses lä­bis eel­nõu rii­gi­ko­gus esi­me­se lu­ge­mi­se. Selle seadusega saab ko­ha­lik oma­va­lit­sus ko­hus­tu­se ar­ves­ta­da üld- või de­tailp­la­nee­rin­gu koos­ta­mi­sel kesk­mi­sest vil­ja­ka­ma­te mul­da­de­ga põl­lu­ma­jan­dus­maa kait­seks keh­tes­ta­tud ki­sen­du­si. Päi­ke­se­jaa­mu soo­vi­ta­tak­se ra­ja­da en­dis­te­le kae­van­dus- ja töös­tu­sa­la­de­le, geo­loo­gi­li­selt või mul­las­ti­kult vä­he­väär­tus­li­ke­le maa­de­le, ka en­dis­te prü­gi­la­te ko­ha­le.

Ani­ja val­las küm­me­kond päi­ke­se­par­ki
Ani­ja val­las on üle 1 hek­ta­ri suu­ru­seid päi­ke­se­par­ke kok­ku 8, ehi­ta­mi­sel on 3 ning tä­na­vu on an­tud pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed veel 2 ra­ja­mi­seks.

Val­laar­hi­tekt-pla­nee­rin­gu­spet­sia­lis­ti In­ga Vai­nu sõ­nul on taot­le­jaid tun­du­valt roh­kem, kuid val­la 2020. aas­tal keh­tes­ta­tud üldp­la­nee­ring sä­tes­tab, et päi­ke­se­par­ki­de ra­ja­mi­ne ei ole üld­ju­hul lu­ba­tud väär­tus­li­kel maas­ti­kel, ro­he­võr­gus­ti­ku ala­del ning väär­tus­li­kul põl­lu­ma­jan­dus­maal: „Tu­le­ne­valt üld­pla­nee­rin­gust on või­ma­lik põl­lu­mas­sii­vi ser­va ra­ja­da ku­ni hek­ta­ri suu­ru­ne päi­ke­se­jaam, kui­gi vii­ma­sel ajal soo­vi­tak­se te­ha just suu­re­maid.“

Esi­me­ne ja se­ni suu­rim päi­ke­se­park on Ani­jal 2,4 hek­ta­ril val­la­maal. Tei­sed on kesk­mi­selt 1-1,5 hek­ta­ri suu­ru­sed, ena­mas­ti Lin­nak­se ja Sa­lu­mäe kü­las, kus on suu­red põl­lud ja pal­ju väär­tus­lik­ke maid.

Paar nä­da­lat ta­ga­si keh­tes­tas val­la­va­lit­sus Aeg­vii­du ale­vi Laop­lat­si kin­nis­tu de­tail­pla­nee­rin­gu, ka­vas on ra­ja­da li­gi 3,4 hek­ta­ri­li­se­le ala­le 1,5 MW võim­su­se­ga päi­ke­se­jaam. Hil­ju­ti an­ti pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mu­sed et­te­võt­ja­le, kes soo­vib Kau­nis­saa­re kül­la te­ha 4 hek­ta­ri suu­rust päi­ke­se­par­ki ja esi­ta­nud taot­lu­se veel mit­me päi­ke­se­jaa­ma te­ge­mi­seks.

Väi­kes­te päi­ke­se­par­ki­de ra­ja­mi­se­ga on se­ni ol­nud kaks vaid­lust. Ühel ju­hul lei­dis naa­ber­kin­nis­tu oma­nik, et pa­nee­lid ri­ku­vad te­ma vaa­det. Jõu­ti kok­ku­lep­pe­le, et en­da põl­lu­le pa­nee­lid pai­gal­da­nud maao­ma­nik is­tu­tab va­he­le okas­puu­he­ki. Tei­sel ju­hul soo­vib maao­ma­nik te­ha päi­ke­se­par­gi ren­di­le an­tud maa­le, kuid sel­le ka­su­ta­ja on vas­tu, et te­gu on väär­tus­li­ku hei­na­maa­ga.

Raa­si­ku val­las va­ja­lik de­tailp­la­nee­ring
Raa­si­ku val­las on kaks ro­hee­ner­gia toot­mi­seks ra­ja­tud päi­ke­se­jaa­ma – Aru­kü­la en­di­se vei­ni­vab­ri­ku ter­ri­too­riu­mil ning Pe­ri­la kü­las. Ka­su­tus­loa said üle-eel­mi­sel aas­tal.

Val­la hal­dus- ja aren­du­s­osa­kon­na ju­ha­ta­ja Aa­re Ets üt­les, et eel­mi­sel aas­tal oli päi­ke­se­jaa­ma­de ra­ja­mi­se vas­tu vä­ga suur hu­vi, taht­jaid oli pal­ju: „Meil val­mis 2019. aas­tal uus üldp­la­nee­ring, see sai keh­tes­ta­tud möö­du­nud ke­va­del. Sin­na sai kir­ja põ­hi­mõ­te, et oma ma­ja­pi­da­mi­se tar­beks pii­sab päi­ke­se­pa­nee­li­de ka­su­tu­se­le võt­mi­seks pro­jek­tee­ri­mis­tin­gi­mus­test. Kui ta­had äri te­ha ja elekt­rie­ner­giast võr­ku müüa, on üld­ju­hul va­ja koos­ta­da de­tailp­la­nee­ring. Samas võiks kaaluda ka projekteerimistingimuste andmist avatud menetluses ehk kõiki ametiasutusi, piirinaabreid ja avalikkust kaasates.“

Suur huvi päi­ke­see­ner­gia toot­mi­se vas­tu on Aare Etsi sõnul rau­ge­nud, päi­ke­se­jaa­ma ra­ja­mi­seks po­le siia­ni al­ga­ta­tud üh­te­gi de­tailp­la­nee­rin­gut. Prae­gu soo­vib hu­vi­li­ne te­ha päi­ke­se­par­ki Aru­kü­la ala­jaa­ma ta­gu­se­le ala­le ku­ni Lei­va­jõe­ni.

Val­la üldp­la­nee­ring üt­leb, et päi­ke­se­jaa­ma­de ra­ja­mi­seks so­bi­vad üld­ju­hul elekt­ri­lii­ni­de ja ala­jaa­ma­de va­he­tus lä­he­du­ses asu­vad la­ge­dad või vä­he­väär­tus­li­kud ning ka­su­tu­sest väl­ja lan­ge­nud en­di­sed töös­tus­par­gid, lau­da­komp­lek­sid, vä­he­vil­ja­kad põl­lu­ma­jan­dus­maad: „Pilt­li­kult öel­des tu­leks ee­lis­ta­da tü­her­maid, mil­le sih­tots­tar­ve on toot­mis­maa, sest te­ge­li­kult seal ju ha­ka­tak­se­gi elekt­rit toot­ma.“