Vallad menetlevad päikeseelektrit tootvate jaamade ehitamist erinevalt.
Kuusalu vallas lõppes käesoleva nädala alguses kahe päikeseelektrijaama rajamisega seotud infomaterjalide avalik väljapanek – tutvuda sai vallamaja ehitusspetsialisti koostatud projekteerimistingimuste eelnõuga, kus ei olnud arvestatud ametkondade arvamuste ja märkustega.
Kuusalu kooli juurde üle tee soovib Solarpark Kuusalu OÜ ehitada Allika küla Kurepõllu, Kureniidu, Vana-Kure ja Uue-Kure kinnistutele päikesepargi ligi 21 hektarile, kavandatav võimsus aastas oleks 3 GWh.
Kuusalu külas asuvale Marepõllu ja Kalleavara kinnistutele, kokku ligi 4 hektarile tahab päikeseparki teha OÜ Evecon Solar 421, jaama võimsus oleks aastas 15 000 MWh.
Vallarahvalt oodati Vana-Narva maantee äärde kavandatava päikesejaamade projekteerimistingimuste kohta arvamusi. Esmaspäeva, 31. mai õhtuks oli saadetud kaks kirja, kus kritiseeriti parkide rajamise ideed. Ühes kirjas on küsimused, kas ja miks võib kavandada päikesejaama põllumaale, ning teises seisukoht, et päikesejaam ei sobi kodu kõrvale. Saadeti veel kolmas kiri, mille saatja tahab päikeseparki ka enda põllule.
Avalik väljapanek tekitas diskussiooni Facebooki võrgustikes, kus Kuusalu vallavolikogu opositsioonipoliitikud kritiseerisid, et vallal puudub täpsem kehtiv regulatsioon analoogsete juhtumite menetlemiseks, pole näinud vallavalitsuse initsiatiivi selle temaatikaga tegeleda ning regulatsioon välja töötada. Vallarahvast kutsuti üles aktiivselt kaasa rääkima kavatsusele katta suur osa põllumaast päikesepaneelidega.
„Leiame, et päikesejaamade laialdasem kasutuselevõtt on igati tervitatav, aga ka selleks tootmiseks peaks leidma asukohad ekspertide soovitatud kriteeriume kasutusele võttes ning kogukonnaga valikuid läbi arutades,“ on valimisliidu Üks Kuusalu Vald veebilehel.
Ehitusspetsialist: menetlemisest ei saa keelduda
Kuusalu valla ehitusspetsialist Enno Tammemäe tõdeb, et nii Allika kui ka Kuusalu küla päikeseelektrijaamade kohta esitatud projekteerimistingimuste taotlusi tuleb menetleda, sest keeldumiseks puudub seaduslik alus.
Valla kehtivale üldplaneeringule ei saa tugineda, sest see on kinnitatud 2000. aastal.
„Meile esitatavad arvamused rajatava päikeseenergia pargi osas arutatakse läbi ehitus ja planeerimiskomisjonis neljapäeval. Arvamuste esitajatele vastatakse kirjalikult. Ootame veel paar päeva, ehk tuleb arvamusi juurde,“ lausus ehitusspetsialist.
Kuusalu valla planeeringute spetsialist Kadi Raudla ütles, et valla uus üldplaneering on koostamisel, Covidi tõttu on menetlemine kujunenud plaanitust pikemaks. Üldplaneeringu eskiisis on märgitud väärtuslikud põllumassiivid, kuhu elamuarendust ega muid arendusi ei lubataks.
„Toetame roheenergiat, kuid kavandame üldplaneeringus tingimused, kuhu ja millisel viisil võiks päikese- ja tuuleparke kavandada. Uue üldplaneeringu avalikud arutelud on ees, kehtestamiseni jõudmine võtab aega. Seni saab vallavalitsus valida menetluse vormi vastavalt asukohale ja päikesepargi võimsusele. Mida rohkem praegu avalikkus kaasa räägib, seda parem,“ selgitas planeeringute spetsialist.
Kindlaid aluseid Kuusalu vallas ja ka riigis tervikuna pole, päikesejaamade ehitamise küsimusi on arutatud seni komisjonides. Enamasti on nõustutud, sest päikesejaamu on soovitud rajada asulatest eemale.
Esimene Kuusalu valda rajatud päikesejaam paikneb Allika külas Hinnu seafarmi lähedal. Päikesejaama ehitas FootonVolt Kuusalu OÜ. Ligi 3 hektarile tehtud päikesejaama võimsuseks kavandati 1 GWh aastas.
Vallavalitsuse korraldusega on projekteerimistingimused väljastatud päikesejaamade jaoks Suurpea külasse Koplinõmme kinnistule, Mäepea külasse Kaarlipõllu kinnistule, Sõitme külasse Aadi kinnistule, Allika külasse Rootsi ja Tuleviku kinnistutele ning Kolga alevikku Mõisalaane kinnistule. Lisaks on avalikus menetluses päikesejaama rajamisega seonduv Saunja küla Kivisilla kinnistule. Tegu on mõne hektari suuruste päikesejaamadega. Keeldutud on tingimuste väljastamisest metsa-aladele, kus päikesepargi rajamiseks on soovitud mets likvideerida.
Ehituslubasid on antud eramajade ja -kruntide väikestele päikesejaamadele, kui paljud neist on valmis, ehitusspetsialistil info puudub.
Väärtusliku põllumaa kaitse seaduse vajalikkusest on räägitud aastaid. Seaduse eelnõu on arutatud riigikogu komisjonides ning nüüd on jõutud nii kaugele, et mai alguses läbis eelnõu riigikogus esimese lugemise. Selle seadusega saab kohalik omavalitsus kohustuse arvestada üld- või detailplaneeringu koostamisel keskmisest viljakamate muldadega põllumajandusmaa kaitseks kehtestatud kisendusi. Päikesejaamu soovitatakse rajada endistele kaevandus- ja tööstusaladele, geoloogiliselt või mullastikult väheväärtuslikele maadele, ka endiste prügilate kohale.
Anija vallas kümmekond päikeseparki
Anija vallas on üle 1 hektari suuruseid päikeseparke kokku 8, ehitamisel on 3 ning tänavu on antud projekteerimistingimused veel 2 rajamiseks.
Vallaarhitekt-planeeringuspetsialisti Inga Vainu sõnul on taotlejaid tunduvalt rohkem, kuid valla 2020. aastal kehtestatud üldplaneering sätestab, et päikeseparkide rajamine ei ole üldjuhul lubatud väärtuslikel maastikel, rohevõrgustiku aladel ning väärtuslikul põllumajandusmaal: „Tulenevalt üldplaneeringust on võimalik põllumassiivi serva rajada kuni hektari suurune päikesejaam, kuigi viimasel ajal soovitakse teha just suuremaid.“
Esimene ja seni suurim päikesepark on Anijal 2,4 hektaril vallamaal. Teised on keskmiselt 1-1,5 hektari suurused, enamasti Linnakse ja Salumäe külas, kus on suured põllud ja palju väärtuslikke maid.
Paar nädalat tagasi kehtestas vallavalitsus Aegviidu alevi Laoplatsi kinnistu detailplaneeringu, kavas on rajada ligi 3,4 hektarilisele alale 1,5 MW võimsusega päikesejaam. Hiljuti anti projekteerimistingimused ettevõtjale, kes soovib Kaunissaare külla teha 4 hektari suurust päikeseparki ja esitanud taotluse veel mitme päikesejaama tegemiseks.
Väikeste päikeseparkide rajamisega on seni olnud kaks vaidlust. Ühel juhul leidis naaberkinnistu omanik, et paneelid rikuvad tema vaadet. Jõuti kokkuleppele, et enda põllule paneelid paigaldanud maaomanik istutab vahele okaspuuheki. Teisel juhul soovib maaomanik teha päikesepargi rendile antud maale, kuid selle kasutaja on vastu, et tegu on väärtusliku heinamaaga.
Raasiku vallas vajalik detailplaneering
Raasiku vallas on kaks roheenergia tootmiseks rajatud päikesejaama – Aruküla endise veinivabriku territooriumil ning Perila külas. Kasutusloa said üle-eelmisel aastal.
Valla haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets ütles, et eelmisel aastal oli päikesejaamade rajamise vastu väga suur huvi, tahtjaid oli palju: „Meil valmis 2019. aastal uus üldplaneering, see sai kehtestatud möödunud kevadel. Sinna sai kirja põhimõte, et oma majapidamise tarbeks piisab päikesepaneelide kasutusele võtmiseks projekteerimistingimustest. Kui tahad äri teha ja elektrienergiast võrku müüa, on üldjuhul vaja koostada detailplaneering. Samas võiks kaaluda ka projekteerimistingimuste andmist avatud menetluses ehk kõiki ametiasutusi, piirinaabreid ja avalikkust kaasates.“
Suur huvi päikeseenergia tootmise vastu on Aare Etsi sõnul raugenud, päikesejaama rajamiseks pole siiani algatatud ühtegi detailplaneeringut. Praegu soovib huviline teha päikeseparki Aruküla alajaama tagusele alale kuni Leivajõeni.
Valla üldplaneering ütleb, et päikesejaamade rajamiseks sobivad üldjuhul elektriliinide ja alajaamade vahetus läheduses asuvad lagedad või väheväärtuslikud ning kasutusest välja langenud endised tööstuspargid, laudakompleksid, väheviljakad põllumajandusmaad: „Piltlikult öeldes tuleks eelistada tühermaid, mille sihtotstarve on tootmismaa, sest tegelikult seal ju hakataksegi elektrit tootma.“