Kohtumisel Kuusalu vallavalitsusega oli peamine kõneaine sel talvel kolmandiku võrra kasvanud küttehind Kolgas.
Kui Kuusalu vallavalitsus lõpetas Kolga Rahva Majas neljapäeval, 27. märtsil kella 10 paiku väljasõiduistungi ja jäi ootama kohalikke elanikke, tundus esialgu, et rahvast ei tulegi. Välja oli kuulutatud, et kella 10-11ni kohtutakse pärast istungit piirkonna rahvaga.
Aleviku elanikke kogunes kümmekond ning istumiskohad said täis.
Vallavanem Urmas Kirtsi kuvas seinale Kolga korteriühistute esindajate pöördumise Kuusalu vallavalitsuse poole. Selles oli 16 küsimust. Esimene pool neist puudutab kaugkütte teemat, teised küsimused haljastust, teede ja tänavate korrastust, tänavavalgustust, talguid, mänguväljakuid Kolgas.
Küttehinda puudutava küsimuse juures on kirjutatud: „Alates 1. oktoobrist 2013 on Kolgas küttehind tõusnud ligi 33 protsenti. Kas Kolgat ootab ees tondilinna saatus? Nii kõrgete küttehindade tõttu uusi elanikke Kolka ei tule, ka kinnisvara hinnad on kõvasti langenud. Oleme väga suure probleemi ees – kuidas elada?“
ULVI RAND: küttearve oli šokk
Korteriühistute esindajate koosoleku üks algatajaid Ulvi Rand kirjeldas, kuidas hakati kiiresti tegutsema, kui ajalehes nähti kohtumise kuulutust. Koguneti 19. märtsil lasteaeda ja pandi kirja põhiprobleemid.
„Viis-kuus aastat on Kolgas olnud vaikne,“ kõneles ta. „Kuid selle kütteperioodi esimene kõrge küttearve oli šokk, inimesed ei olnud selleks valmis. Nagu vald koostab endale eelarvet, nii teevad ka elanikud enda jaoks. Kui neli aastat tagasi oli arutelu ja otsustati, et jätkatakse kaugküttega, said inimesed aru ja arvestasid, et küttesüsteemi renoveerimiskulud kaetakse soojatrassi kadude kokkuhoiu arvelt.“
Kohtumisele selgitusi andma palutud Kuusalu Soojuse juht Kalle Küngas ütles, et suures osas pidas tookord lubatu paika: „Renoveerimistööde omaosaluse katteks võetud pangalaenu makse kompenseerime kadude kokkuhoiu arvelt. Kuid torustiku hind kujunes kõrgemaks. Võtsime esialgses kalkulatsioonis aluseks Kuusalu küttetorustiku renoveerimise meetrihinna, korrutasime Kolga torude pikkusega. Kuid Kolga kohta olid pakkumused kõrgemad, kaks korda tühistasime need, et hankesummad ei tõuseks pilvedesse. Mingil määral arvestasime valesti.“
Ta tõdes, et kõige suurem muutus oli puiduhakke hinna prognoosis – 2012. ja 2013. aastal oli hakkepuidu hind kaks korda kõrgem kui 2009. aastal: „Eesti Energia hakkas Narvas põletama hakkepuitu, see tõstis turuhinda.“
Helvis Trääder küsis, kui hinnapakkumised saadi teada, kas poleks võinud Kolga inimesi sellest teavitada. Esimese arve saamiseni oli arusaam, et küttehind drastiliselt ei tõuse.
Kalle Küngas vastas, et konkurentsiamet kinnitas uue soojahinna 6. augustil 2013, Kuusalu Soojus esitas taotluse pool aastat varem, veebruaris: „Kõik kuluread ja kolme viimase aasta arved vaadati üle. Hindu võrreldi Eesti keskmistega, mis neid ületas, see tõmmati alla. Meeldis meile või mitte, aga muud varianti ei ole. Kui hakkepuidu hind muutub üle 5 protsendi, siis peame esitama konkurentsiametile uue hinnataotluse, see vaadatakse 10 päeva jooksul üle.“
Mis saab, kui ühendada kaugküttest lahti?
Katrin Säär: „Kolga elanikud pole enam rahul. Kui nii jätkub, ühendatakse majad kaugküttest lahti. 2009. aastal kirjutas Ott Sandrak, et kaua laseme veel ennast lollitada. Enn Kirsman ütles siis, et Kolga vajab uusi lahendusi. Mis juhtub, kui Kuusalu Soojuse kütmist enam ei tarbita? Elan ridamajas ja kütan elektriga, jaanuarikuu kütmise eest maksin 150 eurot. Võiksin soovitada, et Kolga inimesed, kütke elektriga?“
Nii Kuusalu Soojuse juht kui ka vallavanem kinnitasid, et kaugküttepiirkonnas on seadusega keelatud lokaalne kütmine. Ei tohi eralduda korterite kaupa ega ka majadega. Ka õhksoojuspumba kasutamine pole lubatud.
Urmas Kirtsi: „Kui neli aastat tagasi oli Kolgas korteriühistute ja Kuusalu Soojuse esindajatega arutelu, siis otsustati, et alternatiivi ei ole, jätkatakse kaugküttega. Elektriga kütmiseks ei jätku Kolgas võimsust, maakütte panekuks polnud majade vahel kohta.“
Vald maksis kinni Kolga odava toasooja
Tiiu Sandrak tahtis teada, mida vallale kuuluv Kuusalu Soojus on ette võtnud, et hinnad oleksid madalamad: „Inimestel on hea elada, kui nad saavad hakkama. Torustike vahetamine oli suurepärane europrojekt, aga kui seda ei oleks tehtud, kas hind oleks olnud sama, mis on nüüd?“
Kalle Küngas rääkis, kuidas 2006. aastal liideti Kuusalu Soojus ja Kolga Soojus. Kolga katlamaja renoveeriti 2005-2006. Kolga soojatootmine tõi 20 000 eurot kahjumit. Kuusalu vald maksis selle kinni, 2010. aastal toetati Kuusalu Soojust 2 miljoni krooniga. Kolgas olid väga suured soojakaod, kuni 40 protsenti, trassid haljendasid. Konkurentsiamet ei kinnitanud kõrgemat soojahinda enne, kui torustik sai renoveeritud. ÜVK projektide omaosaluseks andis vald Kuusalu Soojusele eelmisel aastal 400 000 eurot.
Urmas Kirtsi: „Kuusalut ja Kolgat on köetud hakkepuiduga, soojusenergia müügimaht on umbes sama. Kuusalus oli soojahind ligi 80 eurot megavatt-tunni eest, Kolgas 60 eurot. Valla kassast maksti vahe kinni. Tõstamaal on soojahind odav. Küsisin, millest on tingitud, sain vastuse, et vald maksab peale. On poliitiline küsimus, kas toetame kaugkütet või läheb see tarbijale õige hinnaga.“
Kalle Küngas: „Selline toetamine on delikaatne küsimus. Poliitikutel tuleb otsuseid langetada nii, et teiste vallaelanike õiglustunnet ei riivaks.“
Ulvi Rand: „Kas valla rahasüstideta oleks Kuusalu Soojus jätkusuutlik?“
Urmas Kirtsi: „Muidu ei oleks me raha sinna pannud. Valla jaoks ei ole Kuusalu Soojus tulu teenimise koht.“
Hakkepuit lageda taeva all
Kuusalu Soojuse juht lausus: „Kuna torustik sai uuendatud, võisime taotleda ka Kolka kõrgemat, õiglast hinda. Oleme hakkepuitu ostnud väikestes kogustes, et saaks odavamalt, kulutused selleks on olnud väiksemad Eesti keskmistest. Me ei osta hulgimüüjatelt, kellel hakkepuidu hind on kõrgem.“
Küsiti, miks katlamaja õues on hakkepuit lageda taeva all, kui ehitada katus peale, siis ei peaks kütma märja materjaliga.
Kalle Küngas: „Seda Eestis ei tehta, majanduslikku kasu ei too. Hakkepuidu vaalu ajamise tehnika siis ei sobi, saaks kasutada tõstukeid.“
Urmas Kirtsi märkis veel, et küttearveid mõjutab majade erinev soojapidavus: „Lahendus oleks sooja vähem osta, soojustada hooned.“ Ulvi Rand lausus seepeale, et inimestel pole ressurssi majade soojustamiseks.
Kohtumisel kõneldud teistest teemadest avaldame ülevaate järgmises lehes. Vallavanem lubas kokkusaamise lõpetuseks, et saadab Kolga elanike küsimustele kirjalikud vastused 10 päeva jooksul.
