Eelmisel nädalal said Anija ja Aegviidu valla esindajad kaks korda kokku.
Kolmapäevasel kokkusaamisel Anija vallamajas osalesid peale vallavanemate ja volikogu esimeeste ka osa allasutuste juhte. Kõneldi peamiselt nii-öelda pehmetest valdkondadest – haridusest, kultuurist, spordist, külade arengust. Neljapäeval rääkisid kahe valla juhid põhiliselt infrastruktuurist – teedest-tänavatest, hoonetest, kommunaalteenustest ja muust – ning investeeringutest.
„Arutasime olulisemad teemad läbi, ühtki vastuolu neil koosolekutel ei kerkinud, pigem on mõlemal poolel suur koostöövalmidus,“ ütles Anija vallavolikogu esimees Jaan Oruaas.
Ta lisas, et enne kohtumisi vaagiti Aegviidu vallale liitumisettepaneku tegemist Anija vallas isekeskis. Ametlikku komisjoni, kes hakkab Anija valla poolt osalema ühinemisläbirääkimistel, veel ei ole moodustatud.
Sel kolmapäeval, 23. mail tehakse seniräägitust kokkuvõtteid ning seejärel otsustatakse, kas ja kuidas hakkab Anija volikogu tegema Aegviidule ühinemisettepanekut.
„Püüame leida mõned kindlad punktid, miks tasub Anija ja Aegviidu valla ühinemine ära. Kui on selge, et ühinemise puhul on võit olemas, võtame juunikuus volikogus vastu otsuse, teha Aegviidu vallale ettepanek alustada ühinemisläbirääkimisi,“ rääkis Jaan Oruaas.
Aegviidu vallaga ühinemisest on huvitatud ka Lääne-Viru maakonda kuuluv Tapa vald. Sealne volikogu otsustab järgmisel istungil, kas teha ettepanek ühinemisläbirääkimiste algatamiseks Aegviidule ning ka kahele Järvamaa omavalitsusele – Ambla ja Albu vallale. Aegviidu vallavanema Tõnis Väli sõnul ei ole neil Tapa valla juhtidega ühinemise-teemalisi kokkusaamisi seni veel olnud.
