Igas majapidamises peab olema akt korstnapühkimise kohta.
Viis aastat tagasi septembri alguses jõustus tuleohutuse seadus. See lubab individuaalmaja omanikel ise oma maja korstnaid pühkida, kuid iga 5 aasta tagant tuleb tellida kutsetunnistusega korstnapühkija ning seda ka juhul, kui maja ei ole kindlustatud. Kortermajades ja ridamajades peab igal aastal korstnaid pühkima kutseline korstnapühkija.
Viis aastat on määruse väljaandmisest möödas ning alates septembrist peaks igas majapidamises olema nõuetekohane akt korstnapühkimise ning küttesüsteemide ülekontrollimise kohta.
Nii Anija, Kuusalu kui ka Raasiku vallamajast öeldi, et seoses uue kütteperioodi algusega on hakatud sinna helistama ja palutakse infot korstnapühkijate kohta. Kuusalu vallamajast lisati, et sageli soovitakse kohalike korstnapühkijate kontakte, sest tahetakse, et nad tuleksid lähemalt, firmade korstnapühkijad sõidavad kohale enamasti kaugemalt.
Info valdade kodulehtedel
Anija valla kodulehel leiab korstnapühkimisteenuse infost Raasiku korstnapühkija Valdeko Vaheri, Tallinna korstnapühkija Juhan Räni, Sakust Tarmo Tuisu ning firmade Korstnakratt OÜ, Korstnaproff OÜ ja Korsten Puhtaks OÜ telefoninumbrid. Viide on ka internetilehele www.korsten.ee.
Raasiku valla kodulehel on Valdeko Vaheri ja Korstnaabi OÜ telefoninumbrid.
Kuusalu valla koduleht juhatab, et infot saab korstnapühkijate kohta Põhja päästekeskusest www.rescue.ee, korstnapühkija litsentsi on võimalik kontrollida www.kutsekoda.ee.
Kohalikke korstnapühkijaid on vähe
Kehras teadaolevalt ühtegi korstnapühkijat ei ela, tõdes Anija valla haldusspetsialist Marika Kungla: „Varem käis Kehras korstnaid pühkimas Koselt korstnapühkija, kes sõitis kohale sääreväristajaga, kuid tema olla läinud Soome tööle.“
Anija vallavalitsuse koostööpartner on Marika Kungla sõnul tuntud korstnapühkija Juhan Räni, kellest on lugusid tehtud televisioonis. Tema puhastab vallale kuuluvate hoonete korstnad.
Kehrasse saab kutseid ka Tarmo Tuisk, kes ütles, et temal on mõtet Sakust Kehrasse sõita siis, kui paneb mitu kutset kokku: „Ühe kandi inimesed võiksid omavahel rohkem suhelda, kutsuda korraga mitmesse majapidamisse. Järjekord on praegu oktoobri lõpuni.“
Ta kinnitas, et tänavu on kutseid varasemast rohkem, paljud on seni ise korstna ära pühkinud, nüüd pöörduvad professionaalse korstnapühkija poole. Isetegijate seas on neid, kes on küll korstna ära puhastanud, aga pole seda teinud ahjudega ning proffil läheb sellises kodus tavapärasest rohkem aega.
Kehra kandis käib teinekord korstnaid pühkimas ka Raasiku vabatahtlik tuletõrjuja Valdeko Vaher, kelle peamine tegevuspiirkond on Raasiku vald.
Raasiku valda kutsutakse korstnaid pühkima ka Rae valla vabatahtlikke tuletõrjujaid, kel on korstnapühkija kutsetunnistus.
Kuusalu piirkonna tuntum korstnapühkija Märt Tammemäe lausus samuti, et tööd on väga palju. Facebooki lehel Kuusalu Kuulutaja oli hiljaaegu pikem arutelu korstnate pühkimise teemal ning kurdeti, et järjekorrad on pikad, ulatuvad oktoobrikuusse või kaugemalegi.
Valdeko Vaher, kes tegeleb korstnapühkimisega põhitöö kõrvalt nädalavahetustel, sõnas, et temal on veel vabad ajad kolmel päeval detsembrikuus, kui nüüd helistatakse ja kutsutakse, siis varem minna ei saa.
Keskmiselt kulub ühes majapidamises küttesüsteemide puhastamisele ja kontrollile tund kuni poolteist. Kohtades, kus ta käib igal aastal, saab kiiremini, aga neis majades, kuhu läheb üle mitme aasta, on tööd rohkem.
Kõige õigem korstnapühkimise aeg on kevadel
Valdeko Vaher toonitas, et kõige parem aeg korstnate pühkimiseks on kevadel pärast kütteperioodi lõppu.
Esiteks on siis järjekorrad lühikesed, sageli saab minna juba samal nädalavahetusel. Teiseks jõuab suve jooksul küttesüsteemid ära remontida, kui korstnapühkija avastab mõne vea. Kolmandaks on sügisel palju raskem pigi kätte saada, sest tahm on jäänud korstnasse seisma, niiskusega on tekkinud pigi.
Ta lisas, et on seda ametit pidanud 15 aastat, nädalavahetustel käib ühel päeval keskmiselt kolmes-neljas kodus. Vahel on saanud pahandada, kui ütleb, et tal on ka oma eraelu ja rohkem teha ei jõua.
Küsimusele, kas ka temale astutakse sageli ligi ja soovitakse nööpi keerutada, sest see pidavat tooma õnne, vastas Valdeko Vaher, et seda ikka juhtub: „Lasin endale õmmelda spetsiaalsed tööriided ja panna nööbid, et inimesed saaksid neid katsuda.“
