Korraldatud jäätmevedu Anija vallas algab hiljemalt mais

1073

Lepingu on HÜKiga sõlminud umbes 10 protsenti jäätmevaldajatest.

Harjumaa Ühisteenuste Keskuse (HÜK) tegevjuht Tõnu Tuppits ütles, et korraldatud jäätmeveo algus Anija vallas sõltub sellest, millal saab jäätmevedaja, Radix Hoolduse   OÜ   riigi   keskkonna­ametilt jäätmeveoloa. See toimub arvatavasti aprilli lõpus või mai alguses. Kohe, kui täpne kuupäev teada, teavitatakse sellest kõiki lepingu sõlminuid nende antud kontaktaadressil, teisi HÜKi ja valla kodulehel.

Lepinguid on vähe
Anija vallavalitsuse keskkonnaspetsialisti Evelin Kolbaku andmeil on vallas üle1800 hoonestatud kinnistu, kus on eramud, kortermajad, asutused või ettevõtted, kelle omanikud peaksid sõlmima HÜKiga jäätmeveolepingu. Seni on prügiveolepingud olnud umbes 700 majapidamisel. Korraldatud jäätmeveo lepingute sõlmimine algas 15. märtsil. HÜK korraldas märtsis Anija vallas neli infopäeva: Kehras, Anijal, Voosel ja Alaveres, seal oli võimalus ka jäätmeveolepinguid sõlmida.
Nüüd on seda võimalik teha HÜKi kodulehe kaudu internetis, oma andmed võib anda ka telefoni teel ja käia lepingut allkirjastamas vallamajas keskkonnaspetsialisti juures. Evelin Kolbak lausus, et tema juures käib keskmiselt üle päeva keegi jäätmeveolepingut allkirjastamas. Peamiselt on need vanemad inimesed, kellel pole võimalust või oskusi internetti kasutada.
Tõnu Tuppits ütles käesoleva nädala alguses, et nüüdseks on lepingud sõlminud umbes 10 protsenti kinnistuomanikest.
„Tallinna ja Rakvere linna kogemustest teame, et esialgu ei maksagi väga suurt tungi oodata. Esimene suurem laine, kus väga paljud soovivad lepinguid teha, tulevat siis, kui on teada, millal on esimene veopäev,“ märkis ta.
Keskkonnaspetsialisti sõnul on mõned inimesed õnnelikud, et jäätmevedu läheb odavamaks, need, kel seni jäätmeveolepingut ei ole olnud, pole rahul, et peavad nüüd hakkama prügiveo eest maksma: „Osa inimesi ei saa aru, miks peavad nüüd hakkama jäätmeid ära andma iga nelja nädala tagant, kui varem võis harvemini.“

Jäätmeveosagedus volikogu otsustada
Ka Anija vallavolikogu liige Kaarel Aruste pole nõus, et hajaasustuses ehk külades peab jäätmevedu toimuma sama sagedasti kui tiheasustuses ehk iga 28 päeva tagant. Tõnu Tuppits sõnas, et jäätmehoolduseeskirja on kinnitanud Anija vallavolikogu, mille liige on ka Kaarel Aruste.
„Ükski nõue, mis puudutab jäätmeveosagedust või koguseid, ei ole HÜKi välja mõeldud, meie lähtusime miinimumnõuete tegemisel kehtivast jäätmehoolduseeskirjast,“ kinnitas ta.
HÜKi tegevjuht tõdes, et kõige rohkem tulebki inimestele selgitada, miks ei või nüüd enam jäätmeid ära anda üks kord kvartalis: „Kui kohalik vallavolikogu on näinud ette, et prügi peab ära andma kord nelja nädala tagant, siis lihtsalt tuleb nii teha.“
Ta tõi näite, et mõnes omavalitsuses on antud võimalus lubada vallavalitsuse otsusega konteinerite harvemat tühjendamissagedust, näiteks iga 8 nädala tagant. Ka Anija vallavalitsusele on esitatud esimesed taotlused korraldatud jäätmeveost vabastamiseks või jäätmete harvemaks äraandmiseks. Vallavalitsus arutas avaldust Kehra pensionärilt, kes soovis jäätmevedu erandkorras kord kvartalis. Evelin Kolbak märkis, et tiheasustuses nii harva  jäätmevedu  ül­diselt lubada ei saa, aga kuna tegu on üksiku vanuriga, käib ta kohapeal olukorraga tutvumas. Üks võimalus on prügi ära anda kord kuus jäätmekotiga.
Kaarel Aruste ei ole rahul, et HÜKi kodulehel lepingut tehes ei ole võimalik mitme majapidamise peale valida väiksemat prügikonteinerit kui 370liitrine: „Miks pean ostma või rentima uue suurema konteineri, kui mul on varem ostetud ja heas seisukorras, kuid väiksem konteiner.“
Tõnu Tuppis selgitas, et ükski IT-lahendus ei sobi erijuhtumitele, nii ei näe ka nende kodulehekülje kaudu lepinguid tehes arvutiprogramm ette kõiki võimalikke variante. Kui soovitakse sõlmida lepinguid muudel tingimustel, tuleks helistada HÜKi kliendihalduskeskusesse.
„Kui lubaksime kõik parameetrid jäätmeveosageduse ja koguste kohta meie kodulehel lepinguid sõlmides määrata inimestel endil, oleks tagajärg tänane olukord: pooltel ei teki üldse jäätmeid, kolmandik valib tellimisel veo üks kord aastas või kord kvartalis,“ nentis ta.
Tegevjuht jutustas, et HÜK sai eelmisel nädalal mitu kõnet Vikipalust. Inimesed teatasid, et suvilaomanikud, kes lähevad pühapäeva õhtuti rongile, viskavad teel jaama oma prügikoti võssa: „See on niisuguste inimeste väga levinud käitumismall – kes ütlevad, et meie kohapeal ei ela ning meil jäätmeid ei teki.“
Need, kes tõesti kohapeal ei ela või elavad seal vaid suvekuudel, saavad vallavalitsusest taotleda korraldatud jäätmeveoga liitumisest ajutist vabastust näiteks talveperioodiks. Evelin Kolbak ütles, et vabastust saab taotleda maksimaalselt üheks aastaks ning edaspidi tuleb sellekohane taotlus esitada 21. jaanuariks: „Ka siis, kui korraldatud jäätmeveoleping on sõlmitud, kuid kinnistuomanik on näiteks vahepeal Eestist eemal ning keegi seal ei ela, võib taotleda jäätmeveost vabastust kasvõi mõneks kuuks.“