Konverents Kuusalus eesti kirjakeele isast – „EDUARD AHRENS 210“

2694

„Huvitav, kas AHRENS seda kaminat ise ka küttis,“ tekkis küsimus Kuusalu pastoraadis, kus esinejad kõnelesid vanaaegse kamina ees.

MTÜ Laurentsiuse Selts korraldas pühapäeval, 7. aprillil vanas pastoraadihoones konverentsi, mis oli pühendatud Kuusalu pastori ja keelemehe Eduard Ahrensi (3. aprill 1803-19. veebruar 1863) 210. sünniaastapäevale.
Eduard Ahrens elas selles pastoraadimajas oma perega 26 aastat.

Konverents tõi pastoraati nii palju huvilisi, et saali rohkem istuma ei mahtunud. Et kõla oleks parem, laulis Kuusalu dirigendi Taavi Esko juhendatav Eesti Koolinoorte Segakoori kammerkoosseis neli tervituslaulu hoopis kirikus ja siis tuldi pastoraati tagasi.

Laurentsiuse Seltsi juht Sulev Valdmaa sõnas sissejuhatuseks: „Kui poleks olnud Ahrensit, ei oleks võibolla ka Eesti riiki – igal riigil peab olema oma riigikeel, meie riigikeele looja on tema.“

Ta lisas, et Ahrensiga seotud tähtpäevi on Kuusalus tähistatud lainetena: „Nüüd on plaan panna pastoraadi ette Ahrensi kahemeetrine pronksskulptuur, algatasime rahakogumiskampaania.“

Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi tõdes, et vald on uhke omakandist pärit suurkujude, Veljo Tormise ja Lepnurmede üle, Eduard Ahrens on jäänud tahaplaanile, kuigi temagi on Eesti kultuuriloos oluline inimene.

Tallinna Ülikooli eesti keele ja kultuuri instituudi lektor Annika Kilgi kinnitas Ahrensi tähtsust oma ettekandes – ta töötas välja uut tüüpi grammatika ja kirjaviisi, millest kujunes ühtne eesti keel.

Enne seda anti trükiseid välja tallinna ja tartu ehk põhja-eesti ja lõuna-eesti kirjakeeles, kasutati ladina keele grammatikat, kirjapilt ei vastanud kõnekeelele.
Ahrens tegi kannapöörde, võttis eeskujuks sugulaskeele, soome keele, ja grammatika põhistruktuuri koostas selle järgi. Täiesti uus oli ka tema loodud lauseõpetus.

Kirjakeele üle oli 19. sajandi Eestis palju vaidlusi ning 1843. aastal välja antud ja 1853. aastal täiendatud grammatikaraamatu ilmumisest kulus 30 aastat enne, kui Ahrensi pakutud kirjakeel võeti omaks.

Ka Eesti Keele Instituudi vanemteadur Kristiina Ross, kellega tehtud intervjuud kuulati konverentsil raadiosaate veebi­esitusena, kinnitas, et kogu eesti keele struktuur püsib praegu Ahrensi grammatikal. Ta kaotas vahe kõne- ja kirjakeele vahel.

Kirjanik Tõnu Õnnepalu arutles selle üle, et räägime praegu Ahrensi keelt, see ongi eesti keel, kuid keel on oma ajas muutuv, internetiajastu toob omad korrektiivid ning me ei tea, kuhu see välja viib. Esimesed raamatud olid kirjutatud käsitsi, need tekstid olid erilised ja lugemine otsekui püha toiming.
Murrang tuli trükikunsti leiutamisega, raamatuid hakati tiražeerima, kirjasõna levik läks laialdasemaks. Kolmas suur murrang oli siis, kui trükikunst mehhaniseeriti, trükitud objekti levik muutus massiliseks. Neljas murrang on elektroonilise kirjasõna teke, kus tekste loovad ja paljundavad kõik, kes soovivad.

Tõnu Õnnepalu nentis, et talle isiklikult meeldib ja tundub elavam kõnekeel, see, mis on oma vanematelt ja vanavanematelt saadud.

TOOMAS MÄEVÄLI.
TOOMAS MÄEVÄLI.

AHRENS ja Kuusalu kiriku kroonika
Mäeväli Orelitöökoda OÜ juhataja Toomas Mäeväli tutvustas Kuusalu kiriku kroonikat ja seda, mida Eduard Ahrens oli sinna kirjutanud.

Toomas Mäevälja ja Kuusalu koguduse tellimusel tehti Saksamaal kirikukroonika saksa gooti šriftis käsitsi kirjutatud tekstide transkriptsioon kaasaegsesse saksa keelde. Eriti raske oli mõista pastor Voldemar Kentmanni käekirja.

Tänu äsja Eesti Kultuurkapitalilt saadud 800eurosele toetusele tõlgitakse kroonika saksakeelne tekst eesti keelde. Laurentsiuse Selts plaanib selle esimese osa anda välja raamatuna ning edaspidi võiks trükki anda kogu kroonika. Trükkimise jaoks veel toetusrahasid pole, üks võimalus on loota, et kulutused saab tagasi raamatu müügist.

Toomas Mäeväli: „Ahrens oli Kuusalus pastor 26 aastat, selle aja jooksul kirjutas kroonikasse 38 lehekülge.
Kroonikat on üles tähendatud vahetult pärast sündmusi, aga ka tagantjärele. Paljud võivad siit oma suguvõsade kohta materjali leida. Kirjeldatud on, kes elasid mõisates, kuidas omanikud vahetusid, kas müüdi, laostuti või pärandati. On Kuusalu koguduse elust ning kabelitest Loksal ja Jumindal, ka uue kiriku ehitamisest. Huvitav oli lugeda prohvet Maltsveti ajast.“

Samas pole Ahrens kroonikasse kirjutanud sõnagi enda keeleuurijatööst ega ka sellest, et 1844. aastal käis tal Kuusalus pastoraadis külas Soome eepose „Kalevala“ koostaja Elias Lönnrot.

„Ahrens oli väga kange iseloomuga ja ka ta abikaasa oli probleemne, kroonikas on aruanne leseaastatest, kuidas majapidamise üleandmine käis vaidlustega.“

AHRENSI skulptuuri jaoks vaja 50 000 eurot
Konverentsi viimases osas tutvustasid Laurentsiuse Seltsi korraldatud konkursi võitjad, Kuusalu valla Tammispea külas elavad skulptorid Aivar Simson (Simson Seakülast) ja Paul Mänd oma kavandit Eduard Ahrensi mälestuse jäädvustamiseks tehtud skulptuurist.

Nad rääkisid, et skulptuuri kavandades oli selge, kindlasti peab olema näha, milline Ahrens oli. Sümboolseks kujundiks sai raamat, väljasirutatud käed viitavad ka kirikuõpetaja ametile. Umbes pool tonni kaaluva skulptuuri esiküljele tulevad tema nimi ja eluaastad, tagaküljele viide ta saksakeelsele grammatikale eesti keele kohta.

Et raha kokku hoida, aga skulptuur mõjuks suurena, pannakse see graniitalusele. Asukoht tuleb Kuusalu vana pastoraadi ette, kus praegu on lipuvarras.

Küsimusele, kuhu lähevad annetajate nimed, vastas Simson, et  need saab kanda graniit­alusele. Ta lisas, et on valmis asuma kohe tööle, aga pronksivaluks vajaminev summa peaks olema kokku saadud, muidu pole võimalik tööd lõpuni viia.

Sulev Valdmaa ütles, et skulptuuri avamine on kavandatud 10. augustile, lauritsapäevale: „Arvutasime, et piisaks, kui saaksime Eesti iga elaniku kohta 3,5 eurosenti, iga Kuusalu valla elaniku kohta 4,50 eurot. Kuid selge on, et inimestelt saadud annetustega me seda raha kokku ei kogu. Saatsime Eesti kõigile omavalitsustele kirjad palvega aidata, 15 minutit hiljem tuli Tallinna linnapea Edgar Savisaare vastus, et Tallinn ikka püüab aidata. Kui suure summaga, seda ei tea. Kuusalu vallavalitsus toetab 5000 euroga ning vallavanem lubas, kui natuke jääb puudu, siis ka selle lisab vald. Püüame abi saada Kultuurkapitalilt, ettevõtetelt.“

Konverentsil oli väljas annetuste karp, inimesed said end ka annetajatena kirja panna. Paljud on annetanud pangaülekandega, esmaspäevase seisuga oli Laurentsiuse Seltsi kodulehel kirjas 59 annetajat – nende hulgas mitu ülemaaliselt tuntud keele- ja kirjandusinimest.

Sulev Valdmaa: „Laurentsiuse Selts on annetajatele väga tänulik ning kutsub kõiki inimesi üles näitama, et me peame oma emakeelt kalliks ja kirjakeelele aluse panijat tähtsaks.“