Kehra lapsevanemad: gümnaasiumiosa peaks jääma

1344

Teisipäeval, 2. juunil kohtusid Anija valla esindajad Kehra gümnaasiumi lapsevanematega.

Endine direktor IVO TUPITS.
Endine direktor IVO TUPITS.

Anija vallavanem Arvi Karotam pöördus Kehra kooli kodulehe ja Anija valla Facebooki lehe kaudu Kehra gümnaasiumi õpilaste vanemate poole ning kutsus nad üldkoosolekule, et arutada kooli tuleviku üle. Kohale tuli umbes 30 inimest. Koosolekule saabunud lapsevanemad said anda allkirja pöördumisele, milles soovitakse Kehras gümnaasiumiosa säilitamist.
Lapsevanematega olid kohtuma tulnud peale vallavanema veel abivallavanem Marge Raja ning volikogu haridus- ja kultuurikomisjoni esimees Kaisa Tamkivi.
Arvi Karotam rääkis, et järgmise nelja aasta jooksul väheneb Eestis gümnaasiumiõpilaste arv 30 protsenti ning väikese õpilaste arvuga gümnaasiumid pole enam jätkusuuutlikud.
„Olukord on teinud meid kõiki ärevaks, mõistetav on ka teie mure ning on õigustatud küsimus, mis saab Kehra gümnaasiumist,“ lausus ta ning ütles, et ka temani on jõudnud lapsevanemate allkirjadega pöördumine: „Tänan, et tõite selle arvamuse meieni, püüame seda kindlasti arvestada.“
Marge Raja selgitas, et aastaks 2020 peab Eestis olema 24 riigigümnaasiumi. Väikegümnaasiume, kus põhikool ja gümnaasium on  ühe  katuse  all , on  praegu  umbes 200, viie aasta pärast on neid riigi plaanide kohaselt alles umbes 100. Tallinnasse ja Harjumaale on kavandatud 6 riigigümnaasiumi kokku 2600-2700 õpilasega. Õpetajate palgarahaga toetab ministeerium vähemalt 2020. aastani gümnaasiumiosa, kui seal on minimaalselt 43 õpilast.
Kaisa Tamkivi tegi ülevaate Kehra kooli tulevikuvisiooni töö­gruppi aruandest. Ta märkis, et töögrupi liikmed ei jõudnud ühisele arvamusele, kas Kehras peaks gümnaasiumiosa säilima või ei, küll aga leiti, et praeguses teadmatuses pole mõistlik jätkata, vaja oleks selget otsust.

Jätkuv teadmatus vähendab õpilaste arvu
Kehra kooli tulevikuvisiooni töörühma küsitlusest selgus, et ümbruskonna põhikoolide õpilased ei plaani edasi õppida Kehra gümnaasiumis. Kaisa Tamkivi sõnul nimetasid mitmed neist põhjusena kooli kvaliteeti. Ta märkis, et õppekvaliteet ei pruugi sugugi olla halb, kuid selline on kuvand Kehra koolist.
Lapsevanem ja Anija vallavolikogu liige Rene Kaalo sõnas: „Me ei suuda ka Kehra inimestele selgeks teha, et nad paneksid oma lapsed siia kooli.“
Ta leidis, et probleem pole kooli maines, vaid õpilased ja nende vanemad ei tea, mis saab Kehra koolist edasi: „Viis aastat on igal kevadel arutatud Kehra gümnaasiumi tuleviku üle. Õpilastel ei ole kindlust, et saavad siin käia gümnaasiumi lõpuni.“
Ka teised lapsevanemad arvasid, et volikogu seisukoht, teha otsus Kehra gümnaasiumiosa jätkamise kohta tuleva aasta 1. aprilliks, külvab veel rohkem teadmatust ning 9. klassi õpilased lähevad juba märtsis sisseastumiskatsetele Tallinna koolidesse. Arvati – kui järgmisel aastal on 10. klassis taas vähe lapsi, on see just otsusega venitamise süü.
Vallavanem nõustus, et venitamine pole hea, kuid samas ei saa nii tähtsa otsuse tegemisega tema arvates kiirustada.
Rene Kaalo küsis, kas gümnaasiumiosa sulgemisega jääks vallal raha üle põhikooli tugevdamiseks, näiteks, et arendada see muusika- ja spordikallakuga kooliks. Marge Raja vastas, et riigigümnaasiumide õpilastele on ühistransport kooliskäimiseks tasuta, kuid oma õpilaste suunamisel mujale gümnaasiumidesse tuleb arvestada nende sõidukuludega, peale selle on omavalitsustel kohustus tagada kõigile õpilastele kõikvõimalikud tugisüsteemid, sealhulgas ka erivajadustega õpilastele mõeldud kaldteed, invaliftid ja muud. Viimaseid päevi Kehra kooli direktorina ametis olnud Ivo Tupits märkis, et gümnaasiumiosa sulgemisega ei säästaks Anija vald tegelikult midagi, sest kõige suurem kulu ehk õpetajate palgaraha tuleb riigieelarvest.

Sulgemisega ei maksa kiirustada
Lapsevanem ja Kehra gümnaasiumi õpetaja Piret Urmet lausus, et ühest küljest on Anija vallavolikogu otsustamisega venitanud, samas püüab kiirustada võrreldes naaberomavalitsustega, kes on lubanud jätkata gümnaasiumihariduse andmist.
„Mina ei ole väga kindel, et viie aasta pärast on kõik riigigümnaasiumid valmis ja meie lastel on koht, kuhu pärast põhikooli minna,“ ütles ta.
Arvi Karotam tõdes, et on veel otsustamata, kuhu tulevad riigigümnaasiumid Tallinnas: „Olen alustanud läbirääkimisi, et riigigümnaasium tekiks meie lastele soodsasse asukohta.“
„Miks mitte teha jõupingutusi hoopis selleks, et arendada Kehra kooli? Et Anija valda tuleksid uued elanikud ja tooksid siia ka oma lapsed,“ küsis lapsevanem ja õpetaja Diana Pugatšova.
„See võiks olla variant A, kuid meil peavad olema ka variandid B ja C,“ sõnas vallavanem.
Lapsevanem Hannes Pikkel arvas, et mõelda tuleks mõnest aastast kaugemale ning oletas, et tulevikus paraneb kindlasti nende väikeste gümnasiumide olukord, mida praegu kinni ei panda: „Kõik ei lähe riigigümnaasiumidesse, lapsi jääb üle ja meie kooli positsioon tugevneb. Usun, et 15 aasta pärast läheb Anija vallal hästi ja kui praegu paneme gümnaasiumi kinni, siis tulevikus sügame kukalt.“
Ta tegi vallavolikogule ettepaneku võtta vastu julge otsus jätkata Kehras gümnaasiumihariduse andmist.
Ka Ivo Tupits soovitas gümnaasiumiosa säilitada. Ta kinnitas, Kehra tublimad põhikoolilõpetajad saavad väga edukalt sisse Tallinna koolidesse, oma koolis tuleks keskenduda neile, kes pealinna koolidesse ei pääse või kelle majanduslik olukord ei võimalda Tallinnas koolis käia – ka neile lastele tuleb tema meelest anda võimalus gümnaasiumihariduse omandamiseks. Kuigi Kehrasse riigigümnaasiumiga samaväärse kooli loomine on utoopia, on seal kvaliteetse gümnaasiumihariduse andmine siiski võimalik, arvas senine koolijuht.
„Kas gümnaasium jääb püsima, on volikogu kätes, vallavalitsus selleks spetsiaalselt negatiivset stsenaariumi ette ei valmista. Selle eest ma seisan, et Kehra gümnaasiumiosa ei sulgeta enne, kui meie lastel pole väljundit, kuhu minna edasi õppima,“ lubas vallavanem.