Veebruaris esitas konsultatsioonifirma AS Civitta Eesti Anija ja Raasiku vallavalitsusele omavalitsuste haldusteenuste analüüsi. Kahe valla möödunud kevadel alanud ühisprojektiga sooviti mudeleid, mis aitavad muuta omavalitsustele kuuluva kinnisvara haldamise kaasaegseks ja efektiivseks. Projekti jooksul intervjueerisid konsultandid allasutuste ja vallavalitsuste esindajaid ning viisid läbi seminare. Koostatud kokkuvõtetes pakutakse alternatiivid, kuidas võiks kummaski vallas haldusteenuseid paremini korraldada.
Projekti kogumaksumus oli 27 864 eurot. Sellest 23 684,40 eurot eraldas Riigi Tugiteenuste Keskus, kummagi valla omaosalus oli 2089,80 eurot.
Anija vallas Exceli tabeli asemel EVALD
Anija valla hallata on 14 hoonet, nende seas 4 kooli- ja 4 lasteaiamaja, 3 rahvamaja, vallamaja, sotsiaalkeskus, sotsiaal-elamu, lisaks veel mitu taristuobjekti. Praegu on nende haldamine, remondid, tehnohooldused jaotatud vallavalitsuse töötajate, asutuste ja teenuseosutajate, sealhulgas valla ettevõtte OÜ Velko AV vahel.
Analüüsis on praeguse korralduse tugevusena nimetatud vallavalitsuse ja allasutuse koostöövalmidust ning vastutuse jaotust, kus põhiteenused korraldab ja hanked viib läbi vallavalitsus, väiksemaid asju korraldavad asutused. Tugevusena toodi ka, et otsustamis-
ahel on piisavalt lühike, vald tagab remondimehe olemasolu ning heakorratöid teeb valla äriühing. Nõrkusena märgiti ühise infokanali puudumist, mistõttu on kohati puudu vajalikust infost, kuid kohati jõuab osapoolteni ka liiga palju ebavajalikku infot, selle tõttu on töö- ja asjaajamises dubleerimist. Veel selgus, et mõned olulised teenused-tegevused on lahendamata või lahendatud osaliselt – puudub turvateenuste leping, ühest remondimehest kõigi asutuste peale ei piisa, puudub kvaliteedikontroll nii heakorrateenuste kui teiste teenuste üle. Nimetati ka, et jooksvate majandusküsimuste lahendamise ajakulu on asutuse juhile liialt suur.
Konsultandid pakkusid Anija valla haldusteenuste korraldamiseks kaks alternatiivi. Esimene on, et vallavalitsusel säilivad kõik senised ülesanded, välja arvatud pisiremontide korraldamine, mis antakse üle Velko AVle. Ka objektide arendusplaanide tegemisega ning teenuste ja ehitustööde planeerimise-korraldamisega hakkab tegelema vallavalitsus. Selleks on vaja palgata teenuste koordinaator ja 1-2 remondimeest.
Teine alternatiiv on, et kõiki haldusteenusega seotud suuremaid ülesandeid hakkab täitma vallavalitsus, valla kinnisvaraobjektide igapäevast heakorda ja pisiremonte korraldama Velko AV. See eeldaks Velko AV koosseisu suurendamist, kuid selle võrra on võimalik vähendada asutuste töötajate koosseisu, eelkõige majandusjuhatajate arvelt. Teenuse osutamiseks on vajalik palgata 1-2 remondimeest ning kolm kinnisvarahaldurit, üks Aegviidu, teine Kehra ja Alavere asutustele-objektidele, kolmas Kehra gümnaasiumile.
Vallavalitsuse majandusspetsialist Tõnu Kirves kommenteeris, et kõike haldusmudeli analüüsis pakutut ei saa selliselt ellu viia, kuna Anija vald on liiga väike ja hajus. Seetõttu kumbagi alternatiivi täielikult üle ei võeta.
„Aga saime sellest analüüsist tõuke, kuidas oma haldusmudeliga edasi minna,“ sõnas ta.
Kui seni tehti allasutustes väiksemaid remonditöid nii, et asutustest helistati või saadeti vallavalitsusse kiri ja majandusspetsialist pidas Exceli tabelit, siis nüüd on valla kõik asutused-taristuobjektid kantud geoinfosüsteemi EVALD: „Oleme sinna loonud andmebaasi ning pisiremontide ja sanitaartehniliste töödest raporteerimine ja nende jagamine käib läbi EVALDi. Allasutuse juht sisestab lahendamist vajava probleemi, sealt jõuab see keskserverisse, mina jagan töö edasi kas valla remondimehele või Velkole.“
Samasse keskkonda on üles laetud ka valla kõigi hoonete-objektide passid ning lisatakse nende majandamiskavad ja järgnevate aastate finantsplaanid: „Edaspidi hakkame igal aastal enne eelarve koostamist tegema kõikide hoonete ülevaatusi, et teaksime, kui palju ja mille jaoks tuleb järgmisel aastal raha planeerida. Kogu kinnisvarahalduse mõte ongi iga hoone korrashoiu jälgimine ning selleks vajalike tegevuste planeerimine hoone eluea jooksul.“
Majandusspetsialist lisas, et haldusteenuste ümberkorraldustega soovitakse vabastada allasutuste juhid majavalitseja ülesannetest: „Seda, mis on hoone omaniku kohustus, peab tegema vallavalitsus. Uue mudeliga seoses kaalume kinnisvarahaldurite ametikohtade loomist. Nad vastutaksid kindla piirkonna, üks Kehra-Alavere, teine Aegviidu kinnisvaraobjektide haldamise ja korrasoleku eest.“
Kas Raasiku vallas kaovad majandusjuhatajate kohad?
Raasiku valla hallata on 15 avalikku objekti, nende seas 4 koolimaja ja 2 lasteaiahoonet, 2 spordihoonet, 2 rahvamaja, 2 tervisekeskust ja 3 raamatukogu. Lisaks on vallal 23 korterit, kaks kalmistut, jäätmejaam ja muud taristuobjektid. Haldusteenustega seotud tegevused on jaotatud vallavalitsuse töötajate, asutuste ja teenuseosutajate, sealhulgas valla ettevõtte OÜ Raven vahel.
Analüüsis toodi praeguse haldusteenuste korralduse ühe tugevusena välja hangete tsentraalne korraldamine, kuna see vähendab asutuste ajakulu ning tagab soodsama hinna. Tugevusena nimetati ka, et asutustes tööl olevad majahoidjad ja remondimehed tagavad operatiivsuse ja paindlikkuse. Nõrkusena märgiti, et puudub järjepidev järelevalve erinevate teenuste üle ning mõningad olulised teenused on lahendamata või lahendatud osaliselt – puuduvad turvateenuste leping ning haljastus- ja heakorrateenus asutustele. Vallaasutuste palgal olevatele remondimeestele, majahoidjatele ei suudeta pakkuda motiveerivat töötasu, samas ei ole ühes asutuses alati pakkuda ka täiskohaga tööd, ning hangete puhul kasutatakse liialt odavaima hinna kriteeriumit, ei arvestata kvaliteediga.
Vallavara paremaks haldamiseks pakkus konsultant kolm alternatiivi. Esimese puhul jätkub suuresti senine haldusteenuste korraldamise mudel, parandatakse osapooltevahelist infovahetust ja koostatakse valla kinnisvarast ülevaade koos tulevikukavaga. Teise variandi puhul jäävad vallavalitsusele kõik senised ülesanded ning lisandub kinnisvaraobjektide pikaajalise halduskava koondamine. Alternatiivi rakendamine eeldaks vallavalitsusse ühe täiendava töötaja palkamist. Kolmas variant on, et kõik haldusteenusega seotu on edaspidi vallavalitsuse ülesanne. Selleks on vallavalitsusse vaja lisatööjõudu, aga samavõrra on võimalik vähendada asutuste koosseisu.
Haldus- ja arendusosakonna juhataja Aare Ets märkis, et on pakutud kaks arvestatavat stsenaariumit, neist esimese puhul tuleks vallavalitsusse luua kinnisvaraspetsialisti ametikoht, teine ja tema hinnangul ambitsioonikam mudel tähendab, et kogu haldustegevus tsentraliseeritakse vallavalitsuse juurde.
Aare Ets toetab teist varianti: „Meil ei ole ka praegu kõigis allasutuses majandusjuhatajat ning nende hoonete haldusküsimustega tegelevad vallavalitsuse töötajad. Allasutustes on kokku 3,5 majandusjuhataja ametikohta. Olen seda meelt, et nende asemel võiks vallavalitsusse luua kaks piirkondlikku kinnisvarahalduri ja ühe heakorraspetsialisti koha. Vallavara korrashoiu eest vastutab vallavalitsus, mitte osaliselt valitsus, osaliselt majandusjuhataja või asutuse juht. Pealegi pole meie vald nii suur, et hoida ametis majandusjuhatajaid, kes vastutavad ainult ühe maja korrashoiu eest. Samas nende hoonete eest, kus majandusjuhatajat pole, vastutavad vallavalitsuse töötajad, lisaks korraldame kinnisvara korrashoiuga seotud teenuste ja tööde hankeid ja vastutame tuleohutuse eest.“
Sel nädalal hakkab Raasiku valla haldusteenuste analüüsis pakutud alternatiive arutama vallavolikogu eelarve-, keskkonna- ja planeerimiskomisjon.