TIINA RÜHKA meenutas ajalookonverentsil Aruküla ehitajaid

597
Raa­si­ku val­la 8. aja­loo­kon­ve­rent­sil esi­ne­sid AR­DO NIIN­RE, TII­NA RÜH­KA, AGO PA­JUR, MAI ER­BE ja VAI­NO NAPP.

Pü­ha­päe­val, 27. sep­temb­ril Aru­kü­la rah­va­ma­jas toi­mu­nud Raa­si­ku val­la 8. aja­loo­kon­ve­rent­sil te­gi esi­me­se et­te­kan­de Raa­si­ku val­la au­ko­da­nik ja ko­du­kan­di lu­gu­de jääd­vus­ta­ja Vai­no Napp. Ta ju­tus­tas le­gen­de Pi­ka­ve­re naa­ber­mõi­sa Ra­vi­la „hul­lust krah­vist“ ehk Pe­ter Au­gust von Man­teuf­fe­list. Tar­tu Üli­koo­li õp­pe­jõud Ago Pa­jur rää­kis, kui­das õn­nes­tus Ees­til 1918. aas­tal kuu­lu­ta­da väl­ja ise­seis­vus ning mis sel­le­le eel­nes. Val­la aja­loo­kon­ve­rent­si­de al­ga­ta­ja Ar­do Niin­re kõ­ne­les kol­mest ees­ti me­hest, kes 1940. aas­ta­tel saadeti eri­ti kar­mi­de olu­de­ga sun­ni­töö­laag­ri­tes­se Ma­ga­da­nis. Kõi­gi kol­me me­he mä­les­tu­sed on aval­da­tud raa­ma­tu­te­na. Eel­mi­sel aas­tal il­mu­nud „Ka­du­vad mä­les­tu­sed“ koos­tas Fer­di­nand Mäe päe­vi­ku­te põh­jal Ar­do Niin­re. Mai Er­be mee­nu­tas Aru­kü­la koo­li en­di­si õpe­ta­jaid, kes põ­hi­töö kõr­val paist­sid sil­ma ka ko­ha­li­kus kul­tuu­rie­lus.

Tii­na Rüh­ka mee­nu­tas Aru­kü­la ehi­tus­me­hi, kes 1960- 1990nda­tel aas­ta­tel ehi­ta­sid Aru­kül­la koo­li, las­teaia, kol­hoo­si kon­tor-klu­bi ning esi­me­sed kor­ter­ma­jad.

„Teen aus­ta­va kum­mar­du­se mees­te­le, ke­da on kii­de­tud na­pilt, kui­gi töö­ta­sid pa­le­hi­gis. Oleks hea, kui me teak­si­me nen­dest liht­sa­test te­gi­ja­test roh­kem, nad on se­da väärt,“ sõ­nas Tii­na Rüh­ka.

Ta ju­tus­tas, et 1960-1970nda­tel läks Aru­kü­las lah­ti vil­gas ehi­tus­te­ge­vus. Ha­ka­ti ehi­ta­ma põl­lu­ma­jan­dus­hoo­neid, far­me, töö­ko­da­sid, hil­jem ka ela­muid. Eest­ve­da­ja oli jõu­kas Aru­kü­la kol­hoos, ee­sot­sas esi­me­he Val­de­ko Kul­ve­re­ga. 1960nda­te tei­sel poo­lel ra­ja­ti Jär­si­le au­to­ma­jand, 1972. aas­tal suur­farm. Ku­na töö­ta­jai­le oli va­ja pa­re­maid ela­mis­tin­gi­mu­si, ha­ka­ti ehi­ta­ma kes­ka­su­lat. Aru­kü­la esi­me­ne kor­ter­ma­ja, Tal­lin­na maan­tee 28, val­mis 1974. 1975 val­misid kol­hoo­si kon­tor-klu­bi, Ka­le­sil ma­si­na­kes­kus ja vil­ja­kui­va­ti. Aru­kü­la koo­li­ma­ja val­mis 1. sep­temb­riks 1978. 1975-1977 ehi­ta­ti Pe­nin­gi­le kolm ühe­pe­ree­la­mut, Här­ma kül­la kolm ri­da­ma­ja, aas­ta­tel 1977-1979 ehi­ta­ti Aru­kül­la ela­mu­koo­pe­ra­tii­vi Män­ni era­mud. 1980. aas­ta ke­va­deks­ val­mis te­ha­se Sõp­rus vei­nit­sehh, 1981 Koo­pe­raa­to­ri uus toot­mis­hoo­ne, 24. veeb­rua­ril 1983 ava­ti las­teaed. 1980-1990 jät­kus kor­te­r-e­la­mu­te ehi­ta­mi­ne.

„Kõik need hoo­ned on al­les, siia­ni meie kä­su­tu­ses ja ka­su­tu­ses. Al­ga­tus ja fi­nant­sid tu­lid Aru­kü­la kol­hoo­silt, kuid il­ma hea or­ga­ni­see­ri­mi­se ja vi­sa­de töö­mees­te­ta po­leks see tu­le­mus ol­nud nii ke­na,“ mär­kis Tii­na Rüh­ka.

Har­ju KE­Ki kõr­gelt hin­na­tud bri­gaa­di, kes ehi­tas Aru­kü­las, aga ka mu­jal Har­ju­maal ja Tal­lin­nas, juh­tis Saa­re­maalt pä­rit Jaa­no Pitk (1933-2014), kel­le­le 1974. aas­tal omis­ta­ti Ees­ti NSV tee­ne­li­se ehi­ta­ja au­ni­me­tus. Pä­rast pen­sio­ni­le jää­mist elas ta Pe­nin­gil, hil­jem Keh­ras. Pik­ka ae­ga töö­ta­sid te­ma bri­gaa­dis Ivan (Jaan) Narg­la (1933-2017), ke­da kut­su­ti Kuld­kel­luks, Ain Raid­maa (1944-2010), au­to- ja kraa­na­juht En­del Tapp (1926-1997), Kal­jo Hein­mets (1954-2018), Tõ­nu Kat­tai (1946-2012) ja tei­sed.

„KEK oli tun­nus­ta­tud et­te­võ­te, kes mak­sis head pal­ka. Me­hi mo­ti­vee­ris ka see, et KE­Kis töö­ta­des oli või­ma­lik kol­hoo­si­töö­ta saa­da uu­de maj­ja kor­ter,“ rää­kis Tii­na Rüh­ka.

Ta li­sas, et ehi­tus­me­hi kri­ti­see­ri­ti kä­ra­kat võt­mi­se pä­rast, kuid vii­na võe­ti, kui töö sei­sis, sest ei ol­nud va­ja­lik­ke ma­ter­ja­le: „Töö pi­di su­ju­ma, täh­tajad su­ru­sid ta­gant, tel­li­ja nõu­dis. Kui lii­ga kii­res­ti teh­ti, tu­li keh­vas­ti väl­ja. Jaa­no Pitk võit­les oma bri­gaa­di mees­te eest, et kee­gi ei saaks nen­de pea­le nä­pu­ga näi­da­ta, et on vi­let­salt töötanud.“

Eelmine artikkelHar­ju lii­ni­bus­si­de esiuk­sed taas su­le­tak­se
Järgmine artikkelRaa­si­ku val­la aas­ta ha­ri­dus- ja kul­tuu­ri­te­gi­jad on CRIS­TI­NA KAS­KA, AI­RA JÕÕTS ja MAAR­JA-LY TEI­NO