
Pühapäeval, 27. septembril Aruküla rahvamajas toimunud Raasiku valla 8. ajalookonverentsil tegi esimese ettekande Raasiku valla aukodanik ja kodukandi lugude jäädvustaja Vaino Napp. Ta jutustas legende Pikavere naabermõisa Ravila „hullust krahvist“ ehk Peter August von Manteuffelist. Tartu Ülikooli õppejõud Ago Pajur rääkis, kuidas õnnestus Eestil 1918. aastal kuulutada välja iseseisvus ning mis sellele eelnes. Valla ajalookonverentside algataja Ardo Niinre kõneles kolmest eesti mehest, kes 1940. aastatel saadeti eriti karmide oludega sunnitöölaagritesse Magadanis. Kõigi kolme mehe mälestused on avaldatud raamatutena. Eelmisel aastal ilmunud „Kaduvad mälestused“ koostas Ferdinand Mäe päevikute põhjal Ardo Niinre. Mai Erbe meenutas Aruküla kooli endisi õpetajaid, kes põhitöö kõrval paistsid silma ka kohalikus kultuurielus.
Tiina Rühka meenutas Aruküla ehitusmehi, kes 1960- 1990ndatel aastatel ehitasid Arukülla kooli, lasteaia, kolhoosi kontor-klubi ning esimesed kortermajad.
„Teen austava kummarduse meestele, keda on kiidetud napilt, kuigi töötasid palehigis. Oleks hea, kui me teaksime nendest lihtsatest tegijatest rohkem, nad on seda väärt,“ sõnas Tiina Rühka.
Ta jutustas, et 1960-1970ndatel läks Arukülas lahti vilgas ehitustegevus. Hakati ehitama põllumajandushooneid, farme, töökodasid, hiljem ka elamuid. Eestvedaja oli jõukas Aruküla kolhoos, eesotsas esimehe Valdeko Kulverega. 1960ndate teisel poolel rajati Järsile automajand, 1972. aastal suurfarm. Kuna töötajaile oli vaja paremaid elamistingimusi, hakati ehitama keskasulat. Aruküla esimene kortermaja, Tallinna maantee 28, valmis 1974. 1975 valmisid kolhoosi kontor-klubi, Kalesil masinakeskus ja viljakuivati. Aruküla koolimaja valmis 1. septembriks 1978. 1975-1977 ehitati Peningile kolm ühepereelamut, Härma külla kolm ridamaja, aastatel 1977-1979 ehitati Arukülla elamukooperatiivi Männi eramud. 1980. aasta kevadeks valmis tehase Sõprus veinitsehh, 1981 Kooperaatori uus tootmishoone, 24. veebruaril 1983 avati lasteaed. 1980-1990 jätkus korter-elamute ehitamine.
„Kõik need hooned on alles, siiani meie käsutuses ja kasutuses. Algatus ja finantsid tulid Aruküla kolhoosilt, kuid ilma hea organiseerimise ja visade töömeesteta poleks see tulemus olnud nii kena,“ märkis Tiina Rühka.
Harju KEKi kõrgelt hinnatud brigaadi, kes ehitas Arukülas, aga ka mujal Harjumaal ja Tallinnas, juhtis Saaremaalt pärit Jaano Pitk (1933-2014), kellele 1974. aastal omistati Eesti NSV teenelise ehitaja aunimetus. Pärast pensionile jäämist elas ta Peningil, hiljem Kehras. Pikka aega töötasid tema brigaadis Ivan (Jaan) Nargla (1933-2017), keda kutsuti Kuldkelluks, Ain Raidmaa (1944-2010), auto- ja kraanajuht Endel Tapp (1926-1997), Kaljo Heinmets (1954-2018), Tõnu Kattai (1946-2012) ja teised.
„KEK oli tunnustatud ettevõte, kes maksis head palka. Mehi motiveeris ka see, et KEKis töötades oli võimalik kolhoositööta saada uude majja korter,“ rääkis Tiina Rühka.
Ta lisas, et ehitusmehi kritiseeriti kärakat võtmise pärast, kuid viina võeti, kui töö seisis, sest ei olnud vajalikke materjale: „Töö pidi sujuma, tähtajad surusid tagant, tellija nõudis. Kui liiga kiiresti tehti, tuli kehvasti välja. Jaano Pitk võitles oma brigaadi meeste eest, et keegi ei saaks nende peale näpuga näidata, et on viletsalt töötanud.“