Juu­ni­küü­di­ta­tu­te mä­les­ta­mi­ne Kuu­sa­lus, Keh­ras, Raa­si­kul ja Lok­sal

Ree­del, 14. juu­nil möö­dus 83 aas­tat 1941. aas­ta juu­ni­küü­di­ta­mi­sest. Sel päe­val toi­mu­sid mä­les­tu­sü­ri­tu­sed pal­ju­des koh­ta­des üle Ees­ti, ka Keh­ras raud­tee­jaa­ma juu­res, Kuu­sa­lus kal­mis­tul ja te­le­fo­ni­mä­les­tus­mär­gi juu­res, Raa­si­kul raud­tee­jaa­ma mä­les­tus­ki­vi juu­res, Lok­sa kal­mis­tul oku­pat­sioo­niohv­ri­te mä­les­tus­ki­vi juu­res.

Kuu­sa­lu te­le­fo­ni­mä­les­tus­mär­gi ava­mi­sest 20 aas­tat
Kuu­sa­lus ko­gu­ne­sid kait­se­liit­la­sed, nais­ko­du­kaits­jad, noo­red kot­kad, ko­du­tüt­red, val­la­ju­hid ja ko­ha­lik rah­vas es­malt kal­mis­tul oku­pat­sioo­ni ohv­ri­te mä­les­tus­ki­vi juu­res, kus sõ­na võt­sid val­la­va­nem Ter­je Kraan­velt ja Kait­se­lii­du kap­lan Pee­ter Pae­nurm.

Eda­si lii­gu­ti Kesk­väl­ja­kul asu­va te­le­fo­ni­mä­les­tus­mär­gi juur­de. Seal mee­nu­tas Kuu­sa­lu ela­nik, Mur­tud Ruk­ki­lil­le Ühin­gu asu­ta­ja ja eest­ve­da­ja En­no Ui­bo, kui­das mä­les­tus­märk 20 aas­tat ta­ga­si ava­ti. Pos­ta­men­di­le sea­tud roos­te­ta­nud te­le­fo­ni idee pak­kus mä­les­tus­mär­gi au­tor, skulp­tor Ek­ke Vä­li, et süm­bo­li­see­ri­da pea­le­kae­ba­mist. Te­le­fo­ni­mä­les­tus­märk on pai­gu­ta­tud Kuu­sa­lu en­di­se kü­la­nõu­ko­gu­ma­ja et­te. Mä­les­tus­mär­gil on tekst: „Mä­le­ta võõr­või­mu­de ohv­reid, kes kao­ta­sid elu, pe­re, ko­du­maa.“

Mä­les­tus­mär­gi val­mis­ta­mi­se ja pai­gal­da­mi­se eest­ve­da­ja En­no Ui­bo lau­sus, et va­lu mä­lu on pikk: „See tor­gib hin­ge ega la­se unus­ta­da oku­pat­sioo­ni­või­mu­de teh­tud üle­ko­hut.“

Ava­mi­sel osa­le­sid 20 aas­tat ta­ga­si Har­ju­maa too­kord­ne maa­va­nem Orm Valt­son, Mur­tud Ruk­ki­lil­le Ühin­gu pat­roon Ur­mas Rein­sa­lu, Kuu­sa­lu val­la­va­nem Her­ko Sunts. Jus­tiits­mi­nis­tee­rium toe­tas mä­les­tus­mär­gi ra­ja­mist 24 000 kroo­ni­ga, sa­ma pal­ju li­sas Kuu­sa­lu vald.

Orm Valt­son lau­sus too­kord, et juu­nis 1941 küü­di­ta­ti kol­me päe­va­ga Ees­tist 10 000 ini­mest, neist üle 2500 Har­ju­maalt, sest Har­ju maa­kon­nas ela­sid Ees­ti Va­ba­rii­gi pal­jud rii­gia­met­ni­kud, rii­gi­ko­gu liik­med, kõr­ged sõ­ja­väe­la­sed. Esi­me­se­na ta­bas võõr­või­mu kä­si just rii­gi- ja va­lit­sus­te­ge­la­si.

Te­le­fo­ni­mä­les­tus­märk oli val­gus­ta­tud ja he­li­ses vaik­selt igal täis­tun­nil 2,5 se­kun­dit – En­no Ui­bo sõ­nul tu­le­tas meel­de, et ini­me­sed, ol­ge valv­sad. Vii­mas­tel aas­ta­tel roos­tes te­le­fon enam ei he­li­se ja po­le ka val­gus­tust, sest lä­he­du­ses teh­tud ehi­tus­töö­de käi­gus sai elekt­ri­kaa­bel kan­na­ta­da.

„Aeg ja roos­te on tei­nud oma töö,“ tõ­des En­no Ui­bo.

Eda­si min­di möö­du­nud ree­del Kuu­sa­lu rah­va­maj­ja, kus Su­lev Vald­maa rää­kis aja­loo­sünd­mus­te mä­le­ta­mi­sest ja ka­jas­ta­mi­sest tä­na­päe­val ning näi­tas küü­di­ta­mi­sest teh­tud vi­deo­lõi­ku ETV saa­test „Tu­ju­rik­ku­ja“.

Keh­ras tut­vus­ta­ti küü­di­ta­tu mä­les­tus­te­raa­ma­tut
Keh­ras Jaa­ma tä­na­val küü­di­ta­tu­te mä­les­tus­ki­vi juu­res lau­lis lau­luk­lu­bi He­lin, kõ­ne­le­sid Ani­ja val­la­va­nem Rii­vo Noor ja Har­ju-Jaa­ni ki­ri­kuõ­pe­ta­ja Jaan Nu­ga. Val­la­va­nem ase­tas ki­vi juur­de pär­ja. Ta rõ­hu­tas, et küü­di­ta­mi­si ei to­hi unus­ta­da, pea­me ka noor­te­le sel­lest rää­ki­ma, et see ku­na­gi ei kor­duks.

Mälestusüritus jätkus Kehra muuseumis. Pakuti kohvi ja präänikuid, muuseumi juht Anne Oruaas tutvustas Lehte Balder-Nigoli 2000. aastal ilmunud raamatut „Kuningatütar uinuval maal“.

Leh­te Bal­der-Ni­gol küü­di­ta­ti 1941. koos va­ne­ma­te­ga Nar­vast. Ta oli siis 24aas­ta­ne. Te­ma isa Ric­hard Ni­gol oli Nar­va kon­ser­vi­töös­tur, ke­da kut­su­ti sil­mu­ku­nin­gaks. Isa, kes oli küü­di­ta­mi­se ajal kõr­ges pa­la­vi­kus, eral­da­ti nai­sest-tüt­rest ja su­ri sa­mal aas­tal van­gi­laag­ris. Leh­te Bal­der-Ni­gol oli Si­be­ris­se jõu­des sa­mu­ti vä­ga hai­ge, ter­ve­nes tä­nu lät­lan­nast ars­tilt saa­dud roh­tu­de­le ning haig­las­se pää­se­mi­se­le. Si­be­ris abiel­lus ta Kad­ri­nast küü­di­ta­tud noor­me­he­ga. Ko­ju pää­se­des püüd­sid jal­gu al­la saa­da Rak­ve­res, kuid ae­ti sealt mi­ne­ma. Ku­na abi­kaa­sa sai Keh­ra te­ha­ses elekt­ri­ku­na tööd, ko­li­ti Keh­ras­se. Leh­te Bal­der-Ni­gol töö­tas Keh­ra sov­hoo­sis arve­­amet­ni­ku­na. Hil­jem läks me­hest lah­ku ja ko­li­ti Keh­rast ära. Mä­les­tus­te­raa­ma­tu kir­ju­tas Leh­te Bal­der-Ni­gol 1998. aas­tal. Sel­les on põ­hi­li­selt mee­nu­tu­sed elust Si­be­ris.

„Raa­ma­tus on ka üks aja­le­he­ar­tik­kel. Kui neid ööl vas­tu 14. juu­nit 1941 küü­di­ta­ti, ka­man­da­ti vas­tas­ma­jast üks naab­ri­mees ma­nu­li­seks. See mees aval­das sak­sa-ajal Nar­va aja­le­hes ar­tik­li sel­lest, kui­das sil­mu­ku­nin­gas ja te­ma pe­re­kond küü­di­ta­ti. Vä­ga vär­vi­kalt on kir­jel­da­tud, kui­das püs­si­me­hed nen­de ko­dus laa­men­da­sid,“ rää­kis An­ne Oruaas.

Raa­si­kul lau­lis nais­koor
Raa­si­kul mä­les­ta­ti küü­di­ta­tuid raud­tee­jaa­ma juu­res juu­ni­küü­di­ta­mi­se ohv­ri­te mä­les­tus­ki­vi juu­res. Sõ­na võt­sid Raa­si­ku val­la­va­nem Too­mas Tee­vä­li ja Har­ju-Jaa­ni õpe­ta­ja Jaan Nu­ga. Val­la­va­nem ase­tas mä­les­tus­ki­vi juur­de pär­ja.

Raa­si­ku rah­va­ma­ja ju­ha­ta­ja An­ge­la Al­lik lu­ges kat­ken­di kolm aas­tat ta­ga­si il­mu­nud raa­ma­tust „Gra­nii­ti raiu­tud mä­les­tu­sed“, mil­les on üle­vaa­de 1940. aas­ta­te ka­hest suur­küü­di­ta­mi­sest ning küü­di­ta­tu­te mä­les­tu­sed, mi­da on ja­ga­tud mä­les­tus­päe­val Raa­si­ku raud­tee­jaa­ma juu­res. Lei­na­päe­va mee­nu­ta­mi­sel lau­lis Tal­lin­ki nais­koor Hir­vo Sur­va ju­ha­tu­sel.