Reedel, 14. juunil möödus 83 aastat 1941. aasta juuniküüditamisest. Sel päeval toimusid mälestusüritused paljudes kohtades üle Eesti, ka Kehras raudteejaama juures, Kuusalus kalmistul ja telefonimälestusmärgi juures, Raasikul raudteejaama mälestuskivi juures, Loksa kalmistul okupatsiooniohvrite mälestuskivi juures.
Kuusalu telefonimälestusmärgi avamisest 20 aastat
Kuusalus kogunesid kaitseliitlased, naiskodukaitsjad, noored kotkad, kodutütred, vallajuhid ja kohalik rahvas esmalt kalmistul okupatsiooni ohvrite mälestuskivi juures, kus sõna võtsid vallavanem Terje Kraanvelt ja Kaitseliidu kaplan Peeter Paenurm.
Edasi liiguti Keskväljakul asuva telefonimälestusmärgi juurde. Seal meenutas Kuusalu elanik, Murtud Rukkilille Ühingu asutaja ja eestvedaja Enno Uibo, kuidas mälestusmärk 20 aastat tagasi avati. Postamendile seatud roostetanud telefoni idee pakkus mälestusmärgi autor, skulptor Ekke Väli, et sümboliseerida pealekaebamist. Telefonimälestusmärk on paigutatud Kuusalu endise külanõukogumaja ette. Mälestusmärgil on tekst: „Mäleta võõrvõimude ohvreid, kes kaotasid elu, pere, kodumaa.“
Mälestusmärgi valmistamise ja paigaldamise eestvedaja Enno Uibo lausus, et valu mälu on pikk: „See torgib hinge ega lase unustada okupatsioonivõimude tehtud ülekohut.“
Avamisel osalesid 20 aastat tagasi Harjumaa tookordne maavanem Orm Valtson, Murtud Rukkilille Ühingu patroon Urmas Reinsalu, Kuusalu vallavanem Herko Sunts. Justiitsministeerium toetas mälestusmärgi rajamist 24 000 krooniga, sama palju lisas Kuusalu vald.
Orm Valtson lausus tookord, et juunis 1941 küüditati kolme päevaga Eestist 10 000 inimest, neist üle 2500 Harjumaalt, sest Harju maakonnas elasid Eesti Vabariigi paljud riigiametnikud, riigikogu liikmed, kõrged sõjaväelased. Esimesena tabas võõrvõimu käsi just riigi- ja valitsustegelasi.
Telefonimälestusmärk oli valgustatud ja helises vaikselt igal täistunnil 2,5 sekundit – Enno Uibo sõnul tuletas meelde, et inimesed, olge valvsad. Viimastel aastatel roostes telefon enam ei helise ja pole ka valgustust, sest läheduses tehtud ehitustööde käigus sai elektrikaabel kannatada.
„Aeg ja rooste on teinud oma töö,“ tõdes Enno Uibo.
Edasi mindi möödunud reedel Kuusalu rahvamajja, kus Sulev Valdmaa rääkis ajaloosündmuste mäletamisest ja kajastamisest tänapäeval ning näitas küüditamisest tehtud videolõiku ETV saatest „Tujurikkuja“.
Kehras tutvustati küüditatu mälestusteraamatut
Kehras Jaama tänaval küüditatute mälestuskivi juures laulis lauluklubi Helin, kõnelesid Anija vallavanem Riivo Noor ja Harju-Jaani kirikuõpetaja Jaan Nuga. Vallavanem asetas kivi juurde pärja. Ta rõhutas, et küüditamisi ei tohi unustada, peame ka noortele sellest rääkima, et see kunagi ei korduks.
Mälestusüritus jätkus Kehra muuseumis. Pakuti kohvi ja präänikuid, muuseumi juht Anne Oruaas tutvustas Lehte Balder-Nigoli 2000. aastal ilmunud raamatut „Kuningatütar uinuval maal“.
Lehte Balder-Nigol küüditati 1941. koos vanematega Narvast. Ta oli siis 24aastane. Tema isa Richard Nigol oli Narva konservitööstur, keda kutsuti silmukuningaks. Isa, kes oli küüditamise ajal kõrges palavikus, eraldati naisest-tütrest ja suri samal aastal vangilaagris. Lehte Balder-Nigol oli Siberisse jõudes samuti väga haige, tervenes tänu lätlannast arstilt saadud rohtudele ning haiglasse pääsemisele. Siberis abiellus ta Kadrinast küüditatud noormehega. Koju pääsedes püüdsid jalgu alla saada Rakveres, kuid aeti sealt minema. Kuna abikaasa sai Kehra tehases elektrikuna tööd, koliti Kehrasse. Lehte Balder-Nigol töötas Kehra sovhoosis arveametnikuna. Hiljem läks mehest lahku ja koliti Kehrast ära. Mälestusteraamatu kirjutas Lehte Balder-Nigol 1998. aastal. Selles on põhiliselt meenutused elust Siberis.
„Raamatus on ka üks ajaleheartikkel. Kui neid ööl vastu 14. juunit 1941 küüditati, kamandati vastasmajast üks naabrimees manuliseks. See mees avaldas saksa-ajal Narva ajalehes artikli sellest, kuidas silmukuningas ja tema perekond küüditati. Väga värvikalt on kirjeldatud, kuidas püssimehed nende kodus laamendasid,“ rääkis Anne Oruaas.
Raasikul laulis naiskoor
Raasikul mälestati küüditatuid raudteejaama juures juuniküüditamise ohvrite mälestuskivi juures. Sõna võtsid Raasiku vallavanem Toomas Teeväli ja Harju-Jaani õpetaja Jaan Nuga. Vallavanem asetas mälestuskivi juurde pärja.
Raasiku rahvamaja juhataja Angela Allik luges katkendi kolm aastat tagasi ilmunud raamatust „Graniiti raiutud mälestused“, milles on ülevaade 1940. aastate kahest suurküüditamisest ning küüditatute mälestused, mida on jagatud mälestuspäeval Raasiku raudteejaama juures. Leinapäeva meenutamisel laulis Tallinki naiskoor Hirvo Surva juhatusel.