Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas oli „Põr­gu kat­la­küt­ja“ ko­ha­lik esi­li­nas­tus

70
Fil­mi esit­lu­sel Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas: pro­dut­sent ERIK NOR­KO­ROOS, au­tor ja operaator KUL­LAR VIIM­NE, skulp­tor AI­VAR SIM­SON ning he­li­mees MART KES­SEL. Fo­to Kai­sa Lin­no

Do­ku­men­taal­film kan­ge­la­ne on skulp­tor AI­VAR SIM­SON Tam­mis­pea kü­last Kuu­sa­lu val­last.

„Pä­rast Tal­lin­na esi­li­nas­tust ei ole „Põr­gu kat­la­küt­ja“ näi­ta­mi­sel nii kihv­ti saa­li­täit pub­li­kut ol­nud,“ kii­tis fil­mi au­tor ja ope­raa­tor Kul­lar Viim­ne nel­ja­päe­va, 2. no­vemb­ri õh­tul Kol­ga­kü­la rah­va­ma­jas, kui skulp­tor Ai­var Sim­so­nist teh­tud ligi tunniajane do­ku­men­taal­film oli ära vaa­da­tud.

Rah­vast oli saa­lis pal­ju, üle 150. Et kõik is­tu­ma ma­huk­sid, pai­gu­ta­ti too­le juur­de. Kul­lar Viim­ne tõ­des, et fil­miõh­tu on eri­li­ne ka sel­le poo­lest, et pool või roh­kem­gi pub­li­kust on fil­mi pea­kan­ge­la­se­ga min­gil moel kok­ku puu­tu­nud – sõb­rad ja head tut­ta­vad naa­ber­kü­la­dest, sa­mu­ti Pä­ris­pea ja Ju­min­da pool­saa­relt ning Kuu­sa­lu ja Kol­ga kan­dist. Saa­lis oli ka fil­mis näi­da­tud te­ge­la­si – naab­ri­mees, skulp­tor ja pal­ju­de töö­de kaa­sau­tor Paul Mänd, tei­ne naab­ri­mees Vil­lu Uett ning Sim­so­ni elu­kaas­la­ne, psüh­hi­aater Tiiu Val­ge­mäe.

Fil­mi too­tis Rühm Pluss Null. Kol­ga­kü­las osa­le­sid fil­miõh­tul võt­te­tii­mist veel au­tor, pro­dut­sent ja tei­ne ope­raa­tor Erik Nork­roos ning he­lio­pe­raa­tor Mart Kes­sel. Võt­ted kest­sid ne­li aas­tat, kok­ku saadi fil­mi­ma­ter­ja­li li­gi 30 tun­di.

Fil­mi idee sün­dis 2018. aas­tal, kui trü­kist il­mus Alek­san­der Pul­ve­ri raa­mat „Põr­gu kat­la­küt­ja“, mis on kir­ju­ta­tud Ai­var Sim­so­nist ehk Sim­son von Sea­kül­list ehk Sea­kü­la Sim­so­nist.

Koh­tu­mi­ne Sim­so­ni­ga osu­tus Rühm Null Pluss fil­mi­mees­tel nii vä­ge­vaks, et ta oli fil­mi te­ge­mi­se­ga nõus, pä­ris mit­me­le on skulp­tor ära öel­nud. Fil­mi ni­mi jäe­ti sa­maks, mis raa­ma­tul.
Ai­var Sim­son ju­tus­tas, et raa­ma­tu ni­mi tu­li Ur­mas Va­di teh­tud raa­dio­saa­test, kus ta üt­les usut­le­ja­le, et kül­lap saab ­kunagi põr­gus eri­alast tööd.

Skulp­tor li­sas, et esi­me­ne dok­film teh­ti temast, kui sai nel­ja­küm­ne­seks, tei­ne viie­küm­ne­se­na ning see­kord­ne on kol­mas, val­mi­nud kuue­küm­nen­da sün­ni­päe­va pai­ku. „Meil tek­kis hea klapp, aas­ta va­rem tah­tis üks itaal­la­ne fil­mi te­ha, aga hak­kas tin­gi­mu­si esi­ta­ma,“ lau­sus ta.
Sim­son mär­kis, et vaa­tas see­kord fil­mi kol­man­dat kor­da, nüüd sai muu­si­ka­le tä­he­le­pa­nu pöö­ra­ta, oli to­re koh­tu­mi­ne. He­li­loo­ja Ja­nek Murd on ol­nud ta õpi­la­ne.

Kü­si­mu­se­le, kas Sim­son soo­vis ka mi­da­gi fil­mist väl­ja jät­ta, vas­ta­sid fil­mi­me­hed, et nad ei näi­da­nud tal­le mi­da­gi en­ne kui al­les esi­li­nas­tu­sel.

Kas fil­mi jaoks tu­li rää­gi­tut tsen­see­ri­da, sest Sim­son ja te­ma sõb­rad har­ras­ta­vad mah­la­kat kõ­nep­ruu­ki? Vas­tus oli, et Sim­so­ni 60. sün­ni­päe­va pu­hul te­ma ko­duõue peal su­vel kor­ral­da­tud näi­dis­la­hin­gu ajal olid mees­tel küll mik­ro­fo­nid kül­jes, aga se­da he­li­sal­ves­tust ei saa­nud sõ­na­ka­su­tu­se tõt­tu fil­mi pan­na. Muus osas on fil­mis ju­tud se­da­si, na­gu fil­mi­mi­sel kõ­la­sid.
Käs­mu muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Aar­ne Vaik lau­sus Kol­ga­kü­las fil­mi „Põr­gu kat­la­küt­ja“ koh­ta: „Jul­ged on me­hed, kes nii hu­vi­ta­vast me­hest fil­mi tee­vad ja se­da­võrd kee­ru­li­se as­ja­ga hak­ka­ma saa­nud, see on meist­ri­töö.“ Rah­vas ter­vi­tas te­ma kom­men­taa­ri tu­ge­va ap­lau­si­ga.

Ai­var Sim­son kir­jel­das, kui­das käis seo­ses „Põr­gu kat­la­küt­ja“ fil­mi­ga ETV „Ring­vaa­te“ saa­tes: „Mul oli sel­jas Ees­ti lee­gio­ni T-särk, sak­sa kuu­li­pil­du­ja­ga. Saa­te­juht Mar­ko Rei­kop kü­sis en­ne võ­tet, et mis nat­si­värk mul on. Mi­na, et see on Ees­ti lee­gio­ni mees, võit­les oma ko­du­maa eest. Tei­seks pa­lus, et är­gu ma r-tä­he­ga sõ­nu saa­tes ka­su­ta­gu. Kee­ra­sin sär­gi teist­pi­di, olin saa­tes ta­gur­pi­di sär­gi­ga, Ees­ti me­he pilt sel­jal.“

Saa­list kü­si­ti ka Sim­so­ni edas­pi­dis­te töö­de koh­ta. Ta üt­les, et Ju­han Peeg­li skulp­tuu­ri pro­jekt on ju­ba kuus aas­tat va­na, see tu­leb lõ­pe­ta­da, ku­ju lä­heb Saa­re­maa­le. Te­ha on plaa­nis ka Eduard Born­hö­he ku­ju Jõh­vi.

Hil­ju­ti toi­mus kind­ral Jo­han­nes Ker­di ku­ju ava­mi­ne, sealt sai oma müt­si­ko­gus­se kait­se­väe ju­ha­ta­ja ro­he­li­se ba­re­ti.

Fil­mis näi­da­tak­se Ai­var Sim­so­ni skulp­tuu­re tun­tud eest­las­test – Kons­tan­tin Pät­si ku­ju Toi­las, Ar­vo Pär­di ku­ju Rak­ve­res, Paul Ke­re­se ku­ju Nar­vas ja pal­ju­sid tei­si. Ka Jo­han­nes Ker­di ku­ju val­mi­mist ja pronk­si­va­lu. Fil­mi­tud on skulp­to­ri koh­tu­mi­si ja ju­tua­ja­mi­si, neist mõned Kuu­sa­lu val­la le­gen­daar­se va­na­va­ra­ko­gu­ja Pee­ter Ki­vi­mäe­ga, koos te­ma­ga sõjaajaloo klubi Front Li­ne näi­dis­la­hin­gu­tes osa­le­mi­sest, ka 2019. aas­tal Ani­ja val­las La­hin­gu­väl­jal käi­mi­sest ning kaad­reid Pee­ter Ki­vi­mäe ma­tu­selt.

Fil­mi trei­le­rit saab vaa­da­ta You­Tu­be´is, film on Ees­ti ki­no­le­vis ala­tes 8. sep­temb­rist. Esi­li­nas­tu­sed-vest­lu­sõh­tud on toi­mu­nud Tal­lin­nas Ku­mus, Pär­nus, Jõh­vis.

„Põr­gu kat­la­küt­ja“ amet­li­kus tut­vus­tu­ses on öel­dud: „Port­ree­film Ees­ti ühest pa­ri­ma vor­mi­tun­ne­tu­se­ga skulp­to­rist Sea­kü­la Sim­so­nist. Af­ga­nis­ta­ni sõ­ja lä­bi tei­nud me­hel on või­ma­tu ko­ge­tut unus­ta­da. Ik­ka ja jäl­le saab mi­ne­vik ta kät­te. Ai­nu­ke või­ma­lus oma dee­mo­ni­te­le vas­tu seis­ta on nen­de üle nal­ja vi­sa­ta. Do­ku­men­taa­lis on häs­ti ta­ba­tud kunst­ni­ku ole­must, loo­mep­rot­ses­si ja mee­to­deid ning sel­le kok­ku su­la­mist üht­seks ter­vi­kuks. Film avab loo­ja hin­ge, sees­mi­se au­su­se ja sii­ru­se ning näi­tab te­ma skulp­tuu­re ja ob­jek­te lä­bi põ­ne­va ra­kur­si. Film an­nab hea üle­vaa­te kunst­ni­ku töö­dest, nen­de ras­kest ja kee­ru­kast val­mi­misp­rot­ses­sist.“

Ai­var Sim­son lau­sub fil­mis: „Kui ta­bad het­ke ja suu­dad jääd­vus­ta­tud emot­sioo­ni eda­si an­da, siis oled tub­li kä­si­töö­li­ne.“

Ta ko­lis Tam­mis­pea kül­la oma va­na­va­nai­sa Suu­re­ki­vi tal­lu ela­ma 1988. aas­tal. Aas­ta­te jooksul on ehi­ta­nud sin­na mi­tu hoo­net ning val­mi­mas on oma töö­de muu­seum. Kuid muu­seu­mil peab ole­ma in­va­tua­lett ja tei­ne väl­ja­pääs, see­tõt­tu on ehi­tu­se amet­lik ni­mi töö­riis­ta­kuur, nen­tis Sim­son Kol­ga­kü­las.

Eelmine artikkelAeg­vii­du las­teaia re­no­vee­ri­ja on tea­da
Järgmine artikkelHa­ri­dus- ja tea­dus­mi­nis­ter käis Lok­sa koo­lis