
Dokumentaalfilm kangelane on skulptor AIVAR SIMSON Tammispea külast Kuusalu vallast.
„Pärast Tallinna esilinastust ei ole „Põrgu katlakütja“ näitamisel nii kihvti saalitäit publikut olnud,“ kiitis filmi autor ja operaator Kullar Viimne neljapäeva, 2. novembri õhtul Kolgaküla rahvamajas, kui skulptor Aivar Simsonist tehtud ligi tunniajane dokumentaalfilm oli ära vaadatud.
Rahvast oli saalis palju, üle 150. Et kõik istuma mahuksid, paigutati toole juurde. Kullar Viimne tõdes, et filmiõhtu on eriline ka selle poolest, et pool või rohkemgi publikust on filmi peakangelasega mingil moel kokku puutunud – sõbrad ja head tuttavad naaberküladest, samuti Pärispea ja Juminda poolsaarelt ning Kuusalu ja Kolga kandist. Saalis oli ka filmis näidatud tegelasi – naabrimees, skulptor ja paljude tööde kaasautor Paul Mänd, teine naabrimees Villu Uett ning Simsoni elukaaslane, psühhiaater Tiiu Valgemäe.
Filmi tootis Rühm Pluss Null. Kolgakülas osalesid filmiõhtul võttetiimist veel autor, produtsent ja teine operaator Erik Norkroos ning helioperaator Mart Kessel. Võtted kestsid neli aastat, kokku saadi filmimaterjali ligi 30 tundi.
Filmi idee sündis 2018. aastal, kui trükist ilmus Aleksander Pulveri raamat „Põrgu katlakütja“, mis on kirjutatud Aivar Simsonist ehk Simson von Seaküllist ehk Seaküla Simsonist.
Kohtumine Simsoniga osutus Rühm Null Pluss filmimeestel nii vägevaks, et ta oli filmi tegemisega nõus, päris mitmele on skulptor ära öelnud. Filmi nimi jäeti samaks, mis raamatul.
Aivar Simson jutustas, et raamatu nimi tuli Urmas Vadi tehtud raadiosaatest, kus ta ütles usutlejale, et küllap saab kunagi põrgus erialast tööd.
Skulptor lisas, et esimene dokfilm tehti temast, kui sai neljakümneseks, teine viiekümnesena ning seekordne on kolmas, valminud kuuekümnenda sünnipäeva paiku. „Meil tekkis hea klapp, aasta varem tahtis üks itaallane filmi teha, aga hakkas tingimusi esitama,“ lausus ta.
Simson märkis, et vaatas seekord filmi kolmandat korda, nüüd sai muusikale tähelepanu pöörata, oli tore kohtumine. Helilooja Janek Murd on olnud ta õpilane.
Küsimusele, kas Simson soovis ka midagi filmist välja jätta, vastasid filmimehed, et nad ei näidanud talle midagi enne kui alles esilinastusel.
Kas filmi jaoks tuli räägitut tsenseerida, sest Simson ja tema sõbrad harrastavad mahlakat kõnepruuki? Vastus oli, et Simsoni 60. sünnipäeva puhul tema koduõue peal suvel korraldatud näidislahingu ajal olid meestel küll mikrofonid küljes, aga seda helisalvestust ei saanud sõnakasutuse tõttu filmi panna. Muus osas on filmis jutud sedasi, nagu filmimisel kõlasid.
Käsmu muuseumi juhataja Aarne Vaik lausus Kolgakülas filmi „Põrgu katlakütja“ kohta: „Julged on mehed, kes nii huvitavast mehest filmi teevad ja sedavõrd keerulise asjaga hakkama saanud, see on meistritöö.“ Rahvas tervitas tema kommentaari tugeva aplausiga.
Aivar Simson kirjeldas, kuidas käis seoses „Põrgu katlakütja“ filmiga ETV „Ringvaate“ saates: „Mul oli seljas Eesti leegioni T-särk, saksa kuulipildujaga. Saatejuht Marko Reikop küsis enne võtet, et mis natsivärk mul on. Mina, et see on Eesti leegioni mees, võitles oma kodumaa eest. Teiseks palus, et ärgu ma r-tähega sõnu saates kasutagu. Keerasin särgi teistpidi, olin saates tagurpidi särgiga, Eesti mehe pilt seljal.“
Saalist küsiti ka Simsoni edaspidiste tööde kohta. Ta ütles, et Juhan Peegli skulptuuri projekt on juba kuus aastat vana, see tuleb lõpetada, kuju läheb Saaremaale. Teha on plaanis ka Eduard Bornhöhe kuju Jõhvi.
Hiljuti toimus kindral Johannes Kerdi kuju avamine, sealt sai oma mütsikogusse kaitseväe juhataja rohelise bareti.
Filmis näidatakse Aivar Simsoni skulptuure tuntud eestlastest – Konstantin Pätsi kuju Toilas, Arvo Pärdi kuju Rakveres, Paul Kerese kuju Narvas ja paljusid teisi. Ka Johannes Kerdi kuju valmimist ja pronksivalu. Filmitud on skulptori kohtumisi ja jutuajamisi, neist mõned Kuusalu valla legendaarse vanavarakoguja Peeter Kivimäega, koos temaga sõjaajaloo klubi Front Line näidislahingutes osalemisest, ka 2019. aastal Anija vallas Lahinguväljal käimisest ning kaadreid Peeter Kivimäe matuselt.
Filmi treilerit saab vaadata YouTube´is, film on Eesti kinolevis alates 8. septembrist. Esilinastused-vestlusõhtud on toimunud Tallinnas Kumus, Pärnus, Jõhvis.
„Põrgu katlakütja“ ametlikus tutvustuses on öeldud: „Portreefilm Eesti ühest parima vormitunnetusega skulptorist Seaküla Simsonist. Afganistani sõja läbi teinud mehel on võimatu kogetut unustada. Ikka ja jälle saab minevik ta kätte. Ainuke võimalus oma deemonitele vastu seista on nende üle nalja visata. Dokumentaalis on hästi tabatud kunstniku olemust, loomeprotsessi ja meetodeid ning selle kokku sulamist ühtseks tervikuks. Film avab looja hinge, seesmise aususe ja siiruse ning näitab tema skulptuure ja objekte läbi põneva rakursi. Film annab hea ülevaate kunstniku töödest, nende raskest ja keerukast valmimisprotsessist.“
Aivar Simson lausub filmis: „Kui tabad hetke ja suudad jäädvustatud emotsiooni edasi anda, siis oled tubli käsitööline.“
Ta kolis Tammispea külla oma vanavanaisa Suurekivi tallu elama 1988. aastal. Aastate jooksul on ehitanud sinna mitu hoonet ning valmimas on oma tööde muuseum. Kuid muuseumil peab olema invatualett ja teine väljapääs, seetõttu on ehituse ametlik nimi tööriistakuur, nentis Simson Kolgakülas.