Kuusalu valla külavanemate algatusel kutsutakse looduskaitsjad koosolekutele eeskirja eelnõu tutvustama.
Möödunud neljapäeva õhtul kogunesid valla külavanemad volikogu külaelukomisjoni esimehe, Kalme külavanema Henn Pärna algatusel Kuusalu rahvamajja, kus räägiti ka sellest, et käimas on Lahemaa rahvuspargi kaitse-eeskirja eelnõu avalikustamine.
Kuna eeskirja eelnõuga kaasnevas kirjas on palutud ettepanekuid võimaluse korral esitada 15. veebruariks, see tähendab tulevaks esmaspäevaks, siis leiti, et igaks juhuks peaks tegutsema kiiresti. Esimene tutvustav koosolek toimub Kolgakülas sel laupäeval, 13. veebruaril. Algus on kell 11.
Henn Pärn kinnitas, et edaspidi on plaanis piirkonniti veel koosolekuid, ka Leesil ja Viinistul: „Tahtsime need koosolekud teha samuti juba sel laupäeval, aga selgitati, et ametnikud ei pea puhkepäeval nii pikalt töötama. Kindlasti soovime, et kohal oleksid eelnõu autorid. Tähtaeg 15. veebruar on paika pandud kiirustatult, sest nagu selgus ka külavanemate koosolekul, on kaitse-eeskirja eelnõu kätte saanud vähesed.”
Eelmisel pühapäeval oli Henn Pärna eestvedamisel Kalme külas kaitse-eeskirja teemal külakoosolek. Koostati küsimused, mis saadetakse edasi teistele külavanematele.
Henn Pärn: „Meie jaoks on oluline see, kas igas külas, kus on piirangutega eri nõuded, jõutakse nii kaugele, et kõigi maaomanikega sõlmitakse eraldi leping, milles on kirjas tema maal kehtivad piirangud ja kompensatsioonid.”
Eelmisel nädalal külastasid Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsit Vihula vallavanem Rene Treial ja abivallavanem Urmas Osila. Lepiti kokku koostöös. Kõigepealt tegelevad kummagi valla keskkonnaametnikud kaitse-eeskirjaga omaette ning 1. märtsil saadakse kokku ja ühtlustatakse seisukohad.
Kaitse-eeskirja eelnõu hakkavad arutama ka vallavolikogude keskkonnakomisjonid.
Lahemaa rahvuspark asub Vihula ja Kuusalu valla territooriumil, uue kaitse-eeskirjaga on kavas sihtkaitsevööndeid juurde luua – senise 22 asemel 40. Nende alade eest maamaksu ei nõuta, seega jäävad omavalitsused täiendavalt ilma osast maamaksust. Ka ei kompenseerita valdadele rahvuspargi maaomanikele riigilt tehtavat soodustust, millega on vähendatud maamaksu poole võrra. Soodustuse tõttu jääb valdadel aastas saamata sadu tuhandeid kroone.
