
Muuseumi juhataja sõnul otsitakse näitusele veel vanu pudipõllesid ja kummist kaluripõlle.
Kolga muuseum avas suvehooajaks muuseumiööl, 18. mail vahetatavate väljapanekute saalis näituse „Põllepõli: põllega või põlleta?“, mis tutvustab põllede ajalugu ja nende kasutamist. Näitus algab juba trepikojast, kuhu on pandud põlled nöörile rippuma.
Muuseumi juhataja Ulvi Meier rääkis, et põllenäituse idee tekkis enne Covidi aega ning siis kuulutati, et palutakse annetada erinevaid põllesid.

„Saime palju põllesid, näitusesaali panime erilisemad, millel on oma lugu. Näitusel on Tammispeal elava skulptori Seaküla Simsoni lihvimispõll. Kolga mõisas kultuuriüritusi korraldava Meelis Rondo käest saime skulptor Tauno Kangro tööpõlle. Kolga Arenduse eestvedaja Andres Heinver andis Selveri Köökide esinduspõlle ja mütsi. Siin on ka Kolga-Aabla kodurestorani MerMer perenaise Merrit Kiho põll ja Grillfestide ühe korraldaja, Kuusalus elava telekoka Rain Käärsti grillimeistri kostüüm. Sandra Urvakult saime deposiiti kolm põlle, mis ta tegi ülikooli lõputööna vanade põllede järgi. Eesti suusakoondise suusamäärija põlle, millel on Andrus Veerpalu ja Jaak Mae autogrammid, deponeeris näitusele Henno Puu,“ loetles Ulvi Meier.
Näitusel on ka rahvariiete juurde kuulunud põlled ja talunaiste igapäevapõlled. Muuseumi juhataja toonitas, et rahvariided olid peorõivas, nende komplektide põlled on sageli tikandite ja muude kaunistustega. Tööpõllesid ei kaunistatud. Põlle kandis abielunaine, põll pandi ette ja tanu pähe pulmapäeval. Tüdrukud põlle ega tanu kanda ei tohtinud.
„Eesti talurahva põlled olid ristkülikukujulised, rippusid allapoole vööd. Klapiga põlled tulid mõisadest, olid teenijarahval. Uuema aja põllekultuur algas pärast teist maailmasõda, kui kangaid ja riideid oli vähe, põll aitas rõivaid määrdumise eest kaitsta. Põll sümboliseeris ka koduarmastust ja -soojust. Tüdrukutele pandi samuti kleidi kaitseks põll ette. Nõukogude ajal tuli tööõpetuse tunnis tüdrukutel esimese õmblustööna õmmelda endale põll. Näitusel on Leesi elaniku Meeli Lehise põll, mille ta õmbles koolitööna aastal 1965. See on väga ilus ja hoolega tehtud põll, aga hindaja oli range, ta sai selle eest hindeks nelja.“
Juhataja lisas, et näituse jaoks on kohalikest abilistest andnud põllesid veel Maila Tamm, Salme Ruberg, Hilja Väravas, Menda Kirsmaa ja paljud teised. Menda Kirsmaalt saadi esimese vabariigi aegsed pitsilised-satsilised põlled.
Ulvi Meier: „Põllede lood on näitusel tekstidena nende juures, külastaja saab ülevaate, kellele põll kuulus ja mis ajast on pärit. Kuid kindlasti on koos giidiga põllede väljapanekut parem vaadata, saame põhjalikumalt rääkida, küsimustele vastata. Palume veel kihelkonna rahvalt abi, tahaksime näitusele beebide pudipõllesid, mida vanemaid, seda parem. Meil pole ka rannakaluri kummipõlle.“
Kolga muuseum mõisa valitsejamajas on suvehooajal avatud kolmapäevast pühapäevani, esmaspäev ja teisipäev on puhkepäevad.