Kol­ga muu­seum kut­sub män­gu­ka­ru­de näi­tu­se­le

Näi­tu­sel „Män­gu­ka­ru sün­ni­päev – 123“ saab nä­ha kol­lekt­sio­näär HE­LI MÄN­NI ko­gu­tud män­gu- ja kai­su­mõm­mi­sid.

Kol­ga muu­seum avas jõu­lu­de eel uue män­guas­ja­de näi­tu­se koos­töös Tal­lin­na Ar­te güm­naa­siu­mi õpe­ta­ja ja õp­pe­ju­hi, kol­lekt­sio­näär He­li Män­ni­ga. See­kord on Kol­ga muu­seu­mis sea­tud He­li Män­ni kol­lekt­sioo­nist vaa­ta­mi­seks 233 män­gu- ja kai­su­ka­ru. Va­rem on Kol­ga muu­seu­mis ol­nud te­ma ko­gust kaks näi­tust, üks nu­ku­ma­ja­dest ja tei­ne las­te­raa­ma­tu­test koos nuk­ku­de-kir­jan­dus­te­ge­las­te­ga. Ka nüüd te­gi He­li Mänd Kol­ga näi­tu­se jaoks oma ko­gu­tust va­li­ku, mi­da pa­ni koos tüt­re­ga muu­seu­mis üles ka­hel lau­päe­val.

Kol­ga muu­seu­mi ju­ha­ta­ja Ul­vi Meier üt­les, et män­gu­ka­ru­de näi­tu­se ka­suks ot­sus­ta­ti, sest jaa­nua­ris on sün­ni­päev maail­ma kõi­ge esi­me­sel män­gu­ka­rul, Ted­dy Bea­ril – toot­mi­se alus­ta­mi­sest täi­tub 123 aas­tat.

Kuu­lus män­gu­ka­ru Ted­dy Bear on saa­nud ni­me USA pre­si­dent Theo­do­re Roo­se­vel­ti jär­gi. USA fir­ma Mor­ris Mich­tom sai ka­ru toot­mi­seks 1902. aas­tal ins­pi­rat­sioo­ni Clif­ford Ber­ri­ma­ni joo­nis­ta­tud ka­ri­ka­tuu­rist, mis ku­ju­tab pre­si­dent Theo­do­re Roo­se­vel­ti ka­ru­ja­hil käi­mist, pre­si­dent sääs­tis seal ka­ru elu. Kai­su­ka­ru­de amee­ri­ka­lik hel­li­tus­ni­mi Ted­dy Bear tu­leb pre­si­den­di ees­ni­mest.

Kol­ga näi­tu­se va­ni­mad, lam­ba­nahk­sed ka­rud pä­ri­ne­vad Ees­ti Va­ba­rii­gi al­gu­sa­jast. Ha­rul­da­se­mad ka­rud näi­tu­sel on Steif­fi fir­ma too­ted Sak­sa­maalt ja ka Ing­lis­maal teh­tud män­gu­mõm­mid.

Kol­gas on väl­ja pan­dud ka He­li Män­ni en­da lem­mi­kud, te­ma lap­se­põl­ve aja plüüs­kat­te­ga kai­su­ka­rud ja tant­si­vad ka­rud. Näi­tu­se­le on too­dud 1970-1980nda­tel aas­ta­tel Nõu­ko­gu­de Lii­dus ja mu­jal rii­ki­des too­de­tud män­gu­ka­ru­sid ning on pä­ris kaa­saeg­seid ka­ru­mõm­me.
Tut­vust saab te­ha sa­mu­ti kuul­sa­te raa­ma­tu- või fil­mi­ka­ru­de­ga Win­ni Puhh, Pad­ding­ton ja Ru­pert Bear, ning eri­ne­va­te ka­ru­mas­kot­ti­de, „Kol­me ka­ru“ mui­nas­ju­tu ja „Ma­ša ja ka­ru“ mul­ti­fil­mi ka­ru­de­ga ning Ees­ti oma Me­si­kä­pa ja pal­ju­de teis­te­ga.

Ul­vi Meie­ri sõ­nul on ka­ru kui män­guas­ja aja­lu­gu vä­ga põ­nev ja ins­pi­ree­riv. Esial­gu teh­ti män­gu­ka­ru­sid pä­ris­ka­ru­de moo­di, pi­ke­ma­te esi­käp­pa­de­ga. Hil­jem said neist nun­nud mõm­mi­kud.

„Pal­ju­del meist on ko­dus mõ­ni män­gu­ka­ru oma lap­se­põl­vest või on neid al­les lau­sa mi­tu. Eri­ti äge­dad on mõm­mi­kud, mil­lel on oma lu­gu, see teeb nad teis­te hul­gas ai­nu­laad­seks.

Nii­su­gu­seid eri­li­si män­gu­ka­ru­sid võib meie näi­tu­se­le li­sa­da, ük­si­kud veel ma­hu­vad. Kui kel­lel­gi on ko­dus hu­vi­ta­va loo­ga män­gu­ka­ru, võiks tuua näi­tu­se ajaks Kol­ga muu­seu­mis­se teis­te­le nä­ha ning tut­vus­ta­me kü­las­ta­ja­te­le ka ka­ru­ga seo­tud lu­gu. Näi­tus on muu­seu­mis märt­si lõ­pu­ni ja an­na­me ka­ru ta­ga­si. Vä­ga eri­li­se loo­ga män­gu­ka­ru saab soo­vi kor­ral an­ne­ta­da Kol­ga muu­seu­mi kol­lekt­sioo­ni,“ li­sas ta.

He­li Män­ni ko­gu­tud ka­ru­de kõr­val on näi­tu­sel muu­seu­mi­töö­ta­ja­te mõ­ned män­gu­ka­rud. Sa­mu­ti Ul­vi Meie­ri paar­küm­mend aas­tat ta­ga­si Vi­hu­la mõi­sast os­te­tud Vil­le ka­ru, mil­lest on ku­ju­ne­nud Kol­ga muu­seu­mi abi­va­hend, kui las­teg­rupp muu­tub lii­ga üle­mee­li­kuks. Ul­vi Meier tut­vus­tab siis las­te­le Vil­let, rää­gib te­ma loo ning jää­dak­se hoo­le­ga kuu­la­ma.

Vi­hu­la Vil­let val­mis­ta­ti ja müü­di mõ­ni aeg ta­ga­si Vi­hu­la mõi­sa mas­ko­ti­na. Sar­na­ne ka­ru oli ku­na­gi Vi­hu­la mõi­sap­rei­li män­gua­si, mil­le­ga lõ­puks män­gis nen­de toa­tee­ni­ja tü­tar. Ka­ru oma­ni­kuks sai tee­ni­jan­na tü­tar siis, kui mõis­ni­ke pe­re ot­sus­tas ko­li­da Sak­sa­maa­le. Tal­le an­ti või­ma­lus va­li­da mõi­sap­rei­li män­guas­ja­dest en­da­le üks. Lap­se­le hak­kas sil­ma imei­lus nukk, aga nu­ku ase­mel võt­tis tu­me­da ka­ru, sest vaa­tas oma mus­ti kä­si ja mõt­les, et nukk saab ko­he mus­taks. Te­ma pe­re las­te­le arm­saks saa­nud ja ri­ba­deks män­gi­tud mõm­mi lõi­ge­te jär­gi val­mis­ta­ti hil­jem mõi­sa mas­ko­tiks uued Vil­le ka­rud.

„Tul­ge las­te­ga ja ko­gu pe­re­ga me uut näi­tust vaa­ta­ma. Saa­te tea­da, mil­li­sed on eri ae­ga­del ja maa­des too­de­tud män­gu­ka­rud, kas ka­ru­de­ga män­gi­vad roh­kem tüd­ru­kud või poi­sid ja kas mõm­mik on roh­kem poiss või tüd­ruk,“ kut­sub muu­seu­mi ju­ha­ta­ja.

Kol­lekt­sio­näär He­li Mänd hak­kas män­guas­ju ko­gu­ma 25 aas­tat ta­ga­si, nüüd­seks on te­ma ko­gus üle 15 000 män­guas­ja. Kol­lekt­sioon koos­neb eri­ne­va­test osa­dest: ka­rud ja tei­sed loo­mad, au­tod ja muud ma­si­nad, klou­nid, laua­män­gud, kons­truk­to­rid, su­ve­niir­nu­kud, nu­kud, kir­jan­dus­te­ge­la­sed, koo­lias­jad, nu­ku­ma­jad, nu­ku­vank­rid ja pal­ju muud. He­li Mänd on te­maa­ti­li­si män­guas­ja­näi­tu­si sead­nud pal­ju­des koh­ta­des üle Ees­ti, Kol­ga muu­seu­mis on te­ma ko­gu­tud le­lu­dest 192. näi­tus.