Kolga karap tõi mõisa kortermajade inimesi

3203

Hoolimata vihmasajust ja külmast ilmast jätkus karapile mõisa hoovis rahvast südaööni.

Kolga karapiga 1988. aastal algust teinud Katrin Lellep ütles, et süda läheb soojaks, kui näeb, see traditsioon kestab. Esmakordselt võtsid Kolga karapi korraldamise kohustuse enda kanda seltsingu Kolga Vald liikmed Janne Kerdo, Andres Heinver, Annika Blum, Krista Allik, Reta Jänes, Maria Prääts, Emil Rutiku, Pille Roball, Urmas Paomees, Urmas Osila, Juhani Juurik ja MTÜ Õnne Maja. Pidu algas laupäeva, 23. augusti pärastlõunal ka seekord Veljo Tormise lauluga „Kolga karap“, esitas Kolga-Kuusalu kammerkoor.
Järgnes koori kontsert. Linetantsudega esinesid ja õpetasid ka pidulistele Kolgaküla Lainerid. Flamencogrupi Rosa Verde etteaste oli mõisa peahoone fuajees, mis publiku hinnangul oli väga hea valik, seintele moodustunud varjud andsid tantsudele lisaemotsiooni.
Traditsiooniliselt toimusid võistlused lastele. Neile oli ka vahupidu, mis sai teoks tänu Kolga vabatahtlikele pritsimeestele. Täiskasvanute jõukatsumisel tuli hoida suurt õllepurkide pakki sirutatud kätega, võitis ja kogu õllepaki sai auhinnaks Erik Järvi. Auhinna andis üle Kolga mõisakompleksi uus omanik Anu Koppel.
Ehkki vahepeal sadas vihma, päris ära ei mindud. Rohkem kogunes rahvast taas, kui hakati näitama vabaõhukino – multifilmi vahvast sõdurist Šveijkist. Tantsuks mängis Meelis Bänd.
Janne Kerdo rääkis, et tänu vallalt saadud 960 eurole õnnestus karapi kulud katta.: „Kolgas peab ka olema oma üritus ja simman. Kas karapit hakata igal suvel tegema, tuleb veel mõelda. Kindlasti teeme ka edaspidi mõisa uue omanikuga koostööd. Me eesmärk oli saada aleviku inimesed kodudest välja, panime kuulutused kõikide trepikodade uste juurde. Ja nagu näha, korteritest tuli päris palju rahvast,“ oli Janne Kerdo rahul.
Ta abikaasa Andres Heinver müüs peole seatud puhvetis karastusjooke ja kinnitas, kogu kasum läheb Kolga jõululaada korralduskuludeks. Küsimusele, mis ajendab Kolgas üritusi korraldama, vastas Janne Kerdo, nende pere jaoks on tähtis, et Kolgas midagi toimuks ja palju on neid, kes heameelega kaasa löövad: „Meil on võimalus korraldada ja asju ajada, miks siis mitte.“
Karapil paluti pidulistel täita ankeet – küsiti, kas Kolga elu aktiivsemaks korraldamiseks peaks olema alevikul  oma  esindusorgan, näiteks MTÜ Kolga Koostöökoda. Kõik, kes vastasid, kirjutasid „jah“. Paluti pakkuda tublisid inimesi, kes võiksid kuuluda selle organi juhtimisse. Pakuti 13 nime, valdavalt need samad inimesed, kes seltsingus juba kaasa teevad.
Veel tuli märkida, mis on Kolgas hästi või halvasti. Mitmel korral kirjutati, et pole kergliiklusteed, rohkem sooviti ühistegevust, külalisetendusi, poistele sportimisvõimalusi ning avaldati lootust, et mõisale saab elu sisse ja inimesed muutuvad aktiivsemaks.