Harju maakonna suurimad seakasvatused asuvad Kuusalu vallas – Kuusalu aleviku külje all Allika külas on 12 000 seaga Hinnu Seafarm ja Kolga lähedal Mustametsa külas ligi 7000 seaga Küüni Seafarm.
Veterinaar- ja toiduameti kodulehel internetis avaldatakse pidevalt teateid diagnoositud seakatku juhtumitest. Juulikuus lisandus iga nädalaga uusi leide Lõuna- ja Kesk-Eesti taudialadel, kuid haigus on edasi liikunud ka Põhja-Eesti poole.
Euroopa Komisjon laiendas eelmisel nädalal, 29. juulil taas Aafrika seakatku tsoone Eestis. Nädal varem arvati Harjumaalt I tsooni ehk puhvertsooni Anija ja Kose vald. Möödunud kolmapäevast on I tsoonis kogu Harjumaa ning suur osa Raplamaa ja Lääne-Virumaa valdadest, ka Kuusalu vallaga külgnev Tapa vald.
Laienemise põhjustasid hiljutised seakatkuleiud Raplamaal Kehtnas ja Järvamaal Roosna-Allikul. Sigade Aafrika katk diagnoositi Kehtnas metsseal möödunud teisipäeval, 28. juulil ning Roosna-Allikul 478 seaga farmis neljapäeval, 30. juulil. Mõlemast kohast on Kuusalu valda sadakond kilomeetrit.
Metssea leiukoha ümber jääval 200ruutkilomeetrisel alal asuvale kolmele seakasvatusettevõttele kehtestati eritingimused. Neist kolmest ettevõttest kaks on Kuusalu vallas Hinnu Seafarm Allika külas ja Küüni Seafarm Mustametsa külas.
Sel emaspäeval teatas veterinaar- ja toiduamet, et juba käesoleva nädala lõpus alustatakse seafarmide erakorralist kontrolli. Kokku on Eestis üle 900 farmi ja majapidamise.
Farmid on teinud tõhusat tööd
Kuusalu valla volitatud veterinaararst Karmen Kirtsi ütles, et nii Hinnu Seafarmis kui ka Küüni Seafarmis on bioohutusnõuete täitmiseks tehtud väga tõsist tööd. Alustati möödunud aastal kohe, kui tuli teade sigade Aafrika katku leiust Lätis.
Mullu pidid volitatud loomaarstid veterinaar- ja toiduameti jaoks välja selgitama oma piirkonna seakasvatajad. Karmen Kirtsi tööpiirkonnas olid mõned seapidajad Jõelähtme vallas, kuid tänavu pole tema sõnul enam kodudesse sigu võetud.
Ka Kuusalu valla teine volitatud veterinaararst Andres Paomees, kelle tööpiirkond on Loksa ja Kolga ümberkaudsed külad, kinnitas, et kodusigu vallas ei peeta. Üks pere on pidanud lemmikloomadena kaht Hiina kääbussiga.
Ta lisas, et pole olnud nõuet kodusigade pidamisest loomaarstidele teada anda, täpne info puudub: „Olen külades küsinud, kas teatakse, ehk on mõnel perel veel siga laudas, aga pole kodusigu või ei teata, kas kusagil on.“
Kuna Andres Paomees töötab loomaarstina Küüni Seafarmis, on ta sealsete ohutusmeetmetega hästi kursis. Desinfitseerimisvann seati Küüni farmi möödunud suvel juulis, territooriumile sisenevad masinad peavad sellest läbi sõitma. Et vann toimiks ka talvel, on see soojendatav. Desinfitseerimismatid on õues ja farmiruumides. Kõik sisenejad peavad vahetama riided ja käima saunas.
Võõras sisse ei saa
Hinnu Seafarmi territoorium on aastaid olnud aiaga piiratud. Küüni Seafarm sai piirdeaia ülemöödunud aastal.
Küüni Seafarmi juht Toomas Liivik ütles Sõnumitoojale, et väravad on kinni, sisse saab sõita ainult teenindav transport, ükski võõras siseneda ei tohi. Farmis on 7 töötajat, nad on juba harjunud, et tuleb tööle jõudes saunas käia ja riideid vahetada.
Sigade Aafrika katku viirus hävib 70 soojakraadi juures, Küüni farmi saunas on 80 kraadi. Kui töölt minnakse, tuleb käia duši all.
Kuigi riik lubab väikefarmide puhul anda toetust bioohutusnõuete täitmiseks tehtavate kulutuste katmiseks, peavad suurfarmid ise hakkama saama.
Toomas Liiviku sõnul maksis ainuüksi desinfitseerimisvann 8000 eurot, lisaks muud vahendid. Kulutus on seegi, et saun peab igaks hommikuks soe olema.
Ka Hinnu Seafarmi juht Kalmer Märtson rääkis, et bioohutusmeetmed võeti tarvitusele eelmisest suvest, kui tuli uudis seakatku kohta, ning neid on pidevalt täiendatud. Rangelt jälgitakse, et võõrad isikud farmi ei tuleks. Hinnu farmi ees on sissesõitu keelav liiklusmärk. Töötajaid on farmis 27, nemadki peavad vahetama tööle minnes rõivad ja jalanõud, käima saunas.
Viimasel ajal on igal nädalal olnud maaeluministeeriumis nõupidamised seakasvatajatele, kus arutatakse sigade Aafrika katkuga seonduvat. I tsoonis on seakasvatusettevõtted intensiivse veterinaarjärelevalve all, kehtestatud on täiendavad bioohutusmeetmed. Sealihale ja -toodetele kitsendusi ei ole, elussigade liikumine Eestis ja Euroopa Liidus ning eksport on lubatud, kui nõutavad analüüsid on tehtud.
Metssigu on rohkem Põhja-Kõrvemaal
Kuusalu vallas tegutsevad neli jahiseltsi. Kõige rohkem metssigu on Nahe jahiseltsi jahialadel polügoonimaadel ja Põhja-Kõrvemaal. Nahe jahiselts võib tänavu küttida 90 metssiga, praeguseks on kütitud 19, teatas jahiseltsi juht Mati Talvik.
Liikumas on päris suured karjad, kus 2-3 emist ja kuni paarkümmend põrsast. Kui metssigu sööta, siis nad kaugele ei rända.
Mati Talvik lausus, et inimesed peaksid olema ettevaatlikud ja hoolivad, metsad on praegu seenelisi-marjulisi täis, tähtis on, et metsast mindaks otse koju, vahetataks riided ja jalanõud.
Kuusalu jahiseltsi juhi Marek Klaisi sõnul nende jahialadel suuri metsseakarju ei ole. Kuusalu valla läänepoolel on rohkem põlde ja vähem metsi, jahimeestel on varitsuskohad mitmel pool suuremate põldude juures. Sel jahihooajal võivad Kuusalu jahimehed küttida 30 metssiga, neist on kütitud 9.
Ta sõnas, et kõikide kütitud metssigade puhul on seni uuritud, kas pole keeritsussi: „ Kui jahimehed metssealt võetud proovi viivad, tuleb paluda, et tehakse analüüs ka sigade Aafrika katku suhtes, muidu verinaarkeskus ise ei tee. Kuid see peaks riigi poolt olema praegu lausa kohustuslik.“
Kahala jahiseltsi juhi Alar Tammepärgi hinnangul on nende jahialadel samuti suhteliselt vähe metssigu. Limiit on küttida 25 metssiga, kütitud on neist nüüdseks 15.
„Ei usu, et meie jahimailt võidaks leida mõnda Aafrika seakatku haigestunud metssiga, sest karusid on palju, enne söövad karud selle ära,“ nentis ta.
Lääne-Lahemaa jahiseltsi juht Tõnu Tamm ütles, et limiit on kütida 60 metssiga, seni on kütitud üks. Suvel on rahvuspargis keeruline metssigu tabada, kuna põlde on vähe ja söödakohti ei tohi rajada.
