Anija valla Kihmla-Salumäe esimesel rattamatkal külastati köstri kihelkonnakooli varemeid, kus avatakse sügisel mälestuskivi.
KELLI PÕLENDIK
1. augustil kogunesid Anija vallas Kihmla-Salumäe külas 36 ratturit, kellel oli ühine eesmärk – läbida koos küla esimene rattamatk pealkirjaga „Tunne oma küla!“.
Anija valla käesoleva aasta aktiivseimaks külaks valitud Kihmla-Salumäe matka alustati külaplatsilt ning 20 kilomeetri pikkuse teekonna sisse jäid vaatamisväärsustena Kihmla kõrts, Suure-Maidu talukoht, raudteevahi majad Aegviidu-Raasiku liinil, Lubjaahju mägi, Totsi ja Küti vabadiku saunakohad ning kunagise köstrikooli asukoht.
Kihmla-Salumäe külavanem, matka korraldaja Anneli Verpson rääkis, et osalejate arv oli meeldiv üllatus: „Küllap aitas see, et jutt üritusest liikus suust-suhu. Kohal oli nii vanemaid huvilisi kui ka koolilapsi, osalejaid oli ka Raasikult.“
Ta jutustas, et esimene sihtkoht oli Härgkopli talu, kus kuulati talukoha ajalugu ja saadi teada, et kunagi toimusid seal pühapäevased palvused. Külastatud kohtade seas oli ka Kihmla vana kõrtsikoht, mis asus kõrgendikul ja ka praegu võib seal näha võssakasvanud varemeid.
Anneli Verpson märkis, et põnev oli külastada köstri kihelkonnakooli varemeid: „Kuna see on ajalooliselt tähtis koht, avatakse seal septembri alguses pidulikult mälestuskivi, mille peale on graveeritud kooli nimi ning tegutsemisaastad. Avamisel räägitakse ka kooli ajaloost.“
Külavanema sõnul on väga üllatav, et Kihmlas leidub palju talusid, mis külatee äärest kaugemal metsa sisse peidetud ning need on ikka kasutuses ja remonditud: „Rattamatkal anti külastatud talude omanikele ülesanne uurida ja kirja panna oma talukoha ajalugu, et tulevikus kõik ära kaardistada ja kirjutada külaraamat.“
„Väsimusele vaatamata otsustasid mitmed meist koguneda pärast matka veel külaplatsile muljeid jagama. Võeti kaasa kohvi ning iseküpsetatud saiu, koju läksime alles hilisõhtul,“ kiitis külavanem. Ta lisas, et küla põhituumik, kes alati aktiivselt üritustest osa võtab, koosneb paarikümnest inimesest ning nendega saab teha kõike, käia teatris ning korraldada kohalikke pidusid: „Kõik täidavad oma ülesandeid hea meelega vabatahtlikult, hoiavad külaplatsi korras ning on alati nõu ja jõuga abis. Koos leiti ka lahendus, kuidas rattamatkale kaasata ratastoolis külaelanik – üks naaber tõi ATV, teine järelkäru ning ratastool tõsteti sinna sisse.“
Anneli Verpson ütles, et kuulis rattamatka kohta vaid kiidusõnu: „Päev oli väga tore ning keskpäevane vihm rattureid ei heidutanud, kõik jäid väga rahule. Mitmes talus oli ratturitele kohvilaud.“
