Militaarpärandi uurija soovitab: Raketa vrakki Loksa külje all võiks tutvustada infotahvliga.
Lahemaa rahvuspargi korraldatud kultuuripärandi infopäeval Viinistu konverentsikeskuses esines arhitektuuriajaloolane, militaarpärandi ja kindlusarhitektuuri uurija Robert Treufeldt.
Ta tegi ülevaate Hara, Eru ja Käsmu lahe ääres asuvatest kunagistest militaarobjektidest, mis järjest lagunevad. Lahemaad külastavate matkajate ja ka bussituristide paremaks informeerimiseks võiks mitmele poole seada infotahvleid, soovitas ta. Näiteks on Muuksi mäel Põhjatähe mälestussammas, mille kolmele kõrvutiseisvale kivile on kirjutatud, kellele need on pühendatud. Ometi pole välismaised külalised kursis Eesti ajaloo keerdkäikudega ega saa kohe aru, miks on kõrvuti kivid II maailmasõjas võitjate vastu sõdinud soomepoistele ja ka Saksa poolel võidelnud luurerühmale.
Kuusalu vallas on veelgi mälestuskive, mille tausta võiks selgitada. Näiteks eesti lendurite kivi Kõnnu metsas, Vabadussõjas langenud leitnant Joosep Parktali mälestuskivi Vanakülas või Kolga 1858. aasta mässu sõjaväega mahasurumise mälestuskivi. Aga ka niinimetatud Rodionovi kivi Tsitre külas, mida Robert Treufeldt nimetas puhtaks pakazuhhaks: „Politruk Rodionov langes Moldaavias, see on huvitav ja irooniline lugu, kuidas nõukogude ajal tekkisid sellised fantoom-mälestuskivid ja fantoom-kangelased ning nende nimelised väeosad. Väikese vaevaga loodavad infotahvlid väheldaste kivide suurte ja keeruliste lugudega pakuvad tegelikult suurt huvi nii Eesti inimestele kui ka väliskülalistele.“
Ta soovitas, et põhjalikumalt võiks tutvustada veel lahtedesse uputatud laevade vrakke, näiteks seda, et Hara lahes on uppunud Tallinnas ehitatud sõjalaev Karl Marx või Loksa lähedal on Soomes sõjakahjutasulaevaks ehitatud Raketa, mille vrakki oli äsjase ülimadala mereveega väga hästi näha. Suurpeale või Harga võiks selliste laevade ja nendega juhtunu kohta panna välja infot.
Lisaks endistele piirivalvekordonitele, mis nõukogude ajal rajati tihti tsaariaegsete randrüütlite ehk tänapäeva mõistes maksu- ja tollipolitsei kordonite baasil, on mitmel pool vanu sõjaväeosasid. Näha on laeva- ja õhutõrjepatareide ning radarijaama asukohti. Kõik need ehitised lagunevad ega paista sageli enam võsa ja puude vahelt välja. Ka Pärispea radaribaasi saaks Robert Treufeldti hinnangul väga hästi tutvustada just infotahvlitega.
Väärtuslike militaarehitiste TOP 10sse kuulub tema sõnul kindlasti Hara sadam ja linnak koos Suurpea sõjaväelinnaku ja instituudihoonega, mis kokku oli nõukogude sõjalaevade müra, elektri- ja magnetväljade uurimise ning kõrvaldamise hiiglaslik polügoon sisuliselt kogu Hara lahes. Tegu oli maailma ühe suurima sellise uurimis- ja katsetusalaga, ehkki teistelgi mereriikidel oli või on sama otstarbega, aga palju väiksemaid komplekse.
„Oluline on, et avalikult kättesaadavaks jääks mingigi info sellest, mis Jumindal, Haras, Suurpeal ja Pärispeal on varem olnud. Neid paiku saaks tänapäeva vajaduste järgi arendada nii, et kunagine militaarkihistus säiliks ja oleks toodud esile. Osa infot võiks olla ka virtuaalselt, et inimesed saaksid vähese vaevaga parema ettekujutuse, kuidas meie rannikualad olid nõukogude ajal suletud tsoon,“ soovitas ta ja tõdes samas, et täpsemat infot, kuidas ja mis seal kunagi oli, ei ole Eestis üldiselt peale mõnede mälestuste talletatud, sest nõukogude dokumentatsioon ja arhiivid läksid üldjuhul Vene sõjaväega kaasa, kui lõpuks 1994. aastal lahkuti.
Keskkonnaameti Põhja regiooni kultuuripärandi spetsialist Ave Paulus rääkis, et Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduskavas on militaarpärandi inventuur määratud prioriteetseimaks kultuuripärandi inventuuriks. Rahastust peab taotlema KIKist. Samuti on muinsuskaitseametil kavas kirjeldada olulisemaid militaarobjekte.
„Kahtlemata on Lahemaa piirialadel objekte, mis on tähtsad kohaliku identiteedi seisukohalt, näiteks ajaloolised kordonihooned. Kuid on ka kui ülemaailmselt olulisi, nagu on Hara ja Suurpea kompleks ning Juminda lahingu paik. Raudne eesriie oli Lahemaa aladel piltlikult öeldes kuni 90 kilomeetri paksune, mis on omaette märkimisväärne number. Tihti kasutatakse nõukogude pärandit osavalt turismis. Aprilli lõpus on meil kavas seminar, kus käsitletakse nii militaarpärandi minevikku kui ka tulevikuväljavaateid.“
Hara sadam on antud kasutada MTÜle Hara Sadam, kuhu kuuluvad Juminda poolsaare aktiivsed inimesed. MTÜ plaanib Hara sadamat remontida ja arendada.
