Kivi­loo la­hin­gu mä­les­tus­märk on ära vii­dud

326
Kiviloo punamonument.

Möö­du­nud nä­da­lal an­dis ko­du­loo-uu­ri­ja Vai­no Napp Sõ­nu­mi­too­ja­le tea­da, et Raa­si­ku val­las Pe­ri­la-Jä­ne­da maan­tee ää­res asu­nud Ki­vi­loo la­hin­gu mä­les­tus­mär­ki se­ni­ses asu­pai­gas enam ei ole. Paar nä­da­lat va­rem olid seal al­les skulp­tor Ju­han Raud­se­pa ja kunst­nik Ott Kan­gi­las­ki teh­tud mä­les­tus­ki­vi kir­ja­ga „Iga­ve­ne au Ki­vi­loo la­hin­gu kan­ge­las­te­le“ ning ka en­ne sel­le val­mi­mist sa­mas­se koh­ta pan­dud plaat teks­ti­ga „Siia püs­ti­ta­tak­se mä­les­tus­märk Ki­vi­loo la­hin­gus lan­ge­nud Tal­lin­na töö­lis­pol­gu võit­le­jai­le“.

Vai­no Napp imes­tas, et 1941. aas­ta su­vel saks­las­te ja ta­ga­ne­va­te ve­ne­las­te va­hel toi­mu­nud la­hin­gus lan­ge­nud pu­na­väe­las­te auks 1960nda­tel aastatel püs­ti­ta­tud mä­les­tus­ki­vi on ära vii­dud just­kui sa­la­ja, il­ma ava­lik­kust sel­lest in­for­mee­ri­ma­ta.

Raa­si­ku val­la­va­nem Raul Siem kin­ni­tas, et val­la­va­lit­sus mo­nu­men­di tei­sal­da­mi­se­ga seo­tud ei ole, ka te­ma kuu­lis sel­le ka­du­mi­sest eel­mi­sel nel­ja­päe­val ta­gant­jä­re­le.

„Meie jaoks ei ol­nud Ki­vi­loo mä­les­tus­mär­gi ee­mal­da­mi­ne prio­ri­teet, sest asus met­sa­tu­kas ning ka mo­nu­men­di süm­boo­li­ka ja tekst ei ol­nud ava­lik­ku ruu­mi se­da­võrd häi­ri­vad, et oleks sel­le­ga ko­he pi­da­nud te­ge­le­ma,“ sõ­nas val­la­va­nem.

Ta li­sas: „Hoo­li­ma­ta, et mä­les­tus­märk asus rii­gi­maal, oleks ol­nud vii­sa­kas sel­le ee­mal­da­mi­sest ka val­la­va­lit­sust in­for­mee­ri­da.“

Sõ­nu­mi­too­ja pöör­dus sel­gu­se saa­mi­seks rii­gi­kant­se­lei poo­le. Kü­si­si­me, kas Ki­vi­loo la­hin­gu mä­les­tus­ki­vi tei­sal­da­mi­se ta­ga on pu­na­mo­nu­men­ti­de ee­mal­da­mi­se töö­rühm ning kui on, mil­lal ja ku­hu mä­les­tus­ki­vi vii­di.

Kom­mu­ni­kat­sioo­ni­nõu­nik vas­tas, et rii­gi­kant­se­lei mo­nu­men­ti­de hin­da­mi­se alam­töö­rühm an­dis soo­vi­tu­se 20.-23. au­gus­til 1941 Ki­vi­loo la­hin­gus osa­le­nud pu­naar­mee­las­te ja hä­vi­tus­pa­tal­jon­las­te mä­les­tu­seks 1965. aas­tal püs­ti­ta­tud mä­les­tus­märk ee­mal­da­da. See asus trans­por­di­ame­ti maal ning ee­mal­das trans­por­dia­met.

Transpordiametist vastati, et Kiviloo lahingu punamonument eemaldati 28. septembril. Erki Varma ameti kommunikatsiooni- ja turundusosakonnast teatas, et kuna omanikul on õigus oma kinnistul teha tegevusi enda parimal äranägemisel, võeti arvesse riigikantselei monumentide töörühma soovitust ning kivi eemaldati. Ta kinnitas, et nüüdseks on mälestuskivi hävitatud.

Rii­gi­kant­se­lei mo­nu­men­ti­de töö­rühm on prae­gu­se sei­su­ga kir­ja pan­nud 305 mä­les­tus­mär­ki ja haua­tä­hist, kuid nen­de kaar­dis­ta­mi­ne ning hin­da­mi­ne on veel poo­le­li, tea­tas rii­gi­kant­se­lei kom­mu­ni­kat­sioo­ni­nõu­nik.

Ki­vi­loo la­hin­gu toi­mu­mis­ko­ha võiks Raul Sie­mi ar­va­tes siis­ki vii­da või in­fo­tahv­li­ga tä­his­ta­da: „La­hing ju toi­mus ja see on tükike kohalikust ajaloost. Me ela­me prae­gu maail­mas, kus võib küll öel­da, et kui me ei taha mä­le­tada mi­ne­vi­ku õu­du­si, või­vad need kor­du­da. Pea­me neid mä­le­ta­ma, näe­me, et sõ­da on ka prae­gu reaal­sus.“

Eelmine artikkelSõnumitoojas 12. oktoobril
Järgmine artikkelKuu­sa­lu val­la esin­dus külastas Gruu­sias Gurjaani sõpruslinna