Kiviloo külakeskus saab täielikult plekk-katuse

2461

Suvel alanud ehitustööd kunagises koolimajas peaksid lõppema detsembris.


Kiviloo külavanem EVE-LIIS REMMELGAS rõõmustab – enne aastavahetust peaks külakeskuse rekonstrueerimise esimene osa olema lõppenud.

Kaks aastat tagasi eraldas PRIA mittetulundusühingule Kiviloo Külakeskus 938 796 krooni (60 000 eurot) külakeskusele muinsuskaitse eritingimuste projekti koostamiseks ning mõisa valitsejamaja esimese etapi rekonstrueerimiseks. 94 000 krooni (6008 eurot) suurune omaosalus eraldati MTÜle Raasiku valla eelarvest. Esimeses etapis taotleti raha külakeskuse katuse vahetamiseks ja välisfassaadi renoveerimiseks.

Külakeskuse hoone, Kiviloo endine koolimaja ja kunagine mõisa valitsejamaja on muinsuskaitse all. Seetõttu tohib hoonet renoveerida-remontida üksnes vastava litsentsiga ehitaja. Veel enne, kui praegune külavanem Eve-Liis Remmelgas kirjutas PRIAle rahataotlusprojekti, valiti välja ettevõte, kes pidi hakkama külakeskust renoveerima.

Ehitaja vahetus
Eelmisel aastal alustas OÜ Belken Ehitus Kiviloos ehitustöid. Kuid üsna pea sattus firma raskustesse ning pankrotistus. Külakeskuse ehitus seiskus päris pikaks ajaks.

„Me ei otsinud uut firmat, kuna samad ehitajad tahtsid ja lootsid esialgu jätkata, kahjuks ei tulnud sellest midagi välja ning eelmisel sügisel oli selge, et peame hakkama otsima uut ehitajat,“ rääkis Eve-Liis Remmelgas.

Ta lisas, et muinsuskaitsealusele hoonele on ehitaja leidmine keeruline, töö hind on kallim, sest midagi muuta ei tohi, kõik vana tuleb säilitada: „Neid, kes võtaks sellist tööd teha, on vähe.“

2010. aasta lõpuks õnnestus MTÜl siiski leida uus ehitaja, Mospil International Inc Eesti Filiaal. Eelnevalt tuli PRIAlt paluda ehitustähtajale ajapikendust, sest pärast bürokraatlikku asjaajamist said ehitajad tööle hakata alles tänavu suve lõpus. Esialgu tuli neil ringi teha esimeste ehitajate tehtut.

„Eelmise firma paigaldatud katusetalad ei vastanud nõuetele ning nüüdsed ehitajad ei julgenud vastutust selle eest endale võtta, tegid kõik ümber,“ lausus külavanem.

Aasta lõpuks valmis
Praeguse kava kohaselt peaks Kiviloo külakeskuse rekonstrueerimise esimese etapi ehitus olema valmis selle aasta lõpuks. Maja kahekordsele osale pannakse peale valtsplekk, tehakse uued korstnaotsad, renoveeritakse välisfassaad. Muinsuskaitse nõue on, et katuseplekk peab olema käsitsi valtsitud.
Ühekordse osa katusel on valtsplekk juba varasemast, see on suhteliselt heas korras, ehitajad parandavad seal vaid sõja-ajast pärit kuuli- ja pommiaugud.

Eve-Liis Remmelgase sõnul oli mõisa valitsejamajal algselt kivikatus, mis nõukogude-ajal asendati eterniidiga: „See eterniit oli nüüdseks peaaegu olematu. Kuid kivikatust enam panna ei saa, plekk on ilmselt ainus, mida hoone kannatab.“

Külamaja välisseintel parandatakse kohad, kust on müürikivid ja krohv lagunenud või maha kukkunud. Osaliselt võetakse lahti ja valatakse uuesti ka vundament, sest praegu jookseb kusagilt vihmavesi vundamendi alla ning maja liigub: „Esialgu jääb maja fassaad nüüd kirju – kuni suudame sellele mingi värvikatte peale panna.“  

Rohkem esimese toetusraha eest teha ei õnnestu.

„Maja on väga suur – see on meie õnn ja õnnetus,“ tõdes külavanem.

Suured plaanid edasiseks
Edaspidiste tööde jaoks on tarvis juba ehituslikku projekti. Eve-Liis Remmelgas märkis, et järgmisena ongi kavas küsida fondidest toetust kogu maja rekonstrueerimise projektile. Ning seejärel hakata jupphaaval maja seest korda tegema. Ta lisas, et Belken Ehitusel oli Kiviloo külakeskusse hoone rekonstrueerimise visioon olemas, kui praeguse ehitajaga läheb paremini, on kavas nendega koostööd külakeskuse ehitamisel jätkata: „Neil on suured kogemused, nad on varem mitmeid selliseid hooneid restaureerinud. Konsulteerivad pidevalt ka muinsuskaitsega, et midagi valesti ei läheks.“
 
Külarahvas näeb oma unistuses endist koolihoonet rahvamajana, kus saaks muuhulgas näidata kino ja kuhu kutsuda teatreid.

„Võibolla õnnestub siin majas mõnele külaelanikule pakkuda isegi tööd – üks mõte on teha lastele mängunurk, ka muuseumituba on meil alles plaanides.
Miks mitte teha siia ka koosolekute ja konvrentside ruumid – tulevikus peab ju maja hakkama oma ülalpidamiseks tagasi teenima,“ jutustas külavanem.


Raamatukogu lühemalt avatud
Külakeskuse katuse ja fassaadi remondi ajal on samas majas töötav raamatukogu ajutiselt lühemalt avatud.

„Ehitusplatsil ei tohiks kõrvalised inimesed käia, seetõttu kaalusime algul kuuks ajaks raamatukogu sulgemist,“ rääkis Eve-Liis Remmelgas, kes on ühtlasi ka Kiviloo raamatukoguhoidja.

Siiski ei raatsitud raamatukogu täiesti kinni panna, vaid ehitajatega lepiti kokku, et kahel päeval nädalas kahe tunni jooksul saavad inimesed käia seal lehti lugemas ja raamatuid laenutamas.