
Reede, 28. märtsi õhtul sai Kuusalu rahvamajas pärast ajalookonverentsi ettekandeid vaadata dokumentaalfilmi „Lahkumine Tallinnast.1941“, mis jutustab Juminda miinilahingust 28. ja 29. augustil 1941. aastal. Film esilinastus Tallinnas Sõpruse kinos kaks nädalat tagasi.
Kohale tulnud režissöörid ja autorid Kiur Aarma ja Jaak Kilmi rääkisid enne filmi vaatamist selle tegemisest. Nad tõdesid, kui Kuusalu kandi rahvale ei ole Juminda miinilahingus midagi avastuslikku, siis noorema põlvkonna jaoks on – tänapäeva ajalooteadmised on põlvkonniti erinevad.
Juminda miinilahingust dokumentaalfilmi tegemisele andis Jaak Kilmi sõnul tõuke Tallinna meremuuseumi näitus „Põrgu Läänemerel“, mille jaoks kogus filmimaterjali.
Kiur Aarma: „Filmi pealkirjaks panime „Lahkumine Tallinnast“, see on laevadel viibinute jaoks kõige täpsem.“
Ta selgitas, et evakuatsiooniks ega põgenemiseks pole toimunut õige nimetada, sest kuigi laevadel olid saksa sõjaväe pealetungi eest Tallinnast evakueeritud punaarmeelased ja nende toetajad, oli kaasas hulk pantvange ja teele sunniti ka tsiviillaevad koos meeskondadega.
Loo jutustamiseks filmis kasutasid autorid meetodit, mis pakub pinget – näitlejad loevad ette katastroofis osalenute mälestusi, on otsekui hääled sündmustiku seest.
„Selles mõttes on film õnneliku lõpuga, et kõik 43 eri häält tulid sellest läbi ja said meenutada,“ ütles Kiur Aarma. Meenutajate seas on tookordsed lapsed Olga Treimann, Õie Külmsaar ja Johannes Helberg Jumindalt, nad kirjeldavad oma mälestusi sellest ajast.
Üks peategelane on ka jäälõhkuja Suur Tõll, mis jõudis Kroonlinna ja on tollastest laevadest ainsana tänini vee peal. Lõputiitrites tänatakse nõuandjana Juminda endist külavanemat Karli Lambotit.
Autorid rääkisid veel, et filmi on plaanis näidata Lätis ja Leedus ning teha sellest ka lühem televariant.
Tallinnast suundusid 28. augustil 1941 Leningradi poole 123 laeva, pardal kokku üle 30 000 inimese, Juminda lähedal sõideti Saksa ja Soome mereväe seatud miiniväljadele ja laevu pommitati lennukitelt. Kroonlinna jõudsid 27 laeva, hinnanguliselt hukkus 15 000 inimest – see oli maailma ohvriterohkeim merekatastroof.