Soodla harjutusväli on 275 päeva aastas kõigile avatud

5268
Anija valla rahvaga käisid kohtumas kaitsejõudude ja ministeeriumi esindajad ARTI LEVANDI, HEDDY KLASEN, KRISTJAN ÕIM ja INGVAR PÄRNAMÄE.

„Soodla harjutusväljale ei tõmmata aeda ümber ega hakata seal raskete masinatega kihutama,“ lubas kaitseministeeriumi asekantsler INGVAR PÄRNAMÄE Anija valla rahvaga kohtudes.

Anija mõisas olid neljapäeva, 19. novembri õhtul kaitseministeeriumi kaitseinvesteeringute asekantsler Ingvar Pärnamäe, infrastruktuuri osakonna keskkonna ja planeerimise nõunik Heddy Klasen, Kristjan Õim ja Arti Levandi kaitseväe peastaabist ning keskpolügooni ülem Aivar Lepa. Neid oli tulnud kuulama ja küsima kümmekond vallaelanikku, kohal olid ka vallavanem Arvi Karotam ja volikogu aseesimees Jaan Oruaas.
Juulis otsustas valitsus asutada Soodla veehoidla ümbruses paikneva Soodla harjutusvälja, mille pindala on umbes 5865 hektarit. Harjutusväljale kavandatakse Eesti kaitseäe soomusmanöövervõime arendamisega seotud väljaõpet ning liitlasvägede õppusi, mida ei saa teha keskpolügoonil. Harjutusväli hakkab olema suletud 90 päeval aastas, õppused viiakse läbi peamiselt talveperioodil, oktoobrist maini, valdavalt tööpäevadel ja tööajal.
„275l päeval aastas on ala kõigile avatud ja ohutu, sinna ei jää ühtegi lõhkemata lõhkekeha,  kuna õppustel kasutatakse vaid õppemoona,“ lausus Heddy Klasen.
Ingvar Pärnamäe kinnitas, et harjutusväli pole suvaline maatükk, vaid kõik, mis sinna kavandatakse, on väga konkreetselt seotud väljaõppestandarditega: „Sinna ei ehitata ühtegi objekti, teed või silda, kui selleks pole reaalset vajadust. Ka meil on raha alati puudu ja loeme seda hoolega.“
Heddy Klasen lisas, et Natura alal ja Põhja-Kõrvemaa looduskaitsealal soomusmasinad sõitma ei hakka ega sinna tulistama, need on üksnes ohualad, kus inimesel on õppuste ajal ohtlik viibida.
Asekantsler rääkis ka plaanist laiendada praeguse keskpolügooni ohualasid. Need sulgetakse samuti kuni 90 päevaks aastas. Kuna ohualade piiresse jääb matka- ja suusaradasid, on RMK ja keskkonnaametiga lepitud kokku, ministeeriumi kulul tehakse sinna alternatiivseid matkaradu. Ohualasid on asekantsleri kinnitusel võrreldes esialgsete plaanidega muudetud kitsamaks, et suusarajad jääksid sealt välja.
Arti Levandi sõnul on nad selles osas teinud väga suuri kompromisse, loobunud osadest aladest, mida sooviti, kuid rohkem taganeda ei saa: „Järgmine variant on, et jätame masinad seisma.“
Soodla harjutusvälja all on umbes 30 eramaad. Nende omanikke on Hedy Klaseni sõnul teavitatud, et saavad soovi korral oma maad müüa. Mähuste ja Männasalu maaüksuste kohta, kuhu aastaid tagasi kavandati suurt puhkekompleksi, on tellitud maa hindamine ning käivad läbiräämised, et maa ära osta.
CV 90  müra on väiksem kui
miinipildujal
Ingvar Pärnamäe tõdes, et üks läbiv küsimus koosolekutel on olnud müratase. Ta näitas mürakaarti, mis tehti, kui oma masinatega käisid keskpolügoonil hollandlased, kellelt ka Eesti kavatseb osta lahingumasinad CV 90. Selle põhjal on laskmismüra epitsentrist paari kilomeetri kaugusel väiksem kui kõnemüra. Samasugune mürakaart on kavas teha ka Soodla harjutusvälja kohta.
Soodla elanik Taavi Tamkivi ja Jaan Oruaas panid kahtluse alla metoodika, mille kohaselt jagatakse laskude tekitatud müra ära terve päeva peale.
„Kui olen masina kõrval, teeb pauk mind kurdiks, aga kui see jagada tervele päevale ja kuulen seda jutuna, kurdiks ei jää,“ märkis Taavi Tamkivi.
Ingvar Pärnamäe ja Heddy Klasen ütlesid, et sama metoodika järgi mõõdetakse mürataset ka mujal ning et lahingumasin CV 90 teeb tunduvalt väiksemat müra, kui näiteks miinipilduja.
„Müra piirnormid  on meile täitmiseks. Kui saame teada, et võime ühest kohast lasta näiteks 50 lasku, et ööpäeva keskmine müra jääks seal normi piiresse, siis me üle selle seal laskma ei hakka,“ lausus Kristjan Õim.
Leevendusmeetmed
Taavi Tamkivi rääkis, et kohalikud inimesed-ettevõtted on kogunud ettepanekuid, mida võiks ministeerium teha kogukonna jaoks harjutusvälja ja ohualadega kaasnevate ebamugavuste leevendamiseks.
„Hüvitame alati kahju, mida me ise teeme või lõhume, kuid me ei saa teha asju, mis ei haaku riigikaitsega – näiteks ehitada seiklusradasid,“ märkis Ingvar Pärnamäe.
„Kui kodukoha kõrvale tuleb polügoon, on osa elupaiga väärtusest hävinud. Ei oska öelda, mis peaks olema vääriline kompensatsioon, aga kui aastaid tagasi rajati keskpolügoon, tehti kohalike elanike ebamugavuste leevendamiseks Kuusallu staadion. See oli ilus liigutus ja mulle tundub, et Kuusalu inimestel oli selle võrra kergem leppida,“ arvas Taavi Tamkivi.
Heddy Klasen sõnas – püütakse panustada Soodla ümbruse heakorda, et sinna tekiks korrastatud puhkeala, peale matkaradade on kavas teha ka vaatetorn. Konkreetsemaks minnakse siis, kui algab detailne planeerimine ning tehakse keskkonnamõjude hindamine, mille käigus hinnatakse ära ka mõju kohalikele elanikele ja ettevõtetele. Siis pakutakse välja ka leevendusmeetmed.
Arvi Karotam arvas, et ettepanekud, mida vald võiks kaitseministeeriumilt hea tahte korras vastu saada, võiks koondada vallamajja.