Anija, Kuusalu ja Raasiku vallavalitsus ning Maardu linnavalitsus võtsid vastu Jõelähtme vallavalitsuse ettepaneku palgata seoses kriisivõimekuse suurendamiseks seatud riiklike lisakohustustega ühine kriisispetsialist Sven Jablonski. Tema töökoormus on jagatud viieks, igas omavalitsuses töötab 0,2 koormusega. Märtsikuuga olid kriisispetsialist Sven Jablonski töölepingud sõlmitud Anija, Jõelähtme ja Kuusalu vallas ning Maardu linnas. Raasiku vallas alustas kriisispetsialist tööd 1. aprillist.
Sellise töökoha loomist toetab riik. Siseministeerium eraldas omavalitsuste kriisivõimekuse suurendamiseks Eesti igale omavalitsusele käesolevaks aastaks 9493 eurot tegevustoetust – riskianalüüsi ja hädaolukorra lahendamise plaanide koostamiseks, kriisiõppuste läbiviimiseks, koostöö korraldamiseks riigiasutustega valmisoleku ja elanikkonnakaitse küsimustes ning elutähtsat teenust korraldava asutuse ülesannete täitmiseks. Kõigil omavalitsustel tuli määrata kontaktisik, kes korraldab kriisiülesannete täitmist ja on päästeametile peamine partner kriisialastes teemades. Päästeamet soovis omavalitsustelt infot kontaktisiku määramise kohta märtsikuu eelviimase nädala lõpuks.
Sven Jablonski rääkis, et tal on alates 2019. aasta veebruarist kogemus omavalitsusega koostööst seoses kriisireguleerimise korraldamisega – ta asus enda erafirmaga osutama vastavat teenust Maardu linnale ja teistele omavalitsustele, sest 10 000 ja suurema arvu elanikega omavalitsusele hakkas siis kehtima elutähtsa teenuse korraldava asutuse kohustus. Mõni aeg tagasi alustas ta kriisialast koostööd ka Jõelähtme vallavalitsusega. Kuna käesolevast aastast on riskianalüüsi koostamise ja muude kriisivõimekustega seotud toimingute kohustus kõigil omavalitsustel oluliselt suurenenud, tekkis Jõelähtme vallajuhtidel mõte palgata vastav töötaja koos naaberomavalitsustega.
Sven Jablonski on õppinud päästjaks ja päästespetsialistiks sisekaitseakadeemia päästekolledžis, töötas päästjana Tallinnas Nõmme komandos ja Keila komandos meeskonna vanemana. Ta on hiljem olnud päästeameti päästetöö osakonna ekspert, ka päästeameti vastutav korrapidaja. Pärast õpinguid TalTechi majandusteaduskonnas innovatsiooni ja juhtimise erialal oli ta maaeluministeeriumi kriisireguleerimispoliitika kujundaja, seejärel töötas päästeameti kriisiosakonnas ja läbis ka Euroopa Liidu elanikkonnakaitse mehhanismi eksperdi koolitused.
„Nüüd olen viie omavalitsuse palgal, enda firmaga seetõttu ei tegele. Töötan vastavalt hädaolukorra seaduses sätestatud ajakavale, kõige kiirem tegevus on praegu omavalitsuste riskianalüüside koostamine, need tuleb esitada 30. juuniks,“ ütles Sven Jablonski.
Seejärel tuleb koostada hädaolukordade lahendamise plaanid, tegeleda varjumiskohtadega, kriisiõppuste ja elutähtsa teenuse korraldamise ning palju muuga, mis tagab omavalitsuste elanike turvalisuse kriiside ajal.
„Suve poole hakkan end kohalikele elanikele rohkem tutvustama. Kui aga on Anija, Jõelähtme, Kuusalu ja Raasiku valla külade, ka alevike elanikel või Maardu linna elanikel seoses kriisideks valmisolekuga küsimusi, saab juba kohe minu poole pöörduda,“ lubas ta.
Üks oluline sihtrühm on tema sõnul korteriühistud, kes peavad oma valmisolekut kriisideks ise tõstma. Edaspidi hakatakse arutama, kuidas jõuda korteriühistute esindajateni ja selgitada nende ootusi.
„Korteriühistud on ühed kõige haavatavamad üksused Eestis, eriti suured magalapiirkonnad. Päästeameti hinnangul ei ole korteriühistute valmisolek võimalikeks kriisideks viimase viie aasta jooksul oluliselt paranenud. Tahaksin teada saada põhjused, miks ei lähe paremaks,“ sõnas kriisispetsialist. „Elutähtsa teenuse osutajad, nagu on soojaettevõtjad, investeerivad suuri summasid, et ka kriiside ajal oleks toasoe kõigil liitunutel olemas, aga kui korteriühistu enda küttesõlmel elektrit ei ole, siis toasoe radiaatoritesse ei jõua.“
Ka hakkab kriisispetsialist tegelema omavalitsustes elutähtsate teenuste osutajate ehk ETOdega – need on kohalikud lumelükkajad ning kaugküttepiirkondade soojatootjad ja vee-ettevõtted.
Peale ühesuguste töökohustuste on Sven Jablonskil kõigi viie omavalitsusega kokku lepitud kriisivaldkonda puudutavad tegevused, mida just seal soovitakse.
Anija vallavalitsus soovib lisaks muudele ülesannetele riski- ja kriisikommunikatsiooni ülesehitamist ning kogukonna kaasamist ja teavitamist enne kriisi ja kriisi ajal. Päästeametiga otse suhtleb vallavanem.
Kuusalu vallavalitsuse soov oli, et kriisispetsialist esindab valda ka suhtluses päästemetiga ning tegeleb avalike varjumiskohtadega. Töölepingus on ka, et vallavanem tellib vajadusel ühekordseid kriisivaldkonna tegevusi, ka kriisikomisjon võib soovida abi.
Raasiku vallavalitsus lisas lepingusse kerksuskeskused ja evakuatsioonivõimekuse tõstmise.
Sven Jablonski: „Olen pärit Mulgimaalt, Tallinnas elan 2002. aastast. Anija ja Kuusalu vallast olen läbi sõitnud, ka Jõelähtme valda teadsin turistina. Nüüd hakkan tutvuma kogu piirkonna külade ja inimestega. Esmaspäeviti olen võimalusel Anija vallamajas, kolmapäevadel Kuusalu vallamajas, neljapäeviti Maardus ja Jõelähtmel, Raasiku vallamajas samuti esmaspäeviti. Täpne töörutiin selgub jooksvalt, sest selline pädevuse jaotamine mitme omavalitsuse vahel on Eestis ainukordne ja samuti mulle. Ka korraldab päästeamet kui elanikkonnakaitse juhtasutus koolitusi, infopäevi ja õppuste korraldamisega seotud seminare. Seega õppimist ja kohanemist saab olema üksjagu.“