Kiiu lasteaias saab iga rühm oma telefoninumbri

4631
Direktor JUTA KOPPEL lasteaia aatriumis, kus on erinevaid tasapindu, astmestikke ja kaldteid.

Esimesed kaks kuud töötas Kiiu lasteaed interneti püsiühenduseta, see on olemas möödunud reedest, valmimas on koduleht.

Peakokk IIVI ROOL ja kokk ANNELA MOOSER, keda aitab LIISBET MOOSER.
Peakokk IIVI ROOL ja kokk ANNELA MOOSER, keda aitab LIISBET MOOSER.

Septembri alguses tööle hakanud ja oktoobri lõpus pidulikult avatud Kiiu lasteaed Kiigepõnn oli esitatud konkursile „Aasta puitehitis 2014“, mille tulemused avalikustati eelmisel nädalal. Võitis Eikla seltsimaja Saaremaal, žürii andis kaks eripreemiat, millest üks läks Kiiu lasteaia hoonele.
Konkursi projektijuht Erik Konze kirjutas kokkuvõtet tehes Kiiu lasteaia kohta: „Iga lasteaialapse vanem ootab oma järeltulijale parimat võimalikku õppe- ja mängukeskkonda. On selge, et Kuusalu vald panustab oma kasvavasse põlvkonda – nii valmis Kiius uus lasteaed. Noored arhitektid Helen Rebane ja Egon Metusala lõid vahva lahenduse: tulemus peaks olema inspiratsiooniks kõikidele teistele lasteaiakohtade nappuses vaevlevatele valdadele.“
Nii lasteaia direktor Juta Koppel kui ka kolleegid kinnitavad, et neil on selles majas suurepärane töötada ja lastel õppida-mängida. Hoones on väga hea olla suuresti tänu aatriumile ehk avarale fuajeele, kuhu avanevad juhtkonna klaasist siseseintega tööruumid, õpetajate tuba, saal, söögituba ja rühmaruumid. Aatriumis on kasutatud erinevaid tasapindu, astmestikke ja kaldteid, vajadusel on võimalik keskele tekitada vahekardinaid ette tõmmates muinasjututuba.
Üks rühmaruum ja ühine söögituba
Avapeol imestasid osad külalised, et Kiiu lasteaias on rühmad ühes suures toas. Nõukaajal ehitatud lasteaedades on rühmadel kaks tuba, magatakse ühes ja mängitakse-süüakse teises. Eraldi söögituba sellistes lasteaedades pole, toit viiakse köögist rühmaruumidesse, lauad katab ja toidunõud koristab õpetaja abi.
Juta Koppel kommenteerib, et koolieelse lasteasutuse seadus lubab – mängu- ja magamisruum võib olla ühendatud, kui põrandapinda on lapse kohta vähemalt 4 ruutmeetrit: „Kiiu lasteaias on see nõue uhkesti täidetud, voodid saab kappidesse üles panna. Meie rühmatoad võivad esialgu tunduda natuke kõledad, edaspidi plaanime osta liiklusvaibad, kujundada nuku-, auto- ja lugemisnurgad.“
Direktor kiidab lasteaeda tehtud söögituba. Vaid noorem sõimerühm sööb omaette, teised tulevad söögituppa, kus lauad on kaetud ja toidud jagatud – seda teevad peakokk ja kokk. Koristab köögitädi. Nii on võimalik lastel oma rühmatoas mängud pooleli jätta ja pärast jätkata. Kui tuleks süüa enda ruumis, peab vahepeal asjad kokku panema.
Kiigepõnni lasteaia söögituba kasutatakse ka kunstitundide läbiviimiseks, ühes seinas on pikk tahvel, kõrval madalad kapid joonistuste jaoks. Ehkki lasteaial on omaette suur köök, on söögituppa paigutatud veel eraldi pliit koos ahjuga, külmkapp ning nõudepesumasin – tehakse kokandustunde, möödunud nädalal küpsetasid vanemate rühmade lapsed isadele pirukaid.
Kööginurka ja söögisaali saab nädalavahetustel kasutada kogukonna ettevõtmisteks, kui lepitakse kokku lasteaia juhiga. Vallavalitsuse soov oli lasteaeda kavandades, et saalis ja aatriumis oleks võimalik teha kogukonnaüritusi.
Õpetaja ja kaks assistenti
Kuusalu valla neljast lasteaiast kolmes on õppetöös rakendatud harjumuspärast süsteemi – ühe rühmaga töötavad kaks õpetajat ja õpetaja abi. Kiius on korraldatud teisiti – rühmas on üks õpetaja ja kaks assistenti.
Valla lasteaedade töötajate seas on tekkinud diskussioon, kas uus süsteem on parem, ja leitud, et nii tehakse raha kokkuhoiu eesmärgil. Kuusalu vallas makstakse lasteaedade õpetajatele üldhariduskoolide pedagoogidega võrdsustatud palka, assistentide töötasu on madalam.
Juta Koppel ütleb, et õpetaja ja kahe assistendi süsteem oli vallavalitsuse soov: „Viimsis töötatakse sedasi ja Assakul. Põhjustatud on sellest, et lasteaedadesse pole võtta erialase ettevalmistusega õpetajaid. Meil said õpetajana tööd kõik kuus erialase kõrgharidusega töötajat, kes elavad Kuusalu vallas ja kandideerisid konkursil. Õpetajaid oli kandideerimas ka mujalt, ent assistentidena võtsin tööle samuti oma valla inimesed, eelistasin neid, kes on võimelised edasi õppima.“
Reggio Emilia  pedagoogika
Juta Koppel räägib, kuidas plaanib hakata Kiigepõnni lasteaias viljelema sünteesi  Reggio Emilia  ja Johannes Käisi pedagoogikast: „Me lasteaia õpetaja Reelika Kivimaa töötas lasteaias Rootsis, kus lasteaedades õpetatakse peamiselt Reggio Emilia  pedagoogika alustel. Mul endal on kogemus Viimsi päevilt. „Saja keele pedagoogika“ lähtepunkt ja kese on laps koos kõigi oma teadmiste, tundmuste, tõekspidamiste ja tegevustega. Last õpetavad mängukaaslased, teda saatvad täiskasvanud ja keskkond. Lapsed õpivad kõigilt ja kõikjal, keskkond on õppimise lähe, mis peegeldab ideid, hoiakuid ja kultuuri. Lapsest saab tegija iseenda õppimise kaudu, kui täiskasvanu loob selleks sobiva ümbruse ehk kasvukeskkonna.“
Direktor tahab kutsuda oma maja õpetajatele ja assistentidele Reggio Emilia pedagoogikat tutvustama Viimsi lasteaia endise direktori Maarika Pukki, kes on selle propageerija Eestis. Järgmisel aastal on kavas minna õppereisile Rootsi, külastada Reelika Kivimaa endist töökohta ja teisi lasteaedu, et arendada sõprussidemeid ja koguda lisateadmisi Reggio pedagoogika kohta.
„Johannes Käisi pedagoogika põhimõte  on, et lapsi tuleb õpetada mitte niivõrd  tõsiasju teadma, kui neid otsima ja leidma. Olulisel kohal on loodusõpetus, et lapsel tekiks soov vaadelda ja katsuda,“ lisab Juta Koppel.
Uued telefonid
Lähiajal saavad Kiiu lasteaia kõik 6 rühma endale kaasaskantavad analoogtelefonid ja eraldi telefoninumbrid. Direktor selgitab, et maja on suur, kui lapsevanem helistab ja tahab õpetaja või assistendiga rääkida, kuluks palju aega ja jooksmist enne, kui telefon soovitud inimeseni jõuab. Kui rühmades on oma telefon, saab lapsevanem infot kiiremini edasi anda. Koos lastega õue minnes võetakse ka telefon kaasa.
Lasteaiakohtade

järjekorrast
Praegu on Kiigepõnni lasteaias 102 last: kahes sõimerühmas 14, kahes aiarühmas 20, liitrühmas 17. Paljud lapsed on esmakordselt lasteaias, mõned tulid üle Kuusalu ja Kolga lasteaiast.
Kümme kohta on vakantsed mõeldes järgmisele aastale – siis on valla lasteaedade E-järjekorra järgi Kiiu lasteaeda tulekul 28 last, ent kooli läheb tuleval aastal sealt 20 last. Seetõttu võeti direktori sõnul Kiiu lastaeda sel sügisel vaid Kuusalu valla lapsed, kaugemalt mitte, sest aasta pärast täidetakse lasteaias kõik kohad oma valla lastega.
Koos abipersonaliga on Kiiu lasteaias töötajaid kokku 30. Õppejuht on Marika Mae, maja perenaisena töötab Silva Sisa, peakokana Iivi Rool, haldusspetsialistina Kalev Kulpson.