Kiiu lasteaia ja Kehra kooli tehnosüsteemide raha seni saamata

1519

Vabariigi valitsus kinnitas detsembri lõpus KOIT kava rahajaotuse, Harju summad jäid jagamata.

Vabariigi valitsus jättis teisipäeval, 29. detsembril KOIT (kohalike omavalitsuste investeeringute toetuse) kava Harju, Järva, Tartu ja Viljandi maakondade eelistusnimekirjad kinnitamata, sest mõned taotlejad on vaidlustanud rahastatavate projektide valiku. Et ülejäänud 11 maakonda saaksid oma projektidega edasi minna, otsustati KOIT kava kehtestada mitmes etapis.

Sõnumitooja uuris siseministeeriumist, kes Harju projektide nimekirja vaidlustas ja mis saab edasi.
Siseministeeriumi regionaalpoliitika osakonna pea­spetsialist Andres Heldring vastas, et Loksa linn ja Harku vald vaidlustasid siseministeeriumi komisjoni hinnangu – komisjon hindas Loksa ja Harku valla finantssuutlikkust negatiivselt. Mõlemad vaided on läbi vaadatud ja leitud, et nende omavalitsuste finantsseis vajab täiendavat analüüsi.

Andres Heldring selgitas, kui uus hindamine on läbi viidud ja Loksa linna ning Harku valla eeltaotlused tunnistatud positiivseks, saadetakse need edasi maakondlikule hindamisele. Maakonna komisjon annab projektidele hinded samadel alustel, mis olid esimesel hindamisel, ning saadud hinnete järgi pannakse nad pingeritta koos teiste projektidega. Pärast seda kooskõlastab muudetud eelistusnimekirja taas Harjumaa Omavalitsuste Liit (HOL). Esimese kooskõlastuse andis HOL nimekirjale oktoobrikuus enne kohalikke valimisi.

„Siseministeeriumis vaadatakse läbi eelistusnimekirja järjestus, maakonnale arvestatav rahalimiit ning vastavalt nendele võimalustele tehakse ettepanek projektide nimetamiseks KOIT kava põhi- ja reservnimekirja. Loodame Harju projektide kinnitamist uue aasta esimeste kuude jooksul,” kirjeldas ministeeriumi peaspetsialist edasist käiku.

Senises eelistusnimekirjas oli Sõnumitooja andmetel Harju maaomavalitsustest kolmandal kohal Kehra gümnaasiumi hoone tehnosüsteemide rekonstrueerimise projekt, milleks küsitakse riigilt 7 miljonit krooni. Neljandal kohal Kiiu lasteaia ehitamine, mille tarvis tahetakse 29,6 miljonit krooni. Selle järel Loksa lasteaia rekonstrueerimine, selle jaoks taotletakse 21 miljonit krooni. Nendele projektidele oleks vabariigi valitsuse jah-sõna detsembri lõpuga olnud eeldatavalt käes, kui poleks olnud vaidlustamist. Kehra gümnaasiumi hoone 5. korruse juurde­ehituse projekt oli viimasel, 12. kohal, sellele reaalset rahastust praeguses majandus­olukorras ei loodetud.

Sõnumitooja küsis, mida rahastamisotsuse venimine meie omavalitsustele tähendab.

Kiiu lasteaiale valmisprojekt
Kuusalu abivallavanem Tõnu Ammussaar ütles, et esialgu pole kavandatud graafikust maha jäädud. Vallavalitsus esitas koos rahataot­lu­se­ga Kiiu lasteaia eskiisprojekti. Nüüd on seisukoht, et vähemkulukas on valida lasteaia ehitamiseks valmisprojekt. Lähiajal on kavas külastada üle Eesti kümmet uut lasteaeda, valida neist kolm kuni viis objekti, korraldada piiratud läbirääkimistega riigihange ja leida arhitekt-projekteerija, kes on ühtlasi ka ehituse autori järelevalve.

Kiiu lasteaiale lubati riigilt ehitusraha juba 2008. aastal, ehituse valmimise esimene tähtaeg pidi olema 1. september 2010. Masu tõttu jäeti raha andmata.

Kui Kiiu lasteaed võeti uue KOIT kava eelistusnimekirja, planeeriti, et hoone valmib 1. septembril 2011. Abivallavanem arvas, kui rahastamisotsus tuleb märtsis, ei pruugi loodetud avamistähtaeg edasi lükkuda.

Kehra kooli ehitustööd kooliajale
Anija valla majanduse vanemspetsialist Viljo Leis rääkis, et Kehra kooli tehnosüsteemide rekonstrueerimine hõlmab nii kütte- kui ka ventilatsiooni, vee- ja kanalisatsiooni kordategemist kogu majas ning siseviimistlust. Rahastamise venimine on kavandatud töögraafiku juba sassi löönud. Kavas oli aasta alguses välja kuulutada riigihange ning tööd oleks tehtud kahel aastal, 2010 ja 2011 suvekuudel. Käesoleva aasta vallaeelarve projekti on nüüd kavandatud vaid projekteerimissumma omaosalus ning ehitustööd kanduvad tulevasse aastasse ja ka õppetöö ajale.