Miks kõigepealt võeti vastu otsus ja alles siis hakatakse analüüsima, imestavad Loksa elanikud.
Loksa linnavolikogu otsustas 17. detsembri istungil kujundada 1. septembrist 2010 eesti ja vene kool ühiseks Loksa gümnaasiumiks. Istungil kohal olnud 13 volikoguliikmest 5 hääletasid otsuse poolt, 3 vastu ja 5 jäid erapooletuks.
Uudis koolide ühendamisest levis kulutulena. Loksa Vene gümnaasiumi direktor ja volikogu liige Galina Nikitina, kes hääletas otsuse vastu, rääkis, et plaanis õpetajaid volikogus toimunust informeerida 18. detsembril kella 14ks kavandatud õppenõukogus.
Kuid õpetajatele hakkasid hommikul helistama abikaasad laevatehasest, jutt koolide kohta tehtud otsusest oli seal juba liikvel.
Loksa venekeelne elanikkond on kõige enam häiritud sellest, et varasemaid tõsiseid arutelusid ja selgitamisi pole toimunud. Kahe kooli Loksa gümnaasiumiks kujundamisest saadi teada üleöö.
Vene gümnaasiumi hoolekogu esimees, kohaliku kaabel-TV firma Djuk juht Pavel Tsehmister oli reedel, 8. jaanuaril hämmingus – kogu tehas rääkis koolide liitmisest juba 18. detsembri hommikul, aga ametlikku infot ikka veel pole.
Ka esmaspäeval, 11. jaanuaril ei olnud Loksa linnavalitsuse koduleheküljel internetis uudiste rubriigis Loksa gümnaasiumi kujundamisest kirjas sõnagi.
Pavel Tsehmister: „Selgub, et mind on nimetatud linnavalitsuse moodustatud ajutise komisjoni liikmeks, minu endaga sellest räägitud ei ole. Kõik mõistavad, et hariduskulusid on vaja optimeerida, aga kõigepealt tuleb arutada, selgitada võimalikud variandid ja see, kui palju üheks või teiseks raha kulub, kui palju kokku hoiab. Oleks pidanud kohtuma õpetajate ja lapsevanematega, kogu linnarahvaga arutama, milline variant kõige parem. Otsese info puudumine tekitab kuulujutte ja hirmu.”
Ta lisas, et eesti- ja venekeelse kooli ühendamine on väga tundlik teema. Vene koole ei ole 60 kilomeetri raadiuses ühtegi teist, eesti keskkoole on 30 kilomeetri ulatuses mitu.
Loksa I keskkooli hoolekogu esimees Andres Kiviberg tõdes samuti, et teda ega hoolekogu pole eelnevalt koolide üheks kujundamise otsusest informeeritud. Ta kavatseb järgmisel nädalal hoolekogu kokku kutsuda, et sel teemal aru pidada.
Vene emad – see on šokk
Sõnumitooja uuris möödunud reedel Loksa tänavatel juhuslikelt inimestelt, kas nad on koolide ühendamisega kursis ja mida arvavad. Kõik kõnetatud nimetasid seda viimase aja peamiseks omavaheliseks jututeemaks.
„See on šokk, otsekui külma vett oleks kaela saanud,” rääkis noor vene naine. „Saame aru, et raha on vähe, aga kokku tuleks hoida millestki muust, mitte laste arvelt.”
Keskealine vene ema meenutas, kuidas tema õppis Loksal siis, kui koolid olid koos, eesti lapsed käisid hommikuses ja vene õpilased õhtuses vahetuses: „Saime hakkama, tegime sõpruskohtumisi. Aga kas kahe kooli liitmine on praegu kõige õigem lahendus?”
Eesti emade esmane vastus oli, et nemad ei taha oma lapsi kakskeelses koolis hoida, pigem panna nad siis Kuusalu kooli.
Loksa I keskkooli keskealised vilistlased kommenteerisid, et linnavolikogu otsus tähendab nende meelest eestikeelse hariduse väljasuretamist Loksal. Sama, aga venekeelse hariduse kohta, arvasid vene lapsevanemad. Oli ka neid vene naisi, kes ütlesid, kui abikaasal enam laevatehases tööd pole ja haridusega segadused, tuleks hakata mõtlema Loksalt lahkumisele.
Taheti veel teada, kuhu koolimajja kokku kolitakse ja kes hakkab uut kooli juhtima.
Kohtumised õpetajatega
Eelmisel nädalal käisid Loksa linnapea Helle Lootsmann, volikogu esimees Rein Heina ja abilinnapea Laivi Kirsipuu mõlema kooli õpetajatele selgitusi jagamas. Kolmapäevane kohtumine vene koolis kestis kaks tundi. Neljapäeval käidi eesti koolis ja seal said jutud räägitud poole tunniga.
Loksa I keskkooli direktor Õnnela Tedrekin kommenteeris, et esialgu ei muutu suurt midagi, plaan on 1. septembrist 2010 ühendada kahe kooli administratsioonid, mõlemad koolid jäävad edasi töötama senistesse majadesse.
Linnavalitsuse moodustatud komisjon hakkab tema sõnul arutama, mis saab edasi: „Oluline on säilitada Loksal gümnaasiumiosa ka vene kooli õpilastel. Kõige tähtsam on, et Loksal antaks gümnaasiumiharidust. Mina seisan kindlasti selle eest, et eestikeelne haridus Loksal säiliks ning kool jääks tulevikus meie majja, siit on saanud Loksa haridus alguse.”
Loksa Vene gümnaasiumi direktor Galina Nikitina tõdes, nende õpetajad ütlesid pärast linnavalitsuse esindajatega toimunud koosolekut, et ei saa endiselt aru, mida plaanitakse ja milleks.
Galina Nikitina: „Haapsalu linnas tehti teisiti, seal kuulutati välja kolmeaastane periood üleminekuks eestikeelsele gümnaasiumiharidusele. Nüüd on seal venekeelne põhikool ning vene keeles õppinud lapsed saavad soovi korral omandada keskhariduse eesti gümnaasiumis. Haapsalus arutati muudatused koos lapsevanemate ja õpetajatega põhjalikult läbi. Minu ettepanek Loksa linnavalitsusele oli, et võtame aja maha, vaatame aasta jooksul, mida otsustab haridusreformi osas ministeerium. Värskes Õpetajate Lehes ütleb minister Tõnis Lukas, et reformikava on aastateks 2013-2015. Miks me peame Loksal kiirustama.”
Linnavalitsusest antud selgituste kohta, et 18-liikmeline ajutine komisjon hakkab analüüsima, kuidas oleks Loksa haridusega kõige õigem talitada, sõnas Galina Nikitina, et volikogu otsus ütleb üheselt, kujundada kaks kooli üheks, seega on komisjonile suunised antud.
„Kõik muudatused võetakse vastu raskelt. Laste, nende vanemate ja õpetajatega ei tohi mängida, selliseid otsuseid ei või langetada kiirustades,” lausus vene kooli juht.
Linnapea selgitab
Helle Lootsmann: „Teadaolevalt ei sobi paljudele ka tänase valitsuse ja haridusminister Tõnis Lukase kavandatav haridusreform. Seetõttu on normaalne, et Loksa inimestel on erinevad arvamused hariduskorraldusest. Ka kõige rikkam omavalitsus ei saa lubada luksust, et maksumaksja raha eest kaetakse 1300-le õpilasele mõeldud kahe koolikompleksi kulud olukorras, kus koolides kokku õpib 375 õpilast. Linnavolikogu otsus koolide administratiivseks liitmiseks on esimene samm Loksal jätkusuutliku kooli säilitamiseks, hariduse saamine võimaldatakse nii eesti kui vene keeles ja seda ka gümnaasiumi astmes.”
Volikogu otsuse alusel moodustatud komisjon on tema sõnul selleks, et leida kõige mõistlikumad lahendused: „Volikogu lähtus otsuse tegemisel eelnevatest aruteludest komisjonides ja linnavalitsuses ning tugines 2009. aastal valminud uuringule „Harjumaa koolivõrgu analüüs ja lähtekohad selle arendamiseks“ ning MTÜs Koolitus- ja Nõustamiskeskus HARED 2006. aastal valminud Harjumaa koolivõrgu arengukava 2004-2010 korrigeeritud versioonile (lisatud aastad 2011-2012), mille tellis Harju maavalitsus. Mõlema töö järelduste põhjal ei ole Loksa koolid jätkusuutlikud ja volikogud peavad kaaluma nende reorganiseerimist.”
Loksa eestikeelne kool muudeti kakskeelseks aastal 1947. Ligi 40 aastat õpiti ühe katuse all, tippajal oli koolis kokku üle 900 õpilase. Aastal 1988 valmis vene koolile korrusmajade lähedale omaette hoone ja viimased 22 aastat on koolid tegutsenud eraldi.
Loksa I keskkoolis on sel õppeaastal 207 õpilast, neist pooled elavad ümberkaudsetes külades Kuusalu vallas. Loksa vene gümnaasiumis on 171õpilast.
15 kilomeetrit eemal asuvas Kolga keskkoolis on 153 õpilast, 30 kilomeetri kaugusel Kuusalu keskkoolis on õpilasi 503.