Võidutöö autorid on EGON METUSALA, OTT OJAMAA ja HELEN REBANE arhitektuuribüroost Projekt O2.
Kuusalu vallavalitsuse korraldatud ideekonkurss toimus kahes järgus. Esmalt valiti konkursile esitatud 9 taotluse põhjal välja 5 arhitektuuribürood, kellele esitati kutse ideekonkursil osalemiseks. Teises voorus osalejatele makstakse tasu 1000 eurot, välja arvatud konkursi võitja, kellega sõlmitakse hankeleping projekti koostamiseks.
Viielt büroolt laekus teises etapis kokku 6 konkursitööd. Autorite nimed ning projekteerimishinnad olid suletud ümbrikes, mis avati pärast võidutöö selgumist. Kõik 6 eskiisi on septembri algusest välja pandud Kuusalu vallamaja koridori.
Ideekonkursi žürii esimees oli Kuusalu vallavanem Urmas Kirtsi, liikmed abivallavanem Tõnu Ammussaar, vallaarhitekt Kadi Raudla, Kuusalu lasteaia direktor Astrid Meister ning arhitektid Tiina Skolimowski ja Raul Järg.
Žürii käis koos neljal korral. Viimasel koosolekul olid kaalumisel kolm tööd – Ruubik, Segasumma suvila ja Kiik. Teisipäeva, 20. septembri hommikuks oli võidutöö teada – žürii valis välja töö nimega Kiik.
Urmas Kirtsi: „Täiuslikku eskiisprojekti polnud, mille kohta oleks saanud kohe öelda, et see on võitja. Samas olid kõik tööd sellised, et neist saaks ehitada lasteaia. Komisjon vaatas, kuivõrd innovaatilised need on, kuidas sobivad keskkonda ning milliseks kujuneksid ehituse maksumus ja edaspidised ülalpidamiskulud. Võidutöö on kiigekujuline, sellist lasteaeda pole Eestis seni ehitatud.“
Vallavalitsus võitjat veel ei kinnitanud
Kuna Kuusalu vald saab KOIT kavast Kiiu lasteaia rajamiseks 1,8 miljonit eurot (29 miljonit krooni), millele Kuusalu vald lisab omaosalusena 15 protsenti, oli arhitektidele ette seatud piirmaksumus – hoone ehitushind ei saa ületada 2,2 miljonit eurot.
Kuusalu vallavalitsus tutvus möödunud neljapäeva, 22. septembri istungil ideekonkursi tulemustega, kuid jättis need kinnitamata.
„Vallavalitsus leidis, et Kiige autorid kutsutakse järgmisele istungile. Tahame olla veendunud, et hoone maksumus ei ületa 2,2 miljonit eurot. Soovime ka arutada koos nendega, kas projekti on võimalik muuta,“ selgitas vallavanem.
Tema sõnul on küsimus eelkõige selles, kas rühmaruume saab eraldada üldkasutatavatest ruumidest. Projektis on suur ühine siseruum, kuhu avanevad rühmaruumid, ent lasteaedade direktorid on viidanud, et need peaksid olema suletavad – õpetajad ei jõua muidu jälgida, et kogu rühm oleks koos.
Maja põhiplaan on kaheharuline, keskele jäävad avatud mänguruum ja ühine söögisaal.
Võidutöö kui Eesti arhitektuuri homne päev
Kuusalu vallas Pudisoo külas elav arhitekt Tiina Skolimowski ütles, et võitjaks osutunud eskiisprojekt hakkas žüriis olnud arhitektidele kohe silma: „Minu isiklik eelistus on kõikunud kahe töö vahel, need olid Kiik ja Ruubik. Uudse lahendusega Kiik võlus oma lihtsuse ja eba- traditsioonilisusega. Ruubiku eelised olid professionaalne ja selge plaanilahendus ning põnev, kuigi närvilisevõitu välisfassaad. Konkursitöö Kiik oma sisemise plaanilahendusega vajab muutmist ja täiendamist, et viia kooskõlla lasteasutustele ette antud nõuetega. Hoone lihtne põhiplaan ja suurus loovad selleks ka võimaluse. Ruubik on oma liigselt liigendatud põhiplaani ja vineerist välisfassaadiga lõplik lahendus, selle ehitamine ja ülalpidamiskulud võivad osutuda olulisemalt kallimaks, võrreldes Kiigega.”
Rakvere linna peaarhitekt, Eesti Arhitektide Liidu arhitektuurivõistluste ja riigihangete komisjoni liige Raul Järg: „Kiik on kõige selgema kontseptsiooniga ja huvitavam, plaanilahendusse on pandud lisaväärtus – avatud ruum, mis võimaldab eri rühmade õpetajate ja laste ühistegevust. Hoone pole esmapilgul lasteaiana tajutav, võib mõjuda ootamatult, aga on julge.“
Ta lisas, et kõik konkursitööd toimiksid lasteaedadena, kuid Kiiges on erilist särtsu: „Kindlasti ei ole see Kuusalu valla jaoks kõige lihtsam valik, aga usun, et projektist saab hea lahenduse. Kuna võitis Kiik, võib öelda, et arhitektuurse ideekonkursi korraldamine õigustas end. Kui valla soov oli tõsta latt kõrgemale tavalistest lahendustest, siis konkurss täitis oma ülesande. Konkursiga otsitakse ideed, millest lähtuda ning ehitusprojekti koostamise käigus hakatakse nõrku kohti parandama. Panime kirja, mida tuleks Kiige juures muuta, avatuse ja suletuse küsimus oli peamine.“
Lastele ja kogu Kiiu alevikule
Arhitekt Egon Metusala OÜst Projekt O2 ütles, et idee kiigekujulisest majast tekkis soovist vältida pikki koridore: „Kaalusime nelja-viit varianti, lõikasime hoone kaheks, sissepääs on kaetud ning kui sajab, saavad lapsed õues mängida ka selle all. Kiiu kortermajade poole on saal ja külaplats. Mõtlesime, kuna see on suur investeering, peaks andma ka külale lisaväärtust. Kui lapsed on läinud koju, saab maja olla külarahva käsutuses. Tegime multifunktsionaalse lasteaia, õue kavandasime mäed, mida saab muuta amfiteatriteks või liumägedeks.“
Ta rääkis, kuidas Kiius kohal käies tekkis mõte, et mürafoon on seal suhteliselt suur, Tallinna-Narva maantee paikneb lähedal, seetõttu on maja juurde kavandatud mäed samas ka müravallid. Välisala jaotub ideena kolmeks: külaplats, mudilaste mängukohad ning palliplats ja rulapark.
