Jäätmejaamast on saanud otsekui taaskasutuskeskus.
Jäätmejaam avas uksed jaanuaris 2009. Ametis on üks töötaja – jäätmejaama operaator Mihkel Tammepärg.
2013. aastal kulus Kuusalu valla eelarvest jäätmejaama tööshoidmiseks 12 859 eurot. Jäätmete utiliseerimise eest maksis vald mullu kokku 3440 eurot.
Kuusalu valla Kiiu jäätmejaam avati jaanuaris 2009 ning veebruaris ilmus Sõnumitoojas uudis, et jäätmejaama on kuu ajaga külastanud 50 inimest.
Praeguseks on jäätmejaam niivõrd teada koht, et operaator Mihkel Tammepärg sõnab, rekord on olnud 30 inimest päevas: „Külastatavus on kasvanud mitu korda. Eriti palju käiakse siin laupäeviti, kui on tööst vaba päev ja sõidetakse Kuusallu poodi. Siis põigatakse ka jäätmejaama, tuuakse vana elektroonikat, autorehve, värve ja lakke, aegunud ravimeid, ehitusprahti, paberit, klaasi. Kel suuremat masinat pole, see paneb sõiduauto pakiruumi kraami täis ja toob sedasi mitu korda järjest. Päris külastajateta ei ole enam olnud ühtegi päeva, vahel tekib ka järjekord.“
Ta sõnab, et rahvas suhtub jäätmejaama olemasolusse hästi. Kui enne jaama rajamist olid ümberkaudsete talude elanikud mures ja koguti vastuallkirju, siis nüüd on saanud ka neist peredest jäätmejaama kasutajad.
„Ju kujutati ette kunagist Haavakannu prügilat, kus tuul oli prahti lennutanud laiali suurele alale, ja kardeti, et Kiidu tuleb samasugune – sellepärast olid vastu. Kuid meil on jäätmed ladustatud konteineritesse. Ohtlikud jäätmed on lukustatud konteineris. Siit ei lähe midagi lendu, peenemat ehitusprahti palume tuua kilekottides,“ kõneleb Mihkel Tammepärg.
Ta tunnistab, et jäätmejaamast on kujunenud toon-vahetan koht, paljud esemed ei rända edasi prügimäele, vaid leiavad uue kasutaja. Käiakse küsimas ja palutakse tõsta mõni asi kõrvale, kui juhtub toodama. Nii näiteks sai hiljuti üks noormees oma autosse suured kõlarid. Teine soovis vanemat muusikakeskust ja leiti seegi. Enamik vana mööblit on rännanud edasi järgmistesse kodudesse.
On vähekindlustatud peresid, kelle juures on Mihkel Tammepärg sage külaline – kui neil autot pole, viib ise vajalikud esemed kohale. Ka on käinud ta oma masinaga kodudest jäätmeid ära toomas, kui pererahval endal ei ole transpordivõimalust.
„Kümmekond last on saanud siit endale jalgrattad. Sotsiaaltöötajad on käinud uksi-aknaid küsimas. Praegu on siin elumaja välisuks, mis ootab uut omanikku. Sellise taaskasutuskeskusena on jäätmejaam vallale kasulik, tõsine kokkuhoid, sest pole vaja maksta prügimäele vedamise eest. Inimesed tulevad siia nagu vanakraamilattu,“ kõneleb ta.
Enamik jäätmeid võetakse Kiiu jäätmejaamas vastu tasuta, ainult ehitusprahi eest tuleb maksta kaaluhinda. Jäätmejaama leiavad tee nii Kuusalu-Kiiu piirkonna rahvas, kui ka Loksa tagant küladest ning Vanakülast-Valgejõelt.
„Alguses taheti vallamajast, et paneksin kõik külastajad nimeliselt kirja, aga sellest nõudest loobuti. Mõnigi küsis, miks soovite nime, kui Kuusallu konteinerisse viin klaaspurgid ja pudelid, siis keegi ei küsi nime. Peamine on ikkagi, et jäätmed toodaks kodust ära, ei satuks loodusesse,“ lausub jäätmejaama operaator.
Kuusalu valla keskkonnaspetsialist Mailis Virve kinnitab, et aastatega on läinud olukord paremaks, ei ole enam tulnud vallamajja infot selle kohta, kuidas metsa alla või kusagile mujale on visatud prahihunnikuid: „Kui vaadata käitlemiseks üle antud ohtlike ainete koguseid, 2013. aastal kokku 8 tonni, näitab see, et Kiiu jäätmejaam on end õigustanud. Ohtlike ainete kogus sisaldab küll ka kevadel ja sügisel Loksa piirkonna külades korraldatud jäätmeringidel kogutut, aga suurem osa ohtlikest jäätmetest on viidud otse Kiidu.“
