NELLI RESTOV Kehrast tutvustas esivanemate elu

1374

Kehra, Aegviidu ja Raasiku lasteaialapsed said Anija kultuurikeskuses proovida lõnga tegemist, mängida mardipäeva mänge ja maitsta kõrvitsasaia.
 

Kehra lasteaiaõpetaja NELLI RESTOV tõi Anija valla kultuurikeskusesse vanu tööriistu, söögi- ja majapidamistarbeid.

Kehra lasteaia Lepatriinu õpetaja Nelli Restov korraldas möödunud kolmapäeval, 17. novembril Anija valla kultuurikeskuses kolme valla lasteaedade 5-7aastastele lastele näituse esivanemate asjadest. Lapsed said teada vanade eestlaste eluolust ja mardipäevatraditsioonidest. Eksponeeritud olid nii rahvariided, söögi- ja majapidamistarbed kui  ka tööriistad, mis kuulusid vanarahva igapäevaelu juurde: vokk, vanaaegne triikraud, sirbid, leivaastja koos erinevate teraviljadega ja palju muud.

Kui näitus oli üle vaadatud, rääkisid lapsed, mida nemad teavad mardi- ja kadripäevast ning kas keegi käis ka marti jooksmas. Üks poiss ja tüdruk igast rühmast riietati kadriks-mardiks ning lauldi mardipäeva laulu. Nelli Restov õpetas, kuidas vanasti tehti mardipäeval saapast ja puupulgast „hobune“ ning mil moel mängiti mardihobuse mängu, kus ratsanik ajab teisi lapsi taga.

Lõpuks pakkus Nelli Restov kõrvitsast tehtud saia, nagu mardipäeva komme ette näeb.

Nelli Restov korraldas sarnase näituse ka viis aastat tagasi: „Tookord oli see seotud kadripäevaga. Minul oli kodus olemas päris palju vanavanaema asju.
Lapsevanemad olid abiks ja tõid ka ise kodudest vanu esemeid ning kokku saime päris toreda näituse. Nüüd tuli mul jällegi mõte, et võiks samalaadse näituse korraldada. Ka said lapsed teada mardipäevast ja selle kommetest. Nende põlvkond ei pruugi rahvalikest kommetest enam väga palju teada.“

Teiseks põhjuseks nimetas ta vanempedagoogi atesteerimist: „Üks tingimus on, et tuleb korraldada näitus ja tutvustada seda. Sain hea võimaluse mitu asja ühendada.”

Nelli Restov on põline Kehra elanik ja töötanud lasteaias õpetajana viimased kaheksa aastat. Praegu õpetab ta Lepatriinu lasteaias nelja-aastaseid lapsi.

Tema arvates võiks samalaadset tutvustust pakkuda edaspidi ka koolilastele: „Näitust tegema  hakates selgus, et paljud lapsevanemadki ei tea esiemade-isade kommetest suurt midagi, lastest rääkimata. Kodudes ei ole säilinud esivanematelt päritud esemeid. Koolilastele peaks väljapaneku tegema suuremamahulisema.“

Eelmine artikkelTurbuneeme külas oli teele kukkunud puu
Järgmine artikkelPidu „Alavere noorte heaks 2010“ tõi sisse üle 6000 krooni