KERSTI NURGES küttis Andineemel karu

5150
KERSTI NURGES küttis karu Andineemel 1. augusti õhtul.

Sellel aastal on Harjumaal karud kõige rohkem mesitarusid rünnanud Kuusalu vallas.

1. augustil alanud karujahi hooaeg on olnud Kahala jahimeestele edukas. Esimesel päeval küttis Kahala jahiseltsi liige Kersti Nurges Andineeme kandis esimese karu.

Kahala Pühameeste jahiseltsi liige Kersti Nurges rääkis, et karu tabamine oli suur õnn: „Karu küttimiseks anti luba ning ma registreerisin selle ära. Teadsin, et karu sealkandis liigub ning läksin kohe metsa uurima. Juba kaugelt nägin, et karu oligi söödakohas. Hiilisin talle tasakesi võimalikult ligi ning saingi karu tabatud. Mul vedas, et ei pidanud kaua ootama ning ka tuul oli külje pealt ehk ei kandnud minu lõhna karuni.“

Kütitud karu oli emane ning kaalus 78 kilogrammi, ütles Kersti Nurges. Kuna emakaru oli keeritsussi täis, tuli karu keha hävitada.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni metsanduse juhtivspetsialist Jaanus Nilp rääkis, et Harjumaal võib sellel aastal küttida kokku kuus pruunkaru: „Küttimismahu kehtestab igal aastal keskkonnaamet, lähtudes keskkonnaagentuuri koostatud vaatlusaruandest. Maakonna jahindusnõukogul on samuti õigus teha ettepanekuid küttimise  korraldamiseks.“

Karu võib küttida Nahe, Põhja-Kõrvemaa, Maapaju, Aegviidu ja Padise jahipiirkonnast ning Ida-Harju jahipiirkonna kõikidelt jahialadelt. Igast jahipiirkonnast ja jahialalt võib küttida ühe karu kuni maakondliku küttimismahu täitumiseni.

Jahilubade hinnad määrab jahipiirkonna kasutaja. Kahala jahiseltsi juht Alar Tammepärg ütles, et nende seltsis ei pea loa eest midagi tasuma.

Keskkonnaameti Harju-Järva-Rapla regiooni jahinduse spetsialist Uno Treier kõneles, et Kuusalu vallas on sellel aastal teatatud pruunkaru kuuest rünnakust mesilatele: „Aprillist juunini ründasid karud mesilaid Kolga alevikus kolm korda, kaks korda Tsitre külas ning ühel juhul Soorinna külas.“

Vahepeal oli vaiksem, kuid möödunud nädala lõpupoole lõhkus karu mesipuu ja hävitas mesilaspere Hara külas Pärna talus. Sama pere jäi karu pärast mitmest mesitarust ilma ka paar aastat tagasi.

Tsitres elav Tiiu Lepnurm rääkis, et karu on nende juures sagedane külaline: „Viimasel korral lükkas karu vihaga mesitaru kaane pealt, võtta polnud tal sealt enam midagi.“

Raasiku vallas oli 2013. aasta maikuus üks karurünnak mesitarudele, kus hävines neli mesilasperet.

Anija vallas ei ole keskkonnaametile mesitarude kahjustamisest teatatud.

Uno Treier kinnitas, et kõigi nende juhtumite kohta on koostatud mesila kahju hindamise aktid ja mesinikud saavad vastavalt tekkinud kahjudele hüvitist. Kahju hüvitatakse juhul, kui rüüstatud mesitaru paikneb asustatud hoonele lähemal kui 100 meetrit.

Karusid võib küttida 31. oktoobrini.

Eelmine artikkelPõrgupõhja pere õpetas kodukulusid vähendama
Järgmine artikkelPerekond EERIK Raasikult sai tiitli Kogukonna Pärl 2013