KELLY KRUUSMANN: „Joonistamine aitab mõelda.“

3726
Mitu aastat ilmusid Sõnumitooja jõululehes MTÜ Koostöökoda nime all koomiksid, mille autor oli KELLY KRUUSMANN.

„Kasutan joonistamisoskust peaaegu iga päev selleks, et kellelegi oma ideid paremini seletada,“ ütleb Kehras elav kunsti- ja käsitöötegija KELLY KRUUSMANN.

Sõnumitoojas on ilmunud mitmel korral Kelly Kruusmanni koomiksid. Ta töötas sel ajal karjääriinfospetsialistina Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskuses.
„Meil oli tarvis kuidagi oma teenustele tähelepanu tõmmata. Kuna olen õppinud kunsti ning mulle väga meeldib igasugune loomine, tundus üsna loogiline läheneda oma sihtgrupile nende endi moel. Sõnumitoojas polnud koomikseid ning mõtlesin, et sellega saame eristuda ja silma torgata, pealegi õnnestub koomiksis paari lausega palju olulist ära seletada,“ rääkis ta.
Kelly Kruusmanni esimest koomiksit kasutati ka Ida-Harju teabe- ja nõustamiskeskuse jõulukaardil ning see võeti hästi vastu, kiideti, et on vahva ja ebatraditsiooniline.
Enda sõnumi edastamiseks mõtles ta juba esimese koomiksi tarvis välja tegelase nimega Endel, kes oli oma karjäärivalikuga jännis ning spetsialistid andsid talle nõu, kuhu võiks abi saamiseks pöörduda. Praegu on Endel olnud  mõnda aega varjusurmas: „Võiks elada, kui oleks põhjust. Minu peas on ta alles.“
Kelly Kruusmann jutustab, et igasugune piltlik õpetamine on kasulik. Ta toob näiteks – kui pidada lastele loengut ja joonistada samal ajal tahvlile märksõnu või pildikesi, kuulatakse keskendunumalt ning  räägitu  jääb  paremini  meelde.
„Paberile visandamine aitab ka mul endal mõelda,“ märgib ta.
Loomingulisus algab kodust
Praegu joonistab Kelly Kruusmann palju vähem, kui tahaks. Koomiksilaadselt on kujundanud sõpradele sünnipäevakaarte ning hiljaaegu tegi Kehras toimunud Harjumaa harrastusteatrite festivali  tänukirja,  kuid  see  on  ka kõik.
„Varem olen väga palju joonistanud, mulle meeldis teha graafilisi lehti ja igasuguseid abstraktseid asju, kõikvõimalikke värvimänge,“ sõnab ta ja lisab, et tema puhul käivad asjad hooti.
Ta on joonistanud lapsest peale ning usub, et loomingulisus algab kodust. Temal endal lubati juba 8aastase tüdrukuna võtta kapist kangas ja õmmelda sellest endale vanaema Singeriga sitsikleit. Kuigi niidiotsad narmendasid, lubati see panna selga ja õue minna.
„Ema minu loomingulisust ei piiranud,“ ütleb ta.
Ka praegu saab kõike, mis teda köidab, iseloomustada sõnaga looming: „Kui mul tekib sisemine rahutus, siis tean, et pean minema oma maailma – õmblema, kuduma, heegeldama või tegelema miljoni muu asjaga, mis mind huvitab.“
Kelly Kruusmanni üks praegune kirg on lapitöö, ta teeb peamiselt lapitekke, õmbleb ka kardinaid ning maskotte. Näiteks on tema tehtud HC Kehra Fännklubi maskott, Paldiski kool tellis temalt hiljuti öökulli maskoti.
„See on põnev töö, kujutan end väga hästi ette mõnes teatri kostüümilaos,“ sõnab ta.
Või teatrilaval: ta mängib Kehra rahvamaja näiteringis Panhteon ning annab koos sõbranna Julika Väärega tehtud MTÜ Kunst Kohvris nime all lasteetendusi. Äsja hakkas koos Annely Pakkasega juhendama ka Kehra gümnaasiumi näiteringi.
Koduehitusest äriidee
Teine, mis Kelly Kruusmanni praegu üdini paelub, on ehitus. Ta on proovinud oma kodus kõiki ehitustöid, mis vähegi võimalik, alates krohvimisest ja lihvimisest elektrijuhtmete vedamise ja plaatimiseni. Ta on veendunud, et mitte miski ei pea jääma tegemata seetõttu, et see on „meestetöö“.
„Pealegi on koduloomise protsess iseenesest nii tore, et ma ei vaja kõrvalist abi. Loen ehitusfoorumeid, saan sealt nõu ja teen. Kui teen nii, nagu ise tahan, siis ei saa ka midagi valesti minna,“ leiab ta.
Vannitoa seinal on plaaditükikestest kokku pandud lillemosaiik – see on Kelly Kruusmanni nelja kuu töö tulemus. Põrandaplaatide parajaks lõikamine, maha panemine ja vuukimine tundus hiljem selle kõrval imelihtne.
Kodusest vannitoa ehitamisest sai ta uue idee ning peab nüüd plaani alustada oma plaadiäriga – hakata tellimustööna tegema nii mosaiikpilte kui kunstkeraamilisi seina- ja põrandaplaate.
„See idee on arenenud lapitehnikast, kuid tahan enda jaoks alistada uusi kõrguseid ning need materjalid on palju püsivamad kui kangad ja ka mehisemad,“ lausub ta.

Eelmine artikkelKuusalu vald paneb uute kodanike vahel loosi Egiptuse reisi
Järgmine artikkelLoksa linna finantsolukorra korrigeerimismenetlusest