ENNU TŠERNJAVSKI tutvustas Kolgakülas hobustega palgivedu

3566
Aaviku talu peremees ENNU TšERNJAVSKI ja tema Eesti raskeveohobune ETTAN.

Kolgaküla rahvamajja kogunes laupäeval sadakond hobuse- ja metsatööhuvilist.

Kuusalu vallas Vanakülas asuva Aaviku talu peremees Ennu Tšernjavski on tuntud metsamees, ta on aastaid juhtinud firmat Sylvester Kuusalu, mille põhitöö on metsalangetamine ja kokkuvedu.
Viimased 9 aastat on Ennu Tšernjavski metsafirma kõrvalt kasvatanud ja aretanud koos abikaasa Marjega Eesti raskeveohobuseid, praeguseks on Aaviku Talu Halduse OÜ tallis 14 raskeveohobust. Nende seas ka mitmeid auhindu saanud täkk Ettor, tema kolmeaastane järeltulija Ettan ning Kuusalu vallas Mustametsa külas Liiva talus sündinud ainus musta värvi raskeveohobune Etna.
Lahemaa uue kaitse-eeskirja ja kaitsekorralduskava koostamise koosolekutel on Ennu Tšernjavski korduvalt toonitanud, et rohkem tuleks propageerida ja toetada hobuse kasutamist metsatöödel – nii kohtades, kuhu suured harvesterid ei pääse, kui ka talumetsades. Näitena on ta kirjeldanud, kuidas Soomes ja Rootsis kasutatakse mahavõetud puude väljaveoks looduskaitselistes ja ka avalikes kohtades kohustuslikult hobuseid, et metsatöömasinad ei rikuks pinnast.
Sellest tulenevalt korraldas Aaviku Talu Halduse OÜ koos Eesti Hobusekasvatajate Seltsi ja keskkonnaametiga möödunud laupäeval, 7. märtsil Kolgakülas Lahemaa metsatööpäeva. Huvilisi kogunes palju, kohal oli hobusekasvatajaid üle Eesti, kohalikest inimestest oli ka neid, kes plaanivad edaspidi oma tallu soetada hobuse.
Metsatööpäeva esimene pool oli Kolgaküla rahvamajas, kus räägiti talumetsade kasutusest ning riigimetsa ülestöötamisest looduskaitsealadel, Lahemaa rahvuspargi uuest kaitse-eeskirjast, raskeveohobuste kasutamise võimalustest, näidati ajaloolisi fotosid hobustega metsatöödest Lahemaal. Kõnelesid Lauri Salumäe Rakvere Metsaühistust, metsakonsulent Külli Rahu, Indrek Tust metsafirmast Stora Enso Eesti, Oandu looduskeskusest Tiina Neljandik, Krista Sepp ja Enn Rand Eesti Hobusekasvatajate Seltsist ning Priit-Kalev Parts, kes õpetab Viljandi Kultuuriakadeemias rahvuslikku ehitust. Päeva juht oli  näitleja Paul Laasik Kolgakülast.
Enn Rand toonitas, et mitmed metsamehed on kõrvaltegevusena hakanud kasvatama lihaveiseid, kuid hobuste vastu veis ei saa: „Hobune tekitab emotsioone. Eesti raskeveohobune on ratsutamiseks ideaalne – on ümarik, sadul peab olema laiem. Ka ilma sadulata on seljas istuda nagu väikesel diivanil. Hobuse pidamine on ka sotsiaalsem, sest palju toimub hobuüritusi. Julgustan, eraldage palkide eest saadud rahast mõned tuhanded eurod ja ostke hobune, ärge peljake.“
Priit-Kalev Parts: „Masin lõhub puitu, harvesterist läbi käinud palgid on muritud. Käsitööna mahavõetud ja hobusega väljaveetud puitu saab ehitamiseks paremini kasutada. Rahvuspargis on metsatöödele nõuded rangemad, kui panna kokku vajadused ja piirangud, võiks sellest kasvada kasu.“
Hobusekasvatajate seltsi juht Krista Sepp toonitas, et Eesti raskeveohobune on pärit Virumaalt: „Loksa kolhoosi ajal olid Aaviku talu maadel asunud tallis tööhobused. Praegu on Ennu Tšernjavskil seal tõelised pärlid. Eestis on raskeveohobuseid 300, neist umbes 30 on rakendatud töötegijatena, enamik on hobiratsutamises, turismitaludes, tõuaretuses. Ennu Tšernjavski unistus on hakata õpetama hobusemehi, üks koolitusbaas võiks olla Aaviku talu.“
Näitlik metsavedu
Kassisabas
Juttude ja näidatud piltide-filmide jätkuks sõideti Kolgaküla taha metsa, rahvasuus nimetatakse seda piirkonda Kassisabaks. Masinad pargiti Metsa-Allika maaüksuse heinamaale. Kohal oli Sigula kuulus supikatel, suppi jagasid Aili Sepp ja Liia Kuusk. Kel tuulise ilma tõttu hakkas jahe, sai end soojendada lõkke ääres.
Ennu Tšernjavski, Tuuli Samelselg, Andrus Andersson ja Sven Miller demonstreerisid Eesti raskeveohobuste täkkude Ettori, Ettani ja Kentukiga metsast palkide väljavedu. Hobuste taha rakendatud palgiveokelgud on Ennu Tšernjavski ja Teet Idavainu ühislooming.
Kuusalu keskkooli 12. klassi õpilane Tuuli Samelselg Pärispealt, kes hoidis Ettani ohje, jutustas Sõnumitoojale, et tema on hobustega tegelenud 11 aastat, esmalt Kolgaküla tallis ja ligi aasta nüüd Aaviku talus: „Iseenesest ei ole raske hobusega töötada, oskused on põhilised. Peale palgiveo oleme kartuleid mullanud. Vanakülas käin kaks-kolm korda nädalas.“
Lahemaa rahvuspargi kultuuripärandi kaitse spetsialist Ave Paulus ütles, et jäi metsatööpäevaga väga rahule: „Hobutöö traditsioon on Lahemaal peaaegu katkenud, veel kolmkümmend aastat tagasi kasutasid metsavahid metsatöödel hobuseid. Traditsioonilise põllumajanduse ja looduskasutuse osas oleme teinud seminare ja õppepäevi 2006. aastast. Paaril viimasel aastal oleme rääkinud maalambast, eelmisel sügisel ka teistest põlistõugudest. Mullu sügisest alustasime koostööd Eesti Hobusekasvatajate Seltsiga. 26. juulil toimub Palmses XXI Eesti Raskeveohobuste Päev ja takistussõidu võistluste etapp.“
Ave Paulus lisas, et tänavune looduskaitsekuu on pühendatud maastikele: „Kutsume üles saatma oma pere lugusid ja fotosid põlistõugudest, paneme need rahvuspargi veebilehele. Maikuus tuleb seminar, arutelu ja tunnustusüritus.“
Samal ajal, kui hobused vedasid palke, jutustasid endised metsaülemad Leo Laanetu ja Hanno Nõmme rahvale, kuidas vanasti tehti hobustega metsatöid. Leo Laanetu meenutas, et metsamajandi kõige kõvem metsavedaja oli Kalleparda metsavaht Endel Raude, kes tõi päevas hobusega metsast välja 30-40 ruumi puid.
Näitlikku metsavedu jäädvustas ka ETV saate „Maahommik“ võttegrupp. Eetrisse peaks see jõudma 21. märtsi saates.