Kehra gümnaasiumis toimus MTÜ Kehra Raudteejaam korraldatud Vabadussõjateemaline ajalookonverents.
Peaesineja LEO KUNNAS ja konverentsi juht PRIIT RAUDKIVI.
Neljapäeval, 9. detsembril täitsid Kehra kooli saali kuulajad põhikooli õpilastest pensioniealiste ajaloohuvilisteni. Konverentsi juht, Tallinna ülikooli ajalooprofessor Priit Raudkivi sõnas, et esialgu plaanitud teaduskonverentsist kasvas välja tõeline kultuuriüritus, kus lisaks ajaloolaste ettekannetele laulsid Kehra gümnaasiumi õpilased, tehti näidendit ja esitati sõdurilaule.
Konverentsi peaesineja, reservkolonelleitnant ja kirjanik Leo Kunnas tegi ettekande Vabadussõja tähtsusest tänapäeval.
Ta ütles, et viimasel ajal on teda sageli kutsutud koolidesse esinema, aga kõikjale kahjuks ei jõua: „Kehra gümnaasiumisse tulin, sest korraldajad on näinud suurt vaeva ja teinud terve ajalookonverentsi.“
Leo Kunnas kinkis Kehra gümnaasiumile oma Eesti riigikaitse probleemidest kõneleva raamatu „Takerdunud rünnak.“
Ajalooinstituudi doktorant, kolonelleitnant Vitali Lokk rääkis Eesti rahvusväeosade loomisest.
Ta ütles, et üldmulje konverentsist oli hea ja ei osanud oodata nii palju kuulajaid: „Esialgu oli jutt, et esinemine on suunatud kooliõpilastele ja sellest tulenevalt oli esitlus loodud nii, et publik saaks aktiivselt kaasa rääkida. Loodetavasti ei hirmutanud ma kedagi ära ega jätnud kurja õpetaja muljet.
Tegelikult ootasin suuremat diskussiooni ja seda vanemalt generatsioonilt – koolilaste jaoks on Vabadussõda ja sellele eelnev aeg ehk liiga raske ning nad ei suuda kõike veel mõista. Samas on väga hea meel, et ikka küsiti ja asja vastu tunti huvi.“
Tallinna ülikooli ajaloodoktorant Taavi Minnik rääkis Vabadussõja mitmenäolisusest. Ta ütles, et ajaloolasena ei pea ta sõja suurimaks võiduks ühtegi lahingut, vaid 1919. aasta valimisi, mil rahvas andis oma kindla toetuse demokraatiale ja hääletas maha bolševismi.
Ajaloodoktorant Arto Oll tegi ettekande admiral Johan Pitkast ja Eesti mereväest Vabadussõjas. Oma ettekande kohta sõnas ta, et tegemist on vaid väikese sissejuhatusega sedavõrd laialdasse temaatikasse ja nii huvitava mehe eluloosse.
Esinejatele kingiti tänutäheks õpilaste tehtud pildid Kehra raudteejaamast. Pärast ettekandeid esitas Lagedi Vabadusvõitluse muuseumi näitetrupp Johannes Tõrsi näidendi „Rünnak“ ning esines ansambel Kuldne Õhtupäike Kuuno Kasaku juhatamisel.
Konverentsi juht Priit Raudkivi hindas konverentsi kordaläinuks: „See oli ajalootund nii noortele kui vanadele. Hea, et inimesed said esitada ajaloolastele küsimusi. Need olid igati asjakohased ja näitasid, et inimestel on paljud asjad hingel, eelkõige teemad, mis puudutavad riiklust.“
Ka teised ajaloolased nentisid, et kõige eredamalt jäid meelde küsimused, milles kajastus mure riikluse pärast.
Vitali Lokk: „Mitu korda kerkis esile mure noorte pärast, kes ei ole piisavalt isamaalised ning lahkuvad Eestist, sellega kaasneb iibe langus ja rahvastiku vähenemine.“
Konverentsi peakorraldaja Anne Oruaas lausus, et ettevõtmine oli puhas rõõm ja koostöö, kuhu panustasid kõik MTÜ liikmed: „Olen õnnelik, et tehtud sai.
Ja et õnnestus koolimajja õpilaste ette tuua nii koloriitsed esinejad. Mitte iga päev ei anna mundris kõrgem ohvitser ajalootundi. Plaanisime seda alates MTÜ loomisest. Meie põhikirjas on sees ajaloo konverentside korraldamine. Sel aastal saime vallalt 5000 krooni toetust ja Kultuurkapitalist ning hasartmängumaksu nõukogult kummaltki 3000 krooni. Usun, et tulime projektirahadega välja.“
MTÜ Kehra Raudteejaam plaanib edaspidi ajalookonverentsidega jätkata.
Anne Oruaas: „Meie kandis on leitud aardeid ja huvitavaid matusepaiku. Viimane suur aardeleid oli alles selle suve lõpus. Varasematest ei teata aga kuigi palju. Järgmiseks tahaksime teha konverentsi Harju-Jaani kihelkonna arheoloogilistest leidudest. Tõenäoliselt toimub see järgmisel sügisel.“
