Kuidas Kolga-Aablas sai pumbamajast paadikuur

2244

Omanik TÕNIS PRAKS andis vallavalitsuse ehitusloa tühistamiskorralduse kohtusse.

Kuusalu vallavalitsus on rohkem kui aasta tegelenud Kolga-Aablasse rajatava paadikuuriga Triinu kinnistul, mille kogupindala on 594 ruutmeetrit.

Kolmapäeval, 8. detsembril ilmus Eesti Päevalehes lugu „Põrandaküttega kuur kütab kirgi”, kus on kirjeldatud, kuidas kuuril on terrass, korsten, köögiplokk, suured aknad ja põrandaküte. Selgitusi on küsitud Kuusalu vallavalitsuse liikmelt Madis Praksilt.

Madis Praks ütles Sõnumitoojale, et esindas selles küsimuses oma venda: „Külarahvas on arvamusel, et  hakkan seal elama. Ei hakka. Paadikuuri omanik on minu vend Tõnis Praks. Kuna ta töötab Tallinnas, olen käinud ehitusmeestega rääkimas ja abis.”

Kolga-Aabla külavanem Mait Kröönstöm: „Kolm-neli aastat on külakoosolekutel olnud arutusel puurkaevu teema. Küla on saatnud vallavalitsusele kirja ettepanekuga rääkida Triinu kinnistu pumbamaja omanikuga läbi, et sealt oleks võimalik varustada küla vajadusel veega. Omaniku vastus oli eelmisel suvel eitav. Loomulikult hakatakse siis huviga jälgima, mis sellega tehakse. Kuna endisest Kirovi-kolhoosist jäänud kolm puurkaevu on eravalduses, esitas vallavalitsus KIKi taotluse, et saada raha uue pumbajaama ehitamiseks.”

Tõnis Praks selgitas: „Kinnistu on minu omandis alates 2002. aastast, kummaline on see, et enne ehitustegevuse algust 2009. aasta kevadel ei tundnud keegi minu kinnistul toimuva vastu huvi. Eesti Vabariigis ei ole nõudeid, milline võib täpselt paadikuur olla. Lahemaa rahvuspargi valitseja seisukoht on, et paadikuur peab olema väikeehitis, suurusega kuni 60 ruutmeetrit. Keskkonnaamet on kooskõlastanud projekti, mille järgi olen hoone ehitanud.

Arhitektuurilt ja otstarbelt on see ehitis paadikuur. Korstna, küttekolde ning akende olemasolu ei muuda veel seda eramuks. Mahult ja kõrguselt on enamvähem sama kui kõrvalseisev paadikuur.”

OÜ Salmistu Sadam, mille omanike seas on ka Tõnis Praks, on saanud PRIAlt 230 000 krooni toetust turismi edendamiseks, projekt sisaldab ka Kolga-Aabla paadikuuri ehitust. Nagu ikka, tuleb projekt esmalt ellu viia ja PRIA maksab summa välja pärast valmimist.

Triinu kinnistu asub kolhoosile kuulunud kalatsehhi sadamakai läheduses. Pumbamaja andis vett kalavastuvõtupunktile. Pumbajaama müüs 1998. aastal pankrotihaldur suulisel enampakkumisel. Selle ostis mõne tuhande krooni eest eraisik.

2000. aastal sai Madis Praks Loksa vallavanemaks. Tõnis Praks ostis pumbamaja eelmiselt omanikult 2002. aastal. 2005 liitusid Loksa ja Kuusalu vald.

Kuusalu valla ühisveevärgi arengukava järgi on Kolga-Aabla veevõrgus kaks puurkaevu ning kolmas, mida on võimalik veevärki lülitada.

Tõnis Praksi sõnul ei ole Triinu kinnistu kaev valla ühisveevärgi arengukavas. Kuni 2009. aastani oli see kaev geoloogiakeskuse andmete järgi likvideeritud puurkaevude nimekirjas.

„Mul oli informatsioon, et minu kinnistul asuv puurkaev on likvideeritud. Siit ka selgitus, miks 2007. aastal koostatud projektis polnud kaevu näidatud.
2009. aasta augustis selgus, et puurkaev ei ole likvideeritud, kuid vastavalt veeseadusele ei muuda see ehituslikke tingimusi minu kinnistul. Veeseadus ütleb, sanitaarkaitseala ei moodustata, kui vett võetakse põhjaveekihist alla 10 kuupmeetri ööpäevas ühe kinnisasja vajaduseks. Sellise veevõtukoha hooldusnõuded kehtestab põhjavee kaitseks keskkonnaminister. Seega ei ole paadikuuri ehitamise takistuseks puurkaev. Eestis on küll ja veel hooneid, mis on ehitatud puurkaevude peale. Ka palju suuremaid ehitisi, kui on see paadikuur. Lääne-Virust võib tuua mitu näidet,” kinnitas ta.

Mait Kröönström põhjendab külarahva soovi: „Endine kalatsehh kuulub kinnisvarafirmale. Selle omanik on küsinud 60 peret veega varustava puurkaevu eest renti. On hirm, mis siis saab, kui omanik ütleb ühel päeval, et paneb kaevu kinni.”

Kuusalu vallavalitsus andis 12. veebruaril 2009 kirjaliku nõusoleku Kolga-Aabla Triinu kinnistu pumbamaja ümber­ehitamiseks paadikuuriks. 

Tõnis Praks: „Siis selgus, et puurkaev ei ole likvideeritud. Sai uuritud veeseadust, mis ütleb, ühe kinnistu tarbeks tehtud puurkaevul ei ole sanitaartsooni, on hooldusala. Keskkonnaministri määrusega on kehtestatud veevõtu hooldusala nõuded: ühe kinnis­asja omanikule vajaliku kaevu asukoht peab olema eemal võimalikest reostusallikatest nagu kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid. Ühtegi neist hooldusalale ei tehta.”

Vallavalitsus sai 2009 juulis Kolga-Aabla külavanema pöördumise, kus väljendati külarahva kartust, et see puurkaev võib reostada põhjavett. 

Ehitusinspektor Ljubov Beglova käis kohapeal kontrollimas. Augustis 2009 tehtud ülevaatus näitas, et 100 meetri sügavune puurkaev ei olnud likvideeritud, kuid omanik oli selle plomminud. Vallavalitsus otsustas septembris 2009 pöörduda pumbamaja ümberehituse küsimuse lahendamiseks keskkonnaameti poole sõltumatu eksperthinnangu saamiseks. Tõnis Praksile saadeti kaks kirjalikku teadet pumbamaja ümberehitusloa peatamisest.

Septembris esitas Tõnis Praks vallavalitsusele parandatud projekti sooviga ehitustegevuse jätkamiseks. Keskkonnaamet vastas oktoobris 2009, et pumbamaja paadikuuriks ümberehitamisele ei ole vastuväiteid, kui on täidetud kõik tingimused kaevu sulgemiseks. Lõpliku kaalutlusotsuse jättis keskkonna­amet vallavalitsuse otsustada.

Tõnis Praks: „Kuna ehitusloa peatamisest oli möödunud pool aastat ja vald ei olnud oma seisukohta  suutnud kujundada ehitamise jätkamise küsimuses, siis veebruaris 2010 saatsin vallavalitsusele teatise ehituse alustamisest. Vastavalt seadusele tuleb teatis kolme tööpäeva jooksul registreerida või alustada toiminguid ehitusloa peatamiseks. Kuna teatis registreeriti ja vastuväiteid ei esitatud, alustasin märtsis ehitustöid.“ 

Keskkonnainspektsiooni töötajad käisid ehitisega tutvumas kahel korral. Mais 2010 on nad protokollinud, et pumbamaja on lammutatud, rajatud uus vundament, kaevu ümber paigaldatud betoonrõngas ning manteltoru kaetud metallplaadiga. Kaev jääb hoone sisse. Vallavalitsusele saadetud kirjas on öeldud, et ehitis asub Lahemaa rahvuspargis, projektile on vajalik selle valitseja kooskõlastus. 2007. aastal koostatud projektis pole puurkaevu näidatud.
Septembris 2009 esitatud lahendusele, kus kaev asub hoones, pole Lahemaa valitseja kooskõlastust andnud.

Ljubov Beglova: „Kas paadikuurile planeeritud WC, dušš ja paadihoidmiseks mõeldud ruum, kuhu loogika järgi tuleb ka paadi hooldus, remont, motoorikütuse hoidmine, on reostusallikas või ei ole – selles on küsimus.”

Kuusalu vallavalitsus otsustas 5. augustil 2010 tunnistada kehtetuks kirjalik nõus­olek pumbamaja paadikuuriks ümberehitamiseks. Korralduse selgituses on öeldud, et ümberehitatavasse pumbamajasse planeeritud tegevus võib osutuda keskkonnaohtlikuks, varasema kooskõlastuse saanud projekt ei kajastanud töökorras puurkaevu, on esitatud valeandmeid, mistõttu ei olnud kooskõlastuse ja kirjaliku nõusoleku väljastajatel piisavat ning tõest informatsiooni.

Tõnis Praks: „Esitasin juba 2009 aasta septembris projekti muudatused vallavalitsusele, need käsitlesid veevarustuse muutmist. Vallavalitsus ei nõudnud kordagi selle aja jooksul projekti täiendavat kooskõlastamist keskkonna­ametiga.  Ja siis tühistas vallavalitsus kirjaliku nõusoleku mind ära kuulamata .”

Tõnis Praks sai tühistamiskorralduse kätte septembris ning pöördus Tallinna halduskohtusse taotlusega tunnistada korraldus õigusvastaseks.

Kuusalu vallavalitsus on saatnud kohtule selgitused. Tallinna halduskohus ei ole kohtuistungi aega määranud.