Kehras liiguvad rebased – kas peaks kartma?

1442

Anija vallavolikogu keskkonna- ja turvalisuse komisjoni koosolekul tõstatas PEEP KASK probleemi – Kehras on viimastel aastatel liikvel väga palju rebaseid.

„Neid oli juba paar aastat tagasi. Kui mu laps käis Lastetares, kuulsin sealsetelt töötajatelt, et rebaseid on nähtud lasteaia hoovis, kui inimest nägid, jooksid ära. Ka ise olen lasteaiaõues rebast näinud,“ rääkis Peep Kask.
Ta lisas, et pole metsloomi valgel ajal linnas näinud, küll aga pimedas ning loetles kohti, kus on rebaseid Kehras kohanud: põldude vahel uue tankla juures, Konsumi ja EFE poe vahel, Spordi tänaval: „Ma ise ei osanud neis probleemi näha, kuid üks tädike tuli kurtma, et ei julge hommikul turulegi minna, kardab rebaseid. Lohutasin, et ega nad inimest ründa, samas ega metslooma tea kunagi. Veel kartis ta koduloomade pärast – äkki toovad rebased neile haigusi.“
Peep Kask tõdes, et ka lapsed võivad ehmuda, kui äkki tuleb rebane koduteel vastu: „Aga hea külg on ka: ehk tänu rebastele, kuid hulkuvaid kasse on Kehras nüüd kõvasti vähem näha. Eks nad peavad ju kuidagi oma pidulauda katma.“
Kehra Jahiseltsi esimees Toivo Pruuli, kes ise elab Linnakse külas, ütles – pole tähele pannud, et rebased  oleksid  asulasse  tikkunud.
„Aga kui nähakse, siis kartma neid ei pea, pigem kardab rebane inimest. Kärntõve võivad metsloomad   küll   levitada,   kuid   pigem  teevad  seda  kährikud,“  lausus ta.
RMKs töötav Andres Üprus, kes käis möödunud aastal Kehra kooli õpilastele pidamas loengut „Märka ulukit!“ ning on ka ise jahimees, märkis, et viimastel aastatel on räägitud pigem rebaste arvukuse langusest.
„Aga kindlasti on probleem selles, et nad on muutunud julgeks ning lähevad elumajadele väga lähedale. Siis inimestele tundub, et rebaste arv on kasvanud. Nad tulevad asulatesse, et saada süüa,“ rääkis ta ning ütles, et on Kehras näinud peale rebaste veel kährikut, jänest, üsna tavalised on asulates veel kitsed.
Ka tema kinnitas, et rebaseid karta ei tasu, kuid eelkõige lastele tuleks selgitada, et kuigi mõned rebased on väga julged ning tulevad inimestele lähedale, ei peaks neid siiski katsuma-silitama. Ta rõhutas, et kindlasti ei tohiks metsloomi toita.
Kuna viimased paar aastat on Eesti ametlikult kuulutatud marutaudivabaks, siis seda haigust rebased koduloomadele Andres Üpruse kinnitusel ei too. Küll aga lausus, et kuna iga kiskja murrab endast väiksemaid, on rebased oht nii kassidele kui lindudele.
„Kartma ei pea, aga ettevaatlik tasub alati olla. Kui rebane või mõni muu loom ründab, tuleks teatada keskkonnainspektsiooni numbil 1313. Lihtsalt metslooma nägemise pärast helistada ei tasu, ikka siis, kui loom on ohtlik või on tekkinud muu probleem,“ selgitas ta.