Kehras, Kuusalus ja Raasikul mälestati juuniküüditamise ohvreid

1169

Möödunud reede oli leinapäev.

Leinapäeval, 14. juunil koguneti Raasikul raudteejaamas ja asetati lilled mälestuskivi juurde. Laulis Harju-Jaani koguduse segakoor, kaitseväe kaplan Peeter Paenurm luges palve, vallavanem Aare Ets pidas kõne ning Mare Budreviciene Käbi, kes eelmisel aastal rääkis oma ema loo, meenutas seekord enda isa Harald Käbi.

Harald Käbi oli esimese Eesti Vabariigi ajal Harjumaa mitmekordne meister maadluses, ta laulis kooris, kuulus kaitseliitu ning sai 20aastaselt Kehra tselluloositehase hinnatud meistriks. Koos lapseootel naisega pandi ta 1941. aastal Raasiku jaamas rongile ja küüditati Siberisse. Vaatamata näljale, mille tõttu varem 92 kilogrammi kaalunud mees muutus surmalaagris 42 kilogrammiseks inimvareks, elas ta Siberis viibitud aastad üle. Pärast rehabilitatsiooni tulid nad koos lastega 1956. aastal Eestisse.

Harald Käbi oli üks väheseid, kes saabus Eestisse tagasi täiesti puhaste paberitega, sest hoolimata piinamisest, ei kirjutanud ta oma süüdistusprotokollile alla.
Ta ennistati tööle ja temast sai taas Kehra tehase tunnustatud meister, kelle käe all käisid õppimas isegi tudengid.

„Isa oli optimist ja ehkki ta polnud kõrgelt haritud, oli ta suure sisemise intelligentsiga. Ta ütles alati, et ükskord lehvib tornis jälle sinimustvalge lipp. Me ei lasknud tal sellist juttu rääkida, sest isast oli kahju. Lõpuks oli temal ikka õigus,“ sõnas Mare Budreviciene Käbi.

Kehras koguneti juuniküüditamise ohvrite mälestuseks raudteejaama, viidi pärgi ja lilli ning vallavanem Tiit Tammaru pidas kõne. Seejärel suunduti rahvamaja saali, kus Kehra kunstidekooli plaatpilliansambel Xilofono andis kontserdi.

Kuusalus panid Murtud Rukkilille Ühingu liikmed Enno Uibo ja Laur Sits leinapäeval kalmistul okupatsiooniohvrite mälestuskivi juurde lilled ja süütasid küünlad.
Vallavanem Urmas Kirtsi viis pärja. Sama kordus ka Keskväljakul telefoni-mälestusmärgi juures.