Kehra valla nime poolt andis hääle 311 inimest

1147

20. novembril lõppes MTÜ Kehra Kooli Vilistlased korraldatud küsitlus.

Kuna Anija vallavolikogu ei lisanud rahvaküsitlusele lisaks Anija ja Kõrvemaa valla nimele ka Kehra valla nime, viis MTÜ Kehra Kooli Vilistlased läbi eraldi rahvahääletuse. 24. oktoobrist 20. novembrini said Kehra valla nime pooldajad kinnitada seda elektrooniliselt internetikeskkonnas volis.ee ning hääletuspunktides, mis asusid Kehra raamatukogus, spordihoones, Lepatriinu lasteaias ja Alavere raamatukogus. Vastajad kinnitasid, et soovivad loodava valla nimeks Kehrat ning et ühinevad MTÜ Kehra Kooli Vilistlased esitatava valla nime muutmise eelnõu algatamisega, vastu hääletada ei saanud. „Me ei ole kellegi vastu, küsisime toetust Kehra valla nime toetuseks,” põhjendas küsitluse üks eestvedaja Mart Raja.
Neli nädalat kestnud küsitluse jooksul avaldasid Kehra nimele ja volikogusse nimemuutmise eelnõu algatamisele toetust 311 inimest, neist 63 elektrooniliselt, teised Kehra hääletuspunktides. Mart Raja hinnangul on see väga hea tulemus, küsitlus õigustas end. Vallavalitsuse korraldatud küsitlusel toetas Anija valla nime 177 inimest, Kõrvemaa nime 39 inimest.
„Nii et saame öelda – Kehra nimel on suur toetus. Kuigi teeb kurvaks, et volikogu oli sellele avalikult vastu. See jättis oma jälje – saime väga palju tagasisidet, et mis see meie arvamus enam loeb, volikogu on ju nime juba otsustanud,“ ütles Mart Raja.
Ta oletas – kui inimestel olnuks kindlus, et nende hääl loeb, oleks ehk Kehra nime toetajaid olnud veel rohkem, praegu jäi elanike eelistus lõplikult realiseerimata: „Peame siinmail veel demokraatiat õppima.“
Mart Raja ja MTÜ Kehra Kooli Vilistlased juhatuse esimees Paul Luškov soovivad lähiajal esitada vallavolikogule rahvaalgatusliku eelnõu vallanime muutmiseks. Rahvaalgatuslikku eelnõud saab esitada, kui sellele on alla kirjutanud 1 protsent hääleõiguslikest elanikest, Anija vallas on see umbes 40-45 inimest. Meil on allkirju ligi 300, see on igal juhul tugev toetus, märkisid nad.
Mart Raja lisas – riik on määranud, et rahvaküsitluste tulemused on omavalitsustele soovituslikud: „Anija vald on sellest õigusest ise loobunud ning kirjutanud ühinemislepingusse Aegviiduga sisse punkti, mis ütleb, et valla kui avalik-õigusliku juriidilise isiku nimi selgub elanike arvamuse küsitluse teel. Ühinemisleping on kõige alus. Nüüd on küsimus selles, kas volikogu järgib enda tehtud seadust või ei.“
Anija volikogu esimees Jaanus Kalev kommenteeris, et kaks volikogu on võtnud ühinemisega seotud dokumendid vastu kõiki seadusepügalaid arvestades: „Ma ei leia, et oleksime kusagil eksinud.“
Ta lisas, et küsitlusi võib korraldada igaüks, iseasi, kui õiglane see on: „Vilistlaste korraldatud küsitlusel polnud alternatiivvarianti, hääletada sai vaid ühe nime poolt. Küsitlus tuleks teha nii, et saaks vastata jaa või ei. Ma ei tea, millise eelnõuga nad volikogu ette tulevad. Kui eelnõu tuleb, menetleme vastavalt seadustele.“